Sisukord
Arvamus
Postimees
03.12.2019
Eesti II samba raha ei ole väljavõtmise järel kohtutäiturite eest kaitstud (14) Eesti firmast hargnevad rahvusvahelise petuvõrgustiku niidid (4) Majandus Soome investorid toovad Eestisse 100 miljonit (7) Pensionifondid pidasid Coopi liiga kalliks, kuid rahvaaktsiana see töötas Välismaa Sõprade patud kukutasid Malta peaministri Leedu välisminister: väikeriigid võivad anda NATOs lisaväärtust, aga ka asju ära rikkuda (1) Viis suurt intriigi NATO liidrite ees (2) Arvamus Juhtkiri: said, mis tahtsid. Või kas said? (2) Aimar Altosaar: tuhat korda väiksem mure Indrek Tarand: Euroopa armee – kahjulik sõnakõlks? (27) Urmo Kübar: annetajad tegutsevad. Riik, astu oma samm Toomas Kruusimägi: globaalne Isamaa ja rahvusvahelised õppejõud (6) Meie Eesti Toomas Vaks: kas ja kes peaks kartma küberohtu? (1) Erkki Koort: e-resistentsus annab tunda ehk kui palju kulub e-riigi kaitsele (1) Kultuur Sõjafotograafi kogemused: kuidas portreteerida põrgut? (1) Inimene ilu ja koleduse vahel Sport Ekskalevlased alustasid pingil, aga hullasid platsil Nõmme Kalju uusi treenereid seob huvitav fakt Mavericks ja Dončić lõpetasid Lakersi kümnemängulise võiduseeria Sõprade võimutsemist teleri vahendusel jälginud Ilves: koondis tervikuna on pööraselt hea Tervis Dermatoloog õpetab, kuidas hoiduda talvel nahakahjustusest Tartu Parkimismaja toob Maarjamõisasse karmid parkimispiirangud Jüri Kõre: pensionireformist pigem pensioniteta! (3) Elisabeth Viil: väikeste sammude hiiglaslik kasu (1) Tartu loodab Annelinna jalgpallihalli aastaga püsti saada Hando Runnel: raamatukultuur käib allamäge ja tee peal jääb lugejaid vähemaks (2) Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Toomas Kruusimägi: globaalne Isamaa ja rahvusvahelised õppejõud

3 min lugemist
Toomas Kruusimägi. FOTO: Erakogu

Akadeemilistelt tippspetsialistidelt eesti keele oskuse nõudmine õõnestab Eesti võimalusi oma noortele tasemel haridust tagada, kirjutab Tallinna Inglise Kolledži direktor Toomas Kruusimägi.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Mõni nädal tagasi käis Isamaa erakond oma volikogul välja ettepaneku, mis oli võrdlemisi jahmatav. Ettepaneku sisuks oli nõuda kõikidelt Eestisse tööle tulevatelt välisõppejõududelt eesti keele oskust vajalikul tasemel ja seda kolme aasta jooksul.

Rahvusvahelistumise vajadus algab tegelikult juba algkoolist. Kui räägime, kust saab alguse hariduslõhe, siis see alguspunkt on lasteaias ja peitub selles aspektis, kas laps oskab juba sellel tasemel rääkida rohkem keeli kui ainult tema emakeel. Paari aasta tagune president Kersti Kaljulaidi väljaöeldud mõte, et on tohutu ressursi raiskamine, kui me ei õpeta lasteaia tasemel vähemalt kaht võõrkeelt, on igati õige situatsioonihinnang.

Järgmine on üldhariduskool ja süsteem, millega ma iga päev kokku puutun. Ka siin on rahvusvahelisuse-vastased hoiakud kohati naljakad, et mitte öelda absurdsed.

Lisaks nõudsid Isamaa poliitikud, et n-ö Boltide ja Woltidega tuleks viivitamatult midagi ette võtta, sest näib, et isegi meie range keeleamet ei suutvat tagada, et töötajad suhtleksid eesti keeles. Sellised teemapüstitused võtavad sõnatuks. Olen jätkuvalt seda meelt, et eesti keele oskus on meie rahvusliku püsimise garantii, samas ei tähenda see kindlasti, et peame Ungari ja teiste Ida-Euroopa riikide moodi sisuliselt kapselduma.

Eelseisev kümnend hakkab üha rohkem jaotama riike uue kriteeriumi järgi: avatud versus suletud ühiskonnad. Näeme juba praegu, et see kriteerium elab jõuliselt eri eluvaldkondades alates poliitikast ja majandusest ning lõpetades hariduse ja kultuuriga. Vajame tegelikku debatti selle üle, kuidas mõtestada rahvuslust 21. sajandi kontekstis. On lihtsalt käsitletamatu arusaam, et Eestisse tulevate tippspetsialistide käest peaks hakkama nõudma eesti keele oskust. Akadeemiline maailm on siiski vabaduse ja vaba mõtlemise kehastus. Sellist nõuet ei eksisteeri mitte kusagil ühiskondades ja riikides, millesarnaseks tahame saada. On rahvusvaheline tava, et akadeemilisi inimesi hindame nende akadeemilise võimekuse, teadmiste ja oskuste järgi.

Me oleme kurja vaeva näinud, et oma kõrgharidust rahvusvahelistada. Miks on vaja rahvusvahelistuda kõrgharidustasemel, peaks olema ilmselge. Kui me ei taga rahvusvahelise kõrghariduse ja teiste haridusastmete tulevikku Eestis, siis on meie perspektiiv habras.

02.12.2019 04.12.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto