Sisukord
Arvamus
Postimees

Aimar Altosaar: tuhat korda väiksem mure

2 min lugemist
Pilt on illustreeriv FOTO: Shutterstock

Ka Hiina Rahvavabariigis valmistutakse rahvaloenduseks, mis on aga suurele riigile vastavalt hiiglaslik töö. Kui suur täpselt, polegi selge, sest arutatakse selle üle, kas riigi elanike arv on lähemal 1,35 või 1,45 miljardile.

Rahvaloendused toimuvad kõigis riikides 0 või 1-ga lõppevatel aastatel, mis tähendab, et ettevalmistused on lõppjärgus.

Eesti mured on Hiina kõrval mitu suurusjärku väiksemad, kuid lahendamist vajavad needki. Statistikaamet on eelmisest rahvaloendusest 2011. aastal möödunud aega kasutanud registrite kvaliteedi parandamiseks ja metoodika arendamiseks, et viia 2021. aasta loendus läbi täielikult registripõhiselt.

Statistikaamet on pakkunud välja, et lisaks kogutakse väikese hulga registrites puuduvate tunnuste kohta infot valimipõhiselt umbes 60 000 inimeselt. Eesti teadlased ei pea sellist lahendust mitmel põhjusel aga õigeks.

Esiteks on rahvaloenduse kesksed, elukohta, leibkonda ja perekonda puudutavad andmed registrites sedavõrd suure veamääraga, et otse neid kasutada ei saaks. Statistikaameti lahendus näeb ette selliste tunnuste paikamise mastaapse mudelarvutusega. Paraku kõrvaldaks ka see ebatäpsuse vaid osaliselt, jättes alles suured ja süsteemsed hälbed tegelikkusest.

Ühiskond ootab valitsuselt 2021. aasta loenduse asjus kaalutud ja tarka otsust.

Kriitika teine teravik on suunatud valimipõhise lähenemise kasutamise vastu. Siin on erinevus olemuslik, sest valimuuring ei asenda kõikset loendust andmeallikana väikeste ühiskonnarühmade ja piirkondade puhul. Ka Eestis kehtiv riikliku statistika seadus sätestab selgelt, et loendus on kõikne, mitte valimipõhine andmekogumine.

Samas pole statistikaamet välistanud kombineeritud loendust, mille puhul ebatäpsed või registrites puuduvad andmed kogutaks inimestelt, kasutades võimalikult palju e-loendust. Ameti arvutuste järgi võiks see maksta umbes 12 miljonit eurot.

Suurimaks kuluartikliks on umbes 400 000-lt veebis mittevastanud inimeselt vähem kui kümne tunnuse kogumiseks 2500 loendaja palkamine üheks kuuks. See kalkulatsioon tekitab siiski küsimusi, kuidas saab see summa olla nii suur. Nimelt 2000. aastal viisid 4500 loendajat Eestis läbi täiemahulise küsitlusloenduse, mille käigus koguti kahe nädalaga andmed ligi 1,4 miljonilt inimeselt, loendusprogramm hõlmas aga üle 40 küsimuse.

Loendus ei tee teadlastele muret ainult Eestis. 16. oktoobril 2019 avaldas maailma mainekaim teadusajakiri Nature toimetuse artikli «Protect the census» («Kaitske loendust!»), milles manitsetakse mitte ohverdama loendust pooltooreste suurandmete rutakale kasutuselevõtule.

Ühiskond ootab valitsuselt 2021. aasta loenduse asjus kaalutud ja tarka otsust.

Seotud lood
22.02.2020 25.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto