Sisukord
Arvamus
Postimees
17.02.2020
Toetuste arestimine külvas abivajajates segadust (7) Eesti Apteegireformi ilmselt enam ei väära (1) Soome meri andis välja pool aastat kadunud pärnaka (1) Valvekaamera õppesõiduautosse? Pigem mitte (2) Aevastamishooaeg varsti käes Majandus Galeriid ⟩ Eripärased hotellid raputavad Tallinna (1) Jahenev tööturg vähendab nõudlust töökäte järele 2500 ühendust taotlevad tuludeklareerijate annetusi Välismaa Karmid piirangud näivad pidurdavat viiruse levikut Hiinas Kaljulaid: Euroopa peaks suutma rohkem ise hakkama saada Tosin sõjandustrendi: mida ütleb maailma kohta raport «World Military Balance 2020»? Põhilise julgeolekumurena jäid Müncheni konverentsil kõlama Hiina ja Liibüa Arvamus Juhtkiri: läänetuse lainetus (9) Toomas Toomsalu: sääsereis ja surmakutsar Mart Raudsaar: sõnavabadus ei tähenda ajuvabadust (15) Madis Somelar: minister peaks õpetajatega arvestama Kristjan Vassil: kliinikum vajab muutusi (1) Kultuur Svetlana Aleksijevitš: kirjutamisel juhindun vaistust Anu Raua kunstiteos kroonib Tartu rahu lepingut Elutoasõbralikuks tehtud õuduslugu Sport Taas maailmarekordit nihutanud Duplantis: kavatsen tulevikuski piire kompida Guardiola-ajastu lõpp Manchester Citys? PM ROOTSIS ⟩ Evans näitas, et MM-tiitel on tänavu väga lahtine Loginov jäi norralaste hammaste vahele Vana rekordi alistanud Nazarov: ma ei oodanud sellist aega Tartu Kümmekond entusiasti läbis pika Tartu maratoni raja joostes Laest kukkunud krohvilahmakas sundis spordisaali sulgema Linn tahab nõudeid äpitaksodele karmistada (1) Vehkleja Julia Beljajeva kella ei vaata Romantiline ja suviselt muretu «Talve» Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Riina Sikkut: uskumine ei päästa vaesusest

4 min lugemist
Riina Sikkut. FOTO: Eero Vabamägi

Viiest küsimusest, millele vastamata ei tohiks pensionireformiga praegu edasi minna, kirjutab riigikogu rahanduskomisjoni liige Riina Sikkut (SDE).

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Arutatavatel pensioni teise samba muudatustel on ilmselt suur rahanduslik, majanduslik ja sotsiaalne ​mõju. Ometi ei suuda «reformijad» vastata mitmele põhimõttelisele küsimusele, mis puudutavad peaaegu iga inimese rahakotti ja Eesti tulevikku. Paraku ei suutnud rahandusminister Martin Helme eelnõu esimesel lugemisel järgmise paari aasta perspektiivist kaugemale vaadata.

Rahanduskomisjonis toimunud arutelul kinnitas minister, et pensionifondide tootlus muudatuste järel paraneb. Üldjuhul fondimahu kasv laiendab kasutatavate instrumentide ringi ning mittelikviidsed ja riskantsemad varad tagavad suurema tootluse. Teisest sambast raha välja võtmine kahandab fondide mahtu ja tekitab vajaduse paigutada varad likviidsematesse varadesse. See liigutaks meid justkui soovitule vastassuunas, millele viitab ka eelnõu seletuskiri. Palusin ministril selgitada, mille põhjal ta väidab, et tootlus kasvab. Minister vastas lühidalt: see on usu küsimus. Ka paljudele teistele küsimustele tuli vastuseks, et see on usu küsimus.

Sellega ei saa kuidagi nõus olla. Pärismaailmas ei ole nii, et kui me kõik koos usume, et tulevikus on pensionid kõrgemad, siis pensionid ongi kõrgemad. Me ei saa maksude maksmist ja pensioniks kogumist asendada uskumisega.

Tervet ühiskonda puudutavad muudatused nõuavad informeeritud otsuseid, ekspertide hinnanguid ning mõjuanalüüse, ja kindlasti peab olema ka probleem, mida lahendama asutakse. Kõigest sellest vaatab valitsus mööda.

Meil ei ole 1990. aastad, et oleks kiiresti vaja riigi toimimiseks elementaarne õigusruum paika saada. Otsuse tegemine peab olema informeeritud ja teadlik. Arutelus peab olemas olema probleem, mida lahendatakse, alternatiivid lahendamiseks, teadlaste arvamus, ülejäänud ekspertide hinnang, kasutajate-kodanike kogemus, ärihuvid jne ning mõju hinnang – mis saab, kui otsustada üht- või teistpidi. Seejärel tehakse otsus. Ja see on tihti väärtuspõhine otsus. Analüüside kasutamine ei kirjuta ju otsustajatele vastust ette, aga võimaldab aru saada oma otsuse mõjust ning vajadusel rakendada riskide maandamiseks vajalikke tegevusi. Ja sellest ei saa kahjuks teises sambas muudatusi kavandav valitsus aru.

Toon välja viis küsimust, millele vastamata ei ole võimalik selle eelnõuga edasi minna.

Esiteks, 82 protsendil Eesti inimestel on vanaduse peale mõeldes mureks rahaline toimetulek pensionieas. On ju praegu Eesti pensionäride suhtelise vaesuse määr Euroopa Liidu kõrgeim – 47 protsenti.

15.02.2020 17.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto