Sisukord
Arvamus
Postimees
02.04.2020
Ninad koos: ehitustöö iseloom ei võimalda hoida töömehi objektil üksteisest ohutus kauguses (15) Eesti Ärimees ajas annetamiseks välja kasti respiraatoreid (6) Foto ⟩ Eestisse teel olevad kaitse­vahendid pakiti lennukisse Mailis Reps: koolieksamite saatus on veel lahtine Teistmoodi leinaaeg ⟩ Kuidas kriisi ajal kadunukest matta? Kriisi lisaeelarve võib tuua kolme aktsiisi langetamise (7) Mööduja tegutsemine päästis veokijuhi hullemast Kevadekuulutajad olid kohal juba talvel Majandus Põllumehed jäävad hooajalise võõrtööjõuta (10) Aasia kiiret kriisist toibumist ei ennusta Toornaftaturul on tekkinud contango-efekt (2) Välismaa Stoltenberg: sellest ei tohi tulla julgeolekukriis (15) Eestlanna Jordaanias: ülikarmid piirangud tekitavad ärevust Maailm vastab kriisile tarvikute masstootmisega Arvamus Helir-Valdor Seeder: pommiaugust tulevikku vaadates (28) Andreas Kaju: kas pandeemia vastu aitab empaatia või ratsionaalsus? (18) Mart Raudsaar: igaühe panus loeb (6) Juhtkiri: piim on vastutus (2) Krismar Rosin: mentorid viivad kodust eesti keele üle ilma Kultuur Taaniel Raudsepp: kultuuri tugevus on valdkondlikus mitmekesisuses Barack Obama lemmiksari Tühjuse poeesia 1: Rein Raud Sport Koroonaviirusesse haigestunud vutilegend Paolo Maldini tunneb kergendust, et tema vanemad enam ei ela Reis Laulja Triin Lellep sattus Ameerika kõrbes salajase ufo-baasi piirile Maa Elu Atrias kraaditakse väravas kõiki tööletulijaid (1) Nädala mõte: nutikam võidab Kümned tuhanded Eesti tulbid rändavad kompostihunnikusse Türi lillelaada korraldajad tahtsid tänavu väga hea laada teha Inimesed kasutavad aega nutikalt: värvivad, tapeedivad ja vahetavad põrandaid Milliseid viiruseid kannavad meie nahkhiired? Pole uuritud (4) Põllutehnika varuosad ja rehvid võivad viirusest haavatud tarneahelatesse takerduda Ilmajutt: kummitav põuaoht Hommikusöögi vahelejätmine on suur viga (1) Kas rebasekarva tõmbunud elupuid saab veel päästa? Kaua sa seda rabarberikooki sööd ehk kuidas sündis Habaja veinimaja Tartu Talu e-pood töötab nagu jõuluajal Kallaste rahvas nõuab vene õppekeele asemele eesti keelt Piiritulp «Ainult Covid-19 patsientidele». Mis on selle taga? (3) Hooldustöötajate elektriautod hakkavad ära väsima Orientalist Märt Läänemets: bürokraatlik turumajanduslik ülikool ei ole koht, kus tahaksin töötada (10) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Linnakirjanik Vahur Afanasjev: Raadi-Kruusamäe inspireerib Stephen Kingi

3 min lugemist
Raadi linnaosa FOTO: Artur Kuusi illustratsioon

Raadi-Kruusamäe kõlab nagu ülemkohtuniku perekonnanimi. Selles on midagi eiramatut. Ja kui oled valesti käitunud, siis ka lõplikku. Mitu hektarit kalmistuid. Võllamägi, kust leitud kontidel küll kirvejälgi pole avastatud. Eesti Rahva Muuseum – sõltuvalt tujust kõlab seegi sarkofaagselt. Eramajade read – vaikne, ettemääratud elu. Uusmajade read, sealhulgas Toomas Vindi maastikke meenutav mini-Annelinn Raadi mõisa väravate vastas. Üüratu lennuväli, mille arendamise visioonis linn ja vald näivad vale jalga astuvat. Nagu assortii šokolaadikommidest, hapukurkidest, sušist ja pisikestest Rubiku kuubikutest. Kuidas seda taluda?

Alustaksin oravast. Temanimelise tänava ümbruses on säilinud kõik see, mida ilukirjanduse andmetel peaksid pakkuma Supilinn ja Karlova. Puust kortermajad, nii krohvitud kui krohvimata. Puust eramajad. Uuemad kivist eramajad. Vanausuliste kalmistu. Vana juutide kalmistu. Suured aiad. Umbtiigid. Külje all Lembitu kasarmute kompleks, hiiglaslik kruusaauk ja Puiestee tänaval, kus teadupärast lähevad alati kaks tüdrukut, aega on palju, nad jõuavad küll.

Oravat ennast pole ma Orava tänaval kohanud, kuid seda enam on tegu representatiivse olendiga. Linnaloom, tihti nähtamatu nagu kohavaim. Tervitan siinkohal tütarlast, kellega sealkandis keskkooli ajal jalutasin. Lihtsalt niisama. See tähendab, muidugi mitte niisama, aga ega ma suurt muud teha mõistnud.

Kahjuks pole ma iialgi Oravamaal külas käinud, saati seal elanud. Nõnda saan jagada vaid tunnet, et Raadi-Kruusamäe servalt leiab Tartu viimase eheda aguli. Hea mõttes. Tädikeste, sõbralike jotade, lõkkeõhtute ja jäiste tuhaga kinnitambitud radadega puukuuri juurde. Avalik pumbaga kaev Mäe tänava lõpus oli nähtavasti üks viimastest omasugustest Tartus.

Võllamäe kirjutas aga Olev Remsu hiljuti Loomingus avaldatud lukku. Tuule tänav, mis Võllamäe lähedal asub, on mind alati hämmastanud täisnurkse pöörde ja selle kõrval asuva romantilise elumajaga hiigelkrundi servas.

Raadi kalmistu taga algavad Kruusamäe piirkonna eramajad, mida jätkub konservitehaseni – praeguse Salvestini. Neist võiks kirjutada samasuguse loo nagu Tammelinna suuremast osast. Ellujäämine, elu ehitamine, vastupidamine ja mõnuotsingud. Ehk peaks lisama seiklushimu või hoopis kannatlikkuse? Sovetiajal põrutasid sõjalennukid seal õige madalalt üle majade. Vist praegugi kajastub piirkonna rahutu minevik kinnisvarahindades, kuigi majade vahel hulkudes on Kruusamäed raske Tammelinnast eristada. Kui talud Tammelinna, talud ka Kruusamäed.

Peetri kiriku tagune kalmistu on põnev paik. Mitte asjata pole Tartu kahekümne neljandal aastal Euroopa kultuuripealinn. Vanematel haudadel leidub saksa, prantsuse, vene ja juudi nimesid. Tartu oli maailmalinn ja on taas selleks saamas. Vabamüürlaste sümbolid, moslemite poolkuu, Kuperjanovi haud.

Olgugi surnud, leidub kalmistul mitmesugust rahvast, teiste seas, ülikoolile eraldatud uusmatuste osas, mu oma isagi. Kui avaneb võimalus, käige kalmistuekskursioonil. Prima Vista festivalil on seda mitu aastat tehtud, küllap tehakse muulgi ajal.

Sõjaväelennuväli on imetabane nähtus. Siis, kui piirdeaiad avati ja sinna piiluma pääses, imestasin, kui kehvas seisus kogu kupatus on. Kruusateed, poriteed, jõnkslik betoonväli. Iga kord kujutan ette tuumalõhkepeaga raketti kandvat strateegilist pommitajat seal võdisemas. Kas on võimalik, et mõnikord veeti rakette veoautoga?

Mäletan rahva häälekama osa pahameelt, et Eesti Rahva Muuseum kujundati lennuraja jätkuna. Usun, et takkajärgi on tartlaste enamik julge arhitektuurilahendusega ikkagi rahul või vähemalt talub seda.

Aga ikkagi, Raadi-Kruusamäe. Talutav, paiguti lausa põnev linnajagu. Mis võiks olla ühine nimetaja? Tartu kõige eriilmelisem piirkond? Kõlab vaieldavalt, pealegi ei ütle midagi. Elustiilide rohkus, omamoodi elurikkus?

Tõepoolest, elu väikeses 1960ndate individuaalelamus on hoopis teine kui suures kortermajas Salvesti lähedal. Ja mis toimub sõjaväeosas? Võrkaia tagant hakkab silma omanäoline täispuhutav angaar ja miskit on kõrva jäänud radari kohta. Seda, mis elu käib öisel surnuaial, võime loodetavasti lugeda ilukirjandusest – kui keegi teine ette ei võta, kirjutan ise ühe paraja Stephen Kingi.

Järsku ongi Stephen King parim ühine nimetaja kogu Raadi-Kruusamäele? Leplik elu eramajas, kummalised eluheidikud Liiva tänava vaestemajas, kaks sügavat inimtekkelist kruusaauku, tagatipuks mälestus tuumarelvadest. Kes teab, võibolla jäi mõni lennuvälja salalattu vedelema või kukkus kohaliku elaniku kapsamaale?

Konservitehasel on samuti närvekõditavat potentsiaali: küllap olete kuulnud sõjaaegsest vorstivabrikust ja inimeste kadumises. Ent peamine on siiski … tavalisus. Inimene vaiksest äärelinnast on just see, kellega ei peaks juhtuma midagi trillerisarnast. Ja kui juhtub, häirib see üsna talumatul viisil. Talumatu närvikõdi on mõnus. Nagu kõva kõdi ikka.

Näis, kes selle raamatu valmis kirjutab.

Seotud lood
01.04.2020 02.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto