Sisukord
Arvamus
Postimees
02.12.2019
Eesti Maaeluministri kandidaat Arvo Aller: tahan vähendada bürokraatiat (2) Toomemäe ajamasin viis rahva reisile Helme Parmasele hosiannat laulma veel ei hakka (1) Langenud puud lõhkusid moodsa piiri katselõigu (39) Viimsit kaunistab eriline jõulupuu Tallinn üritab väsimatult rohepealinna tiitlit püüda (2) Jäätmete käitlejal olgu edaspidi tagatis (3) Majandus Majanduskasv ⟩ SEB Grupi peastrateeg: me sõltume Ameerikast ja Saksamaast Välismaa NATO liitlased kogunevad juubelile hapus meeleolus (20) KOMMENTAAR. Hiina suunab investeeringud väiksema vastupanuga riikidesse Arvamus Juhtkiri: meil on läinud väga hästi (4) Indrek Lepik: vasaktsentrismi kriis (2) Maie Kitsing: PISAga maailmakaardile (1) Jürgen Ligi: reportaaž poliitika vorsti-vabrikust (11) Karmo Tüür: sõjalis-patriootiline Venemaa (9) Meie Eesti Martin Ehala: «Rohkem paralleelsust, palun!» Birute Klaas-Lang: rahvusülikool uuendab keelepoliitikat Kultuur Hästi päevitunud Päikese lapsed Briti kriitik PÖFFil: Baltimaade filmitase on kõvasti tõusnud PÖFF 2019 auhinnad Aurelia Aasa: PÖFFi debüüdid haaravad argirealismist absurdikomöödiateni PÖFFI PARIM DEBÜÜTFILM: Vaikne kinopoeem, kuhu mürtsuga sisenevad vaimud PÖFFI VÄLJAPAISTVAIM: Mustvalge meistriteos sõjavalust Sport Kalev/Cramot ootab näljane Minski Tsmoki Meistrid madistavad surmagrupis: Deschamps lükkas favoriidikoorma Saksamaale Hamilton kordas isiklikku tippmarki, Räikkönen lähenes Barrichello rekordile Eesti segapaari superesitus varjutas murekohad. Mis seisus on laskesuusakoondis? (1) Kristjan Ilvese treeningukaaslaste metsik ülevõim Rukal Norra naistele kolmik- ja meestele kaksikvõit Tallinn Jäätmete käitlejal olgu edaspidi tagatis (3) Tartu Laura Danilas: kas Eesti vajab lennundusharidust? Jürgen Rakaselg: kaasava hariduse valust ja hirmust. Muinasjutt koolist (1) Rahvusülikooli sajandal aktusel tunnustati Rahvusmõtte auhinna laureaati, külalisprofessorit ja audoktoreid Jõulupuul süttisid tuled Kanad sõidavad jõuluks komandeeringusse Paatoseta «Faehlmann» Meelelahutus Koomiks Sudoku

Laura Danilas: kas Eesti vajab lennundusharidust?

2 min lugemist
Laura Danilas FOTO: Erakogu

Hiljuti ilmus Eesti Ekspressis artikkel, milles kajastati negatiivses valguses Eesti lennuakadeemia tegevust. Artikkel seadis kaudselt küsimuse alla ka selle, kas Eesti üldse vajab lennundusharidust. Ma ei hakka analüüsima võimalikke huvide konflikte, kuid võin lennuakadeemia tudengina kinnitada, et kool pakub kõrgetasemelist ning jätkusuutlikku erialaõpet.

Lennundus kasvab maailmas iga aastaga ligi kolm protsenti. Tallinna lennujaam teenindab rohkem reisijaid kui kunagi varem. Veel mõni kümnend tagasi oli lendamine midagi erakordset, nüüd on see saanud osaks argielust. Reisijate hulk on suurenenud märkimisväärselt, kuid teenindatavat personali napib.

Lennundushariduse saamine Eestis on privileeg. Siin hakati lennundusharidust andma juba 1919. aastal, mil Eestisse jõudsid Inglismaalt esimesed lennundusinstruktorid. Sellest on möödas täpselt sada aastat.

Tartu lennuakadeemias, mis alustas tegevust lennukolledži nime all aastal 1993, on õppinud nüüdseks paljud spetsialistid Eestist ja välismaalt. On ainulaadne, et lennundusharidust antakse kõrghariduse tasemel. Euroopas on tavaks saanud selle omandamine kutseõppe vormis.

Eesti juba on juhtiv tehnoloogia- ja e-riik, kuid eduka riigi visiitkaardiks on ka toimivad ning mugavad lennuühendused. Tõesti, meil ei ole Boeingu tehast, kuid meil on just tänu lennuakadeemiale lennunduses kompetentsed inimesed ning atraktiivsed tööandjad.

Lennuliiklus on endiselt kiireim ja ohutuim transpordiviis, seega spetsialistide järelkasv selles valdkonnas on majanduse jaoks tervikuna väga tähtis.

Näiteks tegutseb Tallinnas maailmaklassi ettevõte Magnetic MRO, mis pakub lennukite hooldust ja teenindust. Ei maksa unustada lennujaamu ning õhuväge, mis samuti vajavad personali. Ka kaitseväe akadeemia õhuväe eriala tudengid õpivad osaliselt lennuakadeemias.

On selgelt näha, et Eestisse tulevaid välisinvesteeringuid mõjutab oluliselt meie ühendatus maailmaga. Lennuliiklus on endiselt kiireim ja ohutuim transpordiviis, seega spetsialistide järelkasv selles valdkonnas on majanduse jaoks tervikuna väga tähtis.

Praeguseks annab lennundus kolm protsenti Eesti SKTst. Sellel kevadel loodi lennundusklaster, mis aitab ettevõtjaid ja lennufirmasid paremini kokku viia. Suured sammud eduka lennunduse suunas on tehtud.

Olen veendunud, et tuleb aeg, mil Eestil on jälle rahvuslik lennukompanii oma nime all liinilende tegemas. Kompetentsed inimesed selleks meil on, vaja on veel head visiooni ja õigeid otsuseid.

Lennundus on tulevikuvaldkond, Eesti lennundusel on tulevikku ja just seetõttu vajab Eesti ka oma lennundusharidust, et paista maailmakaardil silma ning võita välisinvestorite huvi panustada meie majandusse.

Seotud lood
30.11.2019 03.12.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto