Sisukord
Meie Eesti
Postimees
22.02.2020
Eesti Viljandi valmistub võõrustama presidendi pidu (6) Süda läheb soojaks ja hingele pai – pannakse tähele Mida teha vabariigi aastapäeval? (2) Majandus Põhjamaade pankade veri hakkas viimaks hüübima Välismaa «Ihne nelik» keeldus kriipsugi taandumast (33) KOHALIK VAADE ⟩ Kolmejalgsed vallandasid Leedus liiklusraevu (15) Liibüas evakueeriti sõja jalust mitu tuhat kaamelit Arvamus Juhtkiri: viinarindel muutustega (5) Evelyn Kaldoja: valgustav lobiabsurd (1) Õlitööstuse eestkõneleja (6) Sipsik elab veel! (1) Läti ema eksirännakud (3) Esitus, mis tõi pisara silma Kertu Birgit Anton: kliimapööret ei tehta meie eest ära (22) Kultuur ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Sport Eesti mehed vollemaailma absoluutses tipus Taavi Libe: kuidas tuua inimesed video­mängude abil spordi juurde? EAL nõuab Rally Estonia korraldamise eest meeletut summat (1) Kriisk: presidendiamet oleks minu olümpia Soomlase ajastu start jahmatas isegi suuri optimiste Kliima Uus normaalsus: jäävabal talvel sööb torm Eesti randa nagu labidaga Merendus Hiina viirus muserdab maailma laevandust AK Tehnoloogiagigantide uue põlvkonna juhid Liiga hilja ja poolikult tehtud otsus Ukraina ekspert: «Ilma Venemaa otsese sekkumiseta oleks see sõda varsti läbi» (75) Hasso Krull: maa, rahvas ja riik (21) VIDEO ⟩ Kunst sinu ümber. Dokumentaalne poeet Kristina Norman ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Kus poliitik ees, seal bandiidid taga Nädala plaat. Nagu seest külm juustuburger Nädala plaat. Ruttab aeglaselt keset üksildasi masse Kutse presidendi vastuvõtule Juurikas. Eesti tänab (5) Arter Depressiooni põrgust pääsenud Liis Velsker: emotsioonide kõikumine oli nii metsik, et ma enam ei jaksanud nendega tegeleda (4) Käputäis Eesti «kurjategijaid» Siberi kolkas... Viirusest ohtlikum (38) Kaitsja, kes võib mõnikord osutuda tapjaks VIDEO. Mägine Itaalia: hirmud, viirastused ja maagia Ei karjet, ei kõmakat, matkaja lihtsalt kadus teelt Ekstreem-Sipsiku seiklused Umbe hää süük!* Arter otsis võrumaist pidupäevamaitset Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Superstaar Anne Veski: «Paabulinnuks ei pea saama!» (1) Kodune helisüsteem 10 000 euro eest. Eestis loodud Audese tippkõlarid valmivad kuulmise järgi (22) Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Martin Ehala: «Rohkem paralleelsust, palun!»

5 min lugemist
  • Põhjamaade ülikoolid otsivad keelepoliitikat omakeelse kõrghariduse tagamiseks.
  • Sihiks on, et ülikooli liikmeskond õpiks ja töötaks kahes keeles paralleelselt.
  • Keele õppimine peaks olema välisõppejõudude töölepingus kirjas tööülesandena.
Põhjamaade lipud Rootsi peaminister Stefan Lofveni taustal. FOTO: JONATHAN NACKSTRAND/AFP/Scanpix

Põhjamaade Ministrite Nõukogu moodustatud töörühm uuris ülikoolide rahvusvahelistumist ja esitas poliitikasoovitused, millega tagada, et inglise keel ei tõrjuks rahvuskeeli kõrgharidusest ja teadusest kõrvale. Suuniseid refereeris Martin Ehala.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Värske analüüs keelekasutusest Põhjamaade ülikoolides hoiatab, et kiire rahvusvahelistumine on esile kutsunud ülikoolide teatava võõrandumise ühiskonnast: mida ingliskeelsemaks on ülikoolid muutunud ja mida enam on nende tegevus suunatud rahvusvahelisele areenile, seda raskem on keskmisel maksumaksjal mõista, miks neid peaks üleval pidama avalikust rahast. Analüüs hoiatab, et kui ülikoolid ei võta tõsiselt oma rolli kohaliku ühiskonna ees, võib see hakata pärssima avalikku rahastust tulevikus.

Analüüsi koostas Põhjamaade Ministrite Nõukogu moodustatud töörühm, mille ülesanne oli uurida inglise keele kasutust piirkonna ülikoolides ja töötada välja poliitikasoovitused, kuidas leida parim ja kestlik tasakaal riigikeele ja inglise keele kasutamisel õppe- ja teadustegevuses ning ülikooli töökorralduses. Analüüsi tulemusel esitas töörühm soovitused dokumendis «Rohkem paralleelsust, palun!» («More parallel, please!», 2018).

Töörühma põhisõnum on, et ülikooli keelepoliitika ülesanne on tagada paralleelne mitmekeelsus, st et ükski ülikooli tegevusvaldkond, üksus või õppekava ei kalduks muutuma ülekaalukalt ükskeelseks, ja eeskätt peetakse silmas ükskeelsust inglise keeles. Arvestades kõrghariduse rahvusvahelistumise sarnasust Põhjamaades ja meil, võiks nendest põhimõtetest olla kasu ka Eesti ülikoolide keelepoliitika kujundamisel.

Ülikooli keelepoliitika

Iga ülikool peaks välja töötama oma keelepoliitika, mis reguleerib kõrghariduse rahvusvahelistumist, lähtudes riigi keelepoliitikast ja ülikooli rollist kohalikus ühiskonnaelus. Keelepoliitika peab olema avalik dokument, kättesaadav niihästi kohalikus kui ka inglise keeles.

21.02.2020 24.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto