Tartu Ülikooli professor ja Eesti Keelenõukogu esimees Birute Klaas-Lang annab ülevaate rahvusvahelistumise suundumustest Eestis ja lõunanaabrite ülikoolides ning keelepoliitika aruteludest alma mater’is.
Möödunud nädalal toimus Tartu Ülikoolis konverents «Rahvuskeelsed ülikoolid üleilmastuvas maailmas», kus vaadati tagasi eesti, läti ja leedu kõrghariduskeele sajandile, analüüsiti nende kolme keele rolli õppekeelena tänapäeva ülikoolides ning rahvuskeelse ja ingliskeelse kõrghariduse kooseksisteerimise võimalusi.
Läti ja Leedu tunduvad olevat kõrghariduse keelepoliitikas nagu Eesti viis-kuus aastat tagasi, kus eesmärk oli rahvusvahelistumine iga hinna eest ja võõrkeelsuse agressiivne sisseviimine õppekavadesse, auditooriumidesse ja ka ülikooli asjaajamisse. Nii Leedus kui Lätis kaalutakse näiteks ülikoolide juhtkonna keelenõuete kaotamist. Kavandatud muudatus Eesti oludesse projitseerituna võiks kaasa tuua selle, et järgmine Tartu Ülikooli rektor oleks eesti keele oskuseta välismaalane, kes tuleb ülikooli juhtima oma võõrleegionäridest meeskonnaga. Eelnõu autorite argument on, et niimoodi saab parandada juhtimiskvaliteeti.
