Sisukord
Meie Eesti
Postimees
22.02.2020
Eesti Viljandi valmistub võõrustama presidendi pidu (6) Süda läheb soojaks ja hingele pai – pannakse tähele Mida teha vabariigi aastapäeval? (2) Majandus Põhjamaade pankade veri hakkas viimaks hüübima Välismaa «Ihne nelik» keeldus kriipsugi taandumast (33) KOHALIK VAADE ⟩ Kolmejalgsed vallandasid Leedus liiklusraevu (15) Liibüas evakueeriti sõja jalust mitu tuhat kaamelit Arvamus Juhtkiri: viinarindel muutustega (5) Evelyn Kaldoja: valgustav lobiabsurd (1) Õlitööstuse eestkõneleja (6) Sipsik elab veel! (1) Läti ema eksirännakud (3) Esitus, mis tõi pisara silma Kertu Birgit Anton: kliimapööret ei tehta meie eest ära (22) Kultuur ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Sport Eesti mehed vollemaailma absoluutses tipus Taavi Libe: kuidas tuua inimesed video­mängude abil spordi juurde? EAL nõuab Rally Estonia korraldamise eest meeletut summat (1) Kriisk: presidendiamet oleks minu olümpia Soomlase ajastu start jahmatas isegi suuri optimiste Kliima Uus normaalsus: jäävabal talvel sööb torm Eesti randa nagu labidaga Merendus Hiina viirus muserdab maailma laevandust AK Tehnoloogiagigantide uue põlvkonna juhid Liiga hilja ja poolikult tehtud otsus Ukraina ekspert: «Ilma Venemaa otsese sekkumiseta oleks see sõda varsti läbi» (75) Hasso Krull: maa, rahvas ja riik (21) VIDEO ⟩ Kunst sinu ümber. Dokumentaalne poeet Kristina Norman ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Kus poliitik ees, seal bandiidid taga Nädala plaat. Nagu seest külm juustuburger Nädala plaat. Ruttab aeglaselt keset üksildasi masse Kutse presidendi vastuvõtule Juurikas. Eesti tänab (5) Arter Depressiooni põrgust pääsenud Liis Velsker: emotsioonide kõikumine oli nii metsik, et ma enam ei jaksanud nendega tegeleda (4) Käputäis Eesti «kurjategijaid» Siberi kolkas... Viirusest ohtlikum (38) Kaitsja, kes võib mõnikord osutuda tapjaks VIDEO. Mägine Itaalia: hirmud, viirastused ja maagia Ei karjet, ei kõmakat, matkaja lihtsalt kadus teelt Ekstreem-Sipsiku seiklused Umbe hää süük!* Arter otsis võrumaist pidupäevamaitset Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Superstaar Anne Veski: «Paabulinnuks ei pea saama!» (1) Kodune helisüsteem 10 000 euro eest. Eestis loodud Audese tippkõlarid valmivad kuulmise järgi (22) Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Birute Klaas-Lang: rahvusülikool uuendab keelepoliitikat

3 min lugemist
  • Läti ja Leedu ülikoolides käib hoogne õppetöö ja ülikoolielu ingliskeelestamine
  • Tartu Ülikool valmistub uuendama eelmisel kümnendil vastuvõetud keelepoliitikat
  • Põhiküsimus on eesti keele õpe välistudengitele ja välismaalasest õppejõududele
Tartu Ülikoolil täitus äsja sada aastat emakeelse kõrghariduse andmisel. FOTO: Sille Annuk

Tartu Ülikooli professor ja Eesti Keelenõukogu esimees Birute Klaas-Lang annab ülevaate rahvus­vahelistumise suundumustest Eestis ja lõunanaabrite ülikoolides ning keelepoliitika aruteludest alma mater’is.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Möödunud nädalal toimus Tartu Ülikoolis konverents «Rahvuskeelsed ülikoolid üleilmastuvas maailmas», kus vaadati tagasi eesti, läti ja leedu kõrghariduskeele sajandile, analüüsiti nende kolme keele rolli õppekeelena tänapäeva ülikoolides ning rahvuskeelse ja ingliskeelse kõrghariduse kooseksisteerimise võimalusi.

Läti ja Leedu tunduvad olevat kõrghariduse keelepoliitikas nagu Eesti viis-kuus aastat tagasi, kus eesmärk oli rahvusvahelistumine iga hinna eest ja võõrkeelsuse agressiivne sisseviimine õppekavadesse, auditooriumidesse ja ka ülikooli asjaajamisse. Nii Leedus kui Lätis kaalutakse näiteks ülikoolide juhtkonna keelenõuete kaotamist. Kavandatud muudatus Eesti oludesse projitseerituna võiks kaasa tuua selle, et järgmine Tartu Ülikooli rektor oleks eesti keele oskuseta välismaalane, kes tuleb ülikooli juhtima oma võõrleegionäridest meeskonnaga. Eelnõu autorite argument on, et niimoodi saab parandada juhtimiskvaliteeti.

Läti ühiskond on aga ärritatud haridusministeeriumi kava peale kehtestada nõue, et kõik doktoritööd peavad olema kirjutatud inglise keeles. Protestivad ja koguvad vastulauseid ühiskonna- ja kultuuritegelased. Pooldavad aga need, kelle silmis vähendab Läti kõrghariduse ja teaduse kvaliteeti, reitinguid ja atraktiivsust asjaolu, et Läti ülikoolides on ainult 30 protsenti doktoritöödest võõrkeelsed.

21.02.2020 24.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto