Sisukord
Meie Eesti
Postimees
02.12.2019
Eesti Maaeluministri kandidaat Arvo Aller: tahan vähendada bürokraatiat (2) Toomemäe ajamasin viis rahva reisile Helme Parmasele hosiannat laulma veel ei hakka (1) Langenud puud lõhkusid moodsa piiri katselõigu (39) Viimsit kaunistab eriline jõulupuu Tallinn üritab väsimatult rohepealinna tiitlit püüda (2) Jäätmete käitlejal olgu edaspidi tagatis (3) Majandus Majanduskasv ⟩ SEB Grupi peastrateeg: me sõltume Ameerikast ja Saksamaast Välismaa NATO liitlased kogunevad juubelile hapus meeleolus (20) KOMMENTAAR. Hiina suunab investeeringud väiksema vastupanuga riikidesse Arvamus Juhtkiri: meil on läinud väga hästi (4) Indrek Lepik: vasaktsentrismi kriis (2) Maie Kitsing: PISAga maailmakaardile (1) Jürgen Ligi: reportaaž poliitika vorsti-vabrikust (11) Karmo Tüür: sõjalis-patriootiline Venemaa (9) Meie Eesti Martin Ehala: «Rohkem paralleelsust, palun!» Birute Klaas-Lang: rahvusülikool uuendab keelepoliitikat Kultuur Hästi päevitunud Päikese lapsed Briti kriitik PÖFFil: Baltimaade filmitase on kõvasti tõusnud PÖFF 2019 auhinnad Aurelia Aasa: PÖFFi debüüdid haaravad argirealismist absurdikomöödiateni PÖFFI PARIM DEBÜÜTFILM: Vaikne kinopoeem, kuhu mürtsuga sisenevad vaimud PÖFFI VÄLJAPAISTVAIM: Mustvalge meistriteos sõjavalust Sport Kalev/Cramot ootab näljane Minski Tsmoki Meistrid madistavad surmagrupis: Deschamps lükkas favoriidikoorma Saksamaale Hamilton kordas isiklikku tippmarki, Räikkönen lähenes Barrichello rekordile Eesti segapaari superesitus varjutas murekohad. Mis seisus on laskesuusakoondis? (1) Kristjan Ilvese treeningukaaslaste metsik ülevõim Rukal Norra naistele kolmik- ja meestele kaksikvõit Tallinn Jäätmete käitlejal olgu edaspidi tagatis (3) Tartu Laura Danilas: kas Eesti vajab lennundusharidust? Jürgen Rakaselg: kaasava hariduse valust ja hirmust. Muinasjutt koolist (2) Rahvusülikooli sajandal aktusel tunnustati Rahvusmõtte auhinna laureaati, külalisprofessorit ja audoktoreid Jõulupuul süttisid tuled Kanad sõidavad jõuluks komandeeringusse Paatoseta «Faehlmann» Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Birute Klaas-Lang: rahvusülikool uuendab keelepoliitikat

3 min lugemist
  • Läti ja Leedu ülikoolides käib hoogne õppetöö ja ülikoolielu ingliskeelestamine
  • Tartu Ülikool valmistub uuendama eelmisel kümnendil vastuvõetud keelepoliitikat
  • Põhiküsimus on eesti keele õpe välistudengitele ja välismaalasest õppejõududele
Tartu Ülikoolil täitus äsja sada aastat emakeelse kõrghariduse andmisel. FOTO: Sille Annuk

Tartu Ülikooli professor ja Eesti Keelenõukogu esimees Birute Klaas-Lang annab ülevaate rahvus­vahelistumise suundumustest Eestis ja lõunanaabrite ülikoolides ning keelepoliitika aruteludest alma mater’is.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Möödunud nädalal toimus Tartu Ülikoolis konverents «Rahvuskeelsed ülikoolid üleilmastuvas maailmas», kus vaadati tagasi eesti, läti ja leedu kõrghariduskeele sajandile, analüüsiti nende kolme keele rolli õppekeelena tänapäeva ülikoolides ning rahvuskeelse ja ingliskeelse kõrghariduse kooseksisteerimise võimalusi.

Läti ja Leedu tunduvad olevat kõrghariduse keelepoliitikas nagu Eesti viis-kuus aastat tagasi, kus eesmärk oli rahvusvahelistumine iga hinna eest ja võõrkeelsuse agressiivne sisseviimine õppekavadesse, auditooriumidesse ja ka ülikooli asjaajamisse. Nii Leedus kui Lätis kaalutakse näiteks ülikoolide juhtkonna keelenõuete kaotamist. Kavandatud muudatus Eesti oludesse projitseerituna võiks kaasa tuua selle, et järgmine Tartu Ülikooli rektor oleks eesti keele oskuseta välismaalane, kes tuleb ülikooli juhtima oma võõrleegionäridest meeskonnaga. Eelnõu autorite argument on, et niimoodi saab parandada juhtimiskvaliteeti.

Läti ühiskond on aga ärritatud haridusministeeriumi kava peale kehtestada nõue, et kõik doktoritööd peavad olema kirjutatud inglise keeles. Protestivad ja koguvad vastulauseid ühiskonna- ja kultuuritegelased. Pooldavad aga need, kelle silmis vähendab Läti kõrghariduse ja teaduse kvaliteeti, reitinguid ja atraktiivsust asjaolu, et Läti ülikoolides on ainult 30 protsenti doktoritöödest võõrkeelsed.

30.11.2019 03.12.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto