Sisukord
Arvamus
Postimees
02.12.2019
Eesti Maaeluministri kandidaat Arvo Aller: tahan vähendada bürokraatiat (2) Toomemäe ajamasin viis rahva reisile Helme Parmasele hosiannat laulma veel ei hakka (1) Langenud puud lõhkusid moodsa piiri katselõigu (39) Viimsit kaunistab eriline jõulupuu Tallinn üritab väsimatult rohepealinna tiitlit püüda (2) Jäätmete käitlejal olgu edaspidi tagatis (3) Majandus Majanduskasv ⟩ SEB Grupi peastrateeg: me sõltume Ameerikast ja Saksamaast Välismaa NATO liitlased kogunevad juubelile hapus meeleolus (20) KOMMENTAAR. Hiina suunab investeeringud väiksema vastupanuga riikidesse Arvamus Juhtkiri: meil on läinud väga hästi (4) Indrek Lepik: vasaktsentrismi kriis (2) Maie Kitsing: PISAga maailmakaardile (1) Jürgen Ligi: reportaaž poliitika vorsti-vabrikust (11) Karmo Tüür: sõjalis-patriootiline Venemaa (9) Meie Eesti Martin Ehala: «Rohkem paralleelsust, palun!» Birute Klaas-Lang: rahvusülikool uuendab keelepoliitikat Kultuur Hästi päevitunud Päikese lapsed Briti kriitik PÖFFil: Baltimaade filmitase on kõvasti tõusnud PÖFF 2019 auhinnad Aurelia Aasa: PÖFFi debüüdid haaravad argirealismist absurdikomöödiateni PÖFFI PARIM DEBÜÜTFILM: Vaikne kinopoeem, kuhu mürtsuga sisenevad vaimud PÖFFI VÄLJAPAISTVAIM: Mustvalge meistriteos sõjavalust Sport Kalev/Cramot ootab näljane Minski Tsmoki Meistrid madistavad surmagrupis: Deschamps lükkas favoriidikoorma Saksamaale Hamilton kordas isiklikku tippmarki, Räikkönen lähenes Barrichello rekordile Eesti segapaari superesitus varjutas murekohad. Mis seisus on laskesuusakoondis? (1) Kristjan Ilvese treeningukaaslaste metsik ülevõim Rukal Norra naistele kolmik- ja meestele kaksikvõit Tallinn Jäätmete käitlejal olgu edaspidi tagatis (3) Tartu Laura Danilas: kas Eesti vajab lennundusharidust? Jürgen Rakaselg: kaasava hariduse valust ja hirmust. Muinasjutt koolist (2) Rahvusülikooli sajandal aktusel tunnustati Rahvusmõtte auhinna laureaati, külalisprofessorit ja audoktoreid Jõulupuul süttisid tuled Kanad sõidavad jõuluks komandeeringusse Paatoseta «Faehlmann» Meelelahutus Koomiks Sudoku

Indrek Lepik: vasaktsentrismi kriis

2 min lugemist
Saksamaa sotsiaaldemokraatide uued juhid Saskia Esken (paremal) ja Norbert Walter-Borjans. FOTO: Mika Schmidt via www.imago-images.de/imago images/auslöser-photographie

Juba mitu aastat lähevad valimised Euroopas teistmoodi. Aastakümneid võimul olnud tsentrierakonnad kaotavad üha enam hääli, mistõttu on nii mõnigi kahe- ja kolmeparteisüsteem sisuliselt lagunenud.

Valimistulemustele kuidagigi põhjendusi otsides välistatakse seniste partneritega koostöö ja nõnda saadab järgnevaid kuid poliitiline ebastabiilsus, kus katsetatakse tavapäratute koalitsioonikombinatsioonidega.

Kõige märgilisemalt tabas see ülemöödunud aasta sügisel Saksamaad. Valimistel kõrbenud sotsiaaldemokraadid olid vihased liidukantsler Angela Merkeli peale, sest tema tsentrisse nihutatud kristlikud demokraadid olid «röövinud» ka kõik vasakpoolsed algatused. Järjekordne suur koalitsioon esialgu välistati, kuid pärast liidrivahetust sai mõistuseabielu siiski allkirjad.

Nädalavahetusel valisid sotsid aga oma juhtkonna taas ümber ja nagu Briti leiboristid juba aastate eest, otsustasid nad järsult vasakule keerata. Merkeli jaoks tähendab see, et suurele koalitsioonile lüüakse hingekella.

Sotside kriitika oma partneri suhtes on poliittehnoloogiliselt õigustatud. Tsentris on olnud suuremast vennast üha keerulisem eristuda, mistõttu on nende peamiseks rolliks jäänud valitsuse ebapopulaarseid otsuseid legitimeerida, ent võite kõrvalt pealt vaadata. Laiem küsimus on aga, miks üldse sellisesse olukorda satuti.

Nagu mujalgi Euroopas on sotsid oma valijad kaotanud. Ka paremtsentriste ehk n-ö peavoolu konservatiive on äärealadelt lihvitud, kuid kahju pole olnud nii märkimisväärne (ja eks nad ole ka rohkem oma rivaalide nägu läinud).

Sotside hääli on aga kadunud igasse suunda: töölisklass valib kas kommuniste või parempopuliste ja linnaliberaal, kelle nägu on Euroopa sotsid kõige enam, seisab üha enam roheliste taga.

Sotside eluloojangu mõju on märksa suurem kui Saksa sisepoliitika, mistõttu ei tasu sellest niisama mööda vaadata. Hääbumas on üks Euroopa keskseid poliitjõude ja pole selge, mis tuleb asemele. Eelmainitud Briti leiboristide kogemus suuri lootusi ei hellita. Pärast Merkelit ootavad Saksamaad niikuinii ees suured muutused, nüüd on üks ebaselguse element üksnes juures.

Euroopal seisab ees uus ja huvitav kümnend.

Seotud lood
30.11.2019 03.12.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto