Sisukord
Meie Eesti
Postimees
02.12.2019
Eesti Maaeluministri kandidaat Arvo Aller: tahan vähendada bürokraatiat (2) Toomemäe ajamasin viis rahva reisile Helme Parmasele hosiannat laulma veel ei hakka (1) Langenud puud lõhkusid moodsa piiri katselõigu (39) Viimsit kaunistab eriline jõulupuu Tallinn üritab väsimatult rohepealinna tiitlit püüda (2) Jäätmete käitlejal olgu edaspidi tagatis (3) Majandus Majanduskasv ⟩ SEB Grupi peastrateeg: me sõltume Ameerikast ja Saksamaast Välismaa NATO liitlased kogunevad juubelile hapus meeleolus (20) KOMMENTAAR. Hiina suunab investeeringud väiksema vastupanuga riikidesse Arvamus Juhtkiri: meil on läinud väga hästi (4) Indrek Lepik: vasaktsentrismi kriis (2) Maie Kitsing: PISAga maailmakaardile (1) Jürgen Ligi: reportaaž poliitika vorsti-vabrikust (11) Karmo Tüür: sõjalis-patriootiline Venemaa (10) Meie Eesti Martin Ehala: «Rohkem paralleelsust, palun!» Birute Klaas-Lang: rahvusülikool uuendab keelepoliitikat Kultuur Hästi päevitunud Päikese lapsed Briti kriitik PÖFFil: Baltimaade filmitase on kõvasti tõusnud PÖFF 2019 auhinnad Aurelia Aasa: PÖFFi debüüdid haaravad argirealismist absurdikomöödiateni PÖFFI PARIM DEBÜÜTFILM: Vaikne kinopoeem, kuhu mürtsuga sisenevad vaimud PÖFFI VÄLJAPAISTVAIM: Mustvalge meistriteos sõjavalust Sport Kalev/Cramot ootab näljane Minski Tsmoki Meistrid madistavad surmagrupis: Deschamps lükkas favoriidikoorma Saksamaale Hamilton kordas isiklikku tippmarki, Räikkönen lähenes Barrichello rekordile Eesti segapaari superesitus varjutas murekohad. Mis seisus on laskesuusakoondis? (1) Kristjan Ilvese treeningukaaslaste metsik ülevõim Rukal Norra naistele kolmik- ja meestele kaksikvõit Tallinn Jäätmete käitlejal olgu edaspidi tagatis (3) Tartu Laura Danilas: kas Eesti vajab lennundusharidust? Jürgen Rakaselg: kaasava hariduse valust ja hirmust. Muinasjutt koolist (2) Rahvusülikooli sajandal aktusel tunnustati Rahvusmõtte auhinna laureaati, külalisprofessorit ja audoktoreid Jõulupuul süttisid tuled Kanad sõidavad jõuluks komandeeringusse Paatoseta «Faehlmann» Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Martin Ehala: «Rohkem paralleelsust, palun!»

5 min lugemist
  • Põhjamaade ülikoolid otsivad keelepoliitikat omakeelse kõrghariduse tagamiseks.
  • Sihiks on, et ülikooli liikmeskond õpiks ja töötaks kahes keeles paralleelselt.
  • Keele õppimine peaks olema välisõppejõudude töölepingus kirjas tööülesandena.
Põhjamaade lipud Rootsi peaminister Stefan Lofveni taustal. FOTO: JONATHAN NACKSTRAND/AFP/Scanpix

Põhjamaade Ministrite Nõukogu moodustatud töörühm uuris ülikoolide rahvusvahelistumist ja esitas poliitikasoovitused, millega tagada, et inglise keel ei tõrjuks rahvuskeeli kõrgharidusest ja teadusest kõrvale. Suuniseid refereeris Martin Ehala.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Värske analüüs keelekasutusest Põhjamaade ülikoolides hoiatab, et kiire rahvusvahelistumine on esile kutsunud ülikoolide teatava võõrandumise ühiskonnast: mida ingliskeelsemaks on ülikoolid muutunud ja mida enam on nende tegevus suunatud rahvusvahelisele areenile, seda raskem on keskmisel maksumaksjal mõista, miks neid peaks üleval pidama avalikust rahast. Analüüs hoiatab, et kui ülikoolid ei võta tõsiselt oma rolli kohaliku ühiskonna ees, võib see hakata pärssima avalikku rahastust tulevikus.

Analüüsi koostas Põhjamaade Ministrite Nõukogu moodustatud töörühm, mille ülesanne oli uurida inglise keele kasutust piirkonna ülikoolides ja töötada välja poliitikasoovitused, kuidas leida parim ja kestlik tasakaal riigikeele ja inglise keele kasutamisel õppe- ja teadustegevuses ning ülikooli töökorralduses. Analüüsi tulemusel esitas töörühm soovitused dokumendis «Rohkem paralleelsust, palun!» («More parallel, please!», 2018).

Töörühma põhisõnum on, et ülikooli keelepoliitika ülesanne on tagada paralleelne mitmekeelsus, st et ükski ülikooli tegevusvaldkond, üksus või õppekava ei kalduks muutuma ülekaalukalt ükskeelseks, ja eeskätt peetakse silmas ükskeelsust inglise keeles. Arvestades kõrghariduse rahvusvahelistumise sarnasust Põhjamaades ja meil, võiks nendest põhimõtetest olla kasu ka Eesti ülikoolide keelepoliitika kujundamisel.

Ülikooli keelepoliitika

Iga ülikool peaks välja töötama oma keelepoliitika, mis reguleerib kõrghariduse rahvusvahelistumist, lähtudes riigi keelepoliitikast ja ülikooli rollist kohalikus ühiskonnaelus. Keelepoliitika peab olema avalik dokument, kättesaadav niihästi kohalikus kui ka inglise keeles.

30.11.2019 03.12.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto