Indrek Lepik: vasaktsentrismi kriis

Saksamaa sotsiaaldemokraatide uued juhid Saskia Esken (paremal) ja Norbert Walter-Borjans. FOTO: Mika Schmidt via www.imago-images.de/imago images/auslöser-photographie

Juba mitu aastat lähevad valimised Euroopas teistmoodi. Aastakümneid võimul olnud tsentrierakonnad kaotavad üha enam hääli, mistõttu on nii mõnigi kahe- ja kolmeparteisüsteem sisuliselt lagunenud.

Valimistulemustele kuidagigi põhjendusi otsides välistatakse seniste partneritega koostöö ja nõnda saadab järgnevaid kuid poliitiline ebastabiilsus, kus katsetatakse tavapäratute koalitsioonikombinatsioonidega.

Kõige märgilisemalt tabas see ülemöödunud aasta sügisel Saksamaad. Valimistel kõrbenud sotsiaaldemokraadid olid vihased liidukantsler Angela Merkeli peale, sest tema tsentrisse nihutatud kristlikud demokraadid olid «röövinud» ka kõik vasakpoolsed algatused. Järjekordne suur koalitsioon esialgu välistati, kuid pärast liidrivahetust sai mõistuseabielu siiski allkirjad.

Nädalavahetusel valisid sotsid aga oma juhtkonna taas ümber ja nagu Briti leiboristid juba aastate eest, otsustasid nad järsult vasakule keerata. Merkeli jaoks tähendab see, et suurele koalitsioonile lüüakse hingekella.

Sotside kriitika oma partneri suhtes on poliittehnoloogiliselt õigustatud. Tsentris on olnud suuremast vennast üha keerulisem eristuda, mistõttu on nende peamiseks rolliks jäänud valitsuse ebapopulaarseid otsuseid legitimeerida, ent võite kõrvalt pealt vaadata. Laiem küsimus on aga, miks üldse sellisesse olukorda satuti.

Nagu mujalgi Euroopas on sotsid oma valijad kaotanud. Ka paremtsentriste ehk n-ö peavoolu konservatiive on äärealadelt lihvitud, kuid kahju pole olnud nii märkimisväärne (ja eks nad ole ka rohkem oma rivaalide nägu läinud).

Sotside hääli on aga kadunud igasse suunda: töölisklass valib kas kommuniste või parempopuliste ja linnaliberaal, kelle nägu on Euroopa sotsid kõige enam, seisab üha enam roheliste taga.

Sotside eluloojangu mõju on märksa suurem kui Saksa sisepoliitika, mistõttu ei tasu sellest niisama mööda vaadata. Hääbumas on üks Euroopa keskseid poliitjõude ja pole selge, mis tuleb asemele. Eelmainitud Briti leiboristide kogemus suuri lootusi ei hellita. Pärast Merkelit ootavad Saksamaad niikuinii ees suured muutused, nüüd on üks ebaselguse element üksnes juures.

Euroopal seisab ees uus ja huvitav kümnend.

30.11.2019 03.12.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto