Sisukord
Eesti
Postimees
Andres ja Oleg Sõnajala mure Aidusse lubatust kõrgemate tuulikute ehitamise pärast leidis EKRE ministrite seas mõistmist kohe, kui uus valitsus oli ametisse astunud. FOTO: Mihkel Maripuu

Kümme kohtumist ja surve ametnikele: Sõnajalad leidsid Martin Helmes liitlase

9 min lugemist
  • Kert Kingo, Martin Helme ja viimase poliitiline nõunik survestasid TTJA juhti.
  • TTJA juht Kaur Kajak pöördus pärast kohtumist prokuratuuri.
  • TTJA kuulub Taavi Aasa haldusalla. Teda paneb Helme käitumine õlgu kehitama.
  • Helme ja tema nõunik on teistelgi kohtumistel Sõnajalgade huvide eest seisnud.

PRIA juht polnud ainus. Ka tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) peadirektor Kaur Kajak kutsuti sel sügisel EKRE ministrite ette vaibale soovitusega ettevõtjaid soodsamalt kohelda. Mõjutusmäng käib kümnete miljonite eurode nimel, info on jõudnud prokuratuuri.

17. september. TTJA peadirektor valmistub regulaarseks haldusala juhtide koosolekuks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis (MKM). Ootamatult saabub Kert Kingo nõunikult Mihkel Tammetilt kutse ilmuda kohale enne kohtumist, pool tundi varem.

Ehkki Kajaki juhitav amet on hoopis Taavi Aasa alluvuses, läheb ta kohale. Kingo kabinetis liituvad seltskonnaga ka rahandusminister Martin Helme ning tolle nõunik Kristel Menning. Kajak kohtub nende mõlemaga esimest korda elus.

Ajend ei lase end kaua oodata. Nädal varem on saabunud riigikohtu määrus, mis jätab kurikuulsas Aidu tuulepargi vaidluses osalise õiguse parki arendavatele Oleg ja Andres Sõnajalale: nende ehitusluba kehtib eeldusel, et nad järgivad kooskõlastatud ehitusprojekti.

TTJA peadirektor Kaur Kajak FOTO: Liis Treimann

Juba selleks hetkeks pole Sõnajalgade esimesed kaks tuulikut planeeringus lubatud 185 meetri kõrgused, vaid nende alla ehitatud killustikupadja tõttu koguni 220-meetrised, häirides Kellavere radari ja signaalluure tööd.

«1990ndad on lõppenud, aga Sõnajalad ei saa sellest aru,» ütleb üks enam kui kümnest allikast, kellega Postimees selle loo tarbeks rääkis. Sama paralleeli toovad veel mitu asjaga seotud inimest: vennad ehitavad Aidu tuuleparki justkui 90ndate ärikad, põhimõttel, et eirame ehitamisel kokkuleppeid, küll paberid tagantjärele korda saab.

Mitu allikat kinnitab, et Kingo kabinetis toimunud koosolek muutus kiiresti emotsionaalseks ja räägiti kõrgendatud häälel. Kingo noomis Kajakit: miks te ei kooskõlasta TTJA pressiteateid? Seejärel väljendas minister, et nüüd, kus riigikohus on Sõnajalgadele õiguse andnud, tuleks TTJA järelevalvemenetlus Aidu tuulepargi osas lõpetada. Muuhulgas lendaks sellega prügikasti ka tuulikute lammutusettekirjutus.

«Kas teie maksate Sõnajalgade kahjunõude kinni?» päris Kingo, kuigi kahjunõuet polnud Sõnajalad riigile selleks hetkeks veel esitanud. Agaralt sekkus ka Martin Helme poliitiline nõunik Kristel Menning, tema ülemus kuulas vestlust kõrvalt.

Kingo eitab tagantjärele TTJA juhi survestamist ja nimetab kohtumist tavapäraseks. Kahjunõudest rääkis ta enda sõnul oletuslikult. «Kui ühel poolel on ettevõtja, kelle tegevust takistatakse, ja kui asjaolud peaksid ära langema kohtuotsuse tulemusena, siis on täiesti loogiline, et ettevõtja hakkab mingit raha nõudma. Ma lähtusin puhtalt sellest, oletuslikult,» ütleb Kingo.

Esimese koosoleku Sõnajalgade mure lahendamiseks korraldas nüüdseks ametist lahkunud väliskaubandus- ja IT-minister Kert Kingo. FOTO: Eero Vabamägi

«Mõistsime [Kingo ja Helme] soovi TTJA menetlus lõpetada, kuid selgitasime veel kord selle menetluse sisu ja päevavalgele tulnud asjaolusid, millest lähtuvalt ei olnud lõpetamine võimalik,» meenutab Kajak oma keeldumist.

Ajakirjanikuga kohtudes valib ta sõnu hoolikalt. Ta ütleb, et kuna ei saanud «selgesõnalist ettekirjutust/korraldust menetluse lõpetamiseks», ei tundnud ta ka selleks survet. Küll aga pidas ta pärast kohtumist vajalikuks anda sellest eraldi teada nii Taavi Aasale kui ka MKMi kantslerile Ando Leppimanile.

Lisaks pöördus Kajak prokuratuuri, et küsida nõu, millised on tema õigused ja kohustused, kui poliitikutel peaks tekkima TTJA menetluse vastu ootamatult suurem huvi. Samuti rääkis Kajak toimunust riigisekretär Taimar Peterkopile.

 

Kuid miks tunnevad kaks EKRE ministrit ja nende nõunikku kahe ärimehe probleemi vastu nii suurt huvi? Postimehe teabenõudega saadud andmed paljastavad, et alates valitsuse ametisse astumisest aprilli eelviimasel päeval on Oleg ja Andres Sõnajalg kohtunud Martin Helme või tema nõunike Menningu ja Kersti Krachtiga vähemalt kümme korda. Tähelepanuväärne on seejuures, et rahandusministril ei peaks tuulepargi teemas üldse sõnaõigust olema, sest valdkond kuulub Taavi Aasa haldusalasse.

«Mina tean tagantjärele, et selline kohtumine toimus. Mis on kummaline, sest TTJA allub minule. Mis iganes ettepanekuid teeb teine minister või tema nõunik, paneb mind õlgu kehitama,» ütleb Taavi Aas nüüd.

Tegelikult avaldas Oleg Sõnajalg juba nädal enne valitsuse ametisse nimetamist ajakirjanduses, et loodab Aidu probleemi lahenemist uue valitsuse abil, vihjates, et vastavad kohtumised on toimunud.

Rahandusministeeriumi külastusandmed näitavad, et juba napilt poolteist nädalat hiljem võttis Helme Andres Sõnajala oma kabinetis vastu. Sealt edasi muutusid kohtumised üha tihedamaks. Ainuüksi novembri jooksul on kohtutud vähemalt kolm korda.

Ametnikud näevad toimuvas ohtu peamiselt kahel põhjusel. Esiteks peab rahandusminister Helme Sõnajalgade tuulikuküsimuses sisuliselt riigiga paralleelmenetlust, mis on tavatu ja korruptsiooniohtlik. Teiseks võib poliitiline surve muuta ametnikud ettevaatlikuks.

«Suvel käisid Sõnajalad tihti ministrite jutul ja ühel hetkel ministrite jutt muutus. Sõnajalad ise käisid ringi ja ütlesid, et nende asi on nüüd otsustatud,» väidab üks MKMi allikas.

Kaalul on miljonid

Nädal pärast Kingo koosolekut esitasidki Sõnajalad riigile 123,7 miljoni euro suuruse kahjunõude, ent käisid selle varjus kohe välja mitu oportunistlikku kompromissettepanekut. Veel kaks päeva hiljem teatas Helme TV3-le, et «nõudmised riigi vastu ei ole päris laest võetud».

Ettepanekutest esimene nägi ette Tootsi tuulepargi hoonestusõiguse müümise Sõnajalgadele, lisaks loa püstitada Aidusse soovitud kõrgusega tuulikud ning veel 5,2 miljonit eurot raha. Ka teine ettepanek sidus Tootsi Sõnajalgadega, rohelise energia toetusskeemiga ja rahalise hüvitisega. Kolmas jättis Tootsi välja, ent nägi ette Aidusse tuulikute püstitamise täielikku luba, riigi hagi tagasivõtmise, kõigi menetluste lõpetamise pluss 64,7 miljonit eurot kahjutasu.

Rahandusminister Martin Helme kutsus 2. oktoobril kaitseminister Jüri Luige, majandusminister Taavi Aasa ja hulga ametnikke enda juurde, et Sõnajalgade ettepanekud läbi rääkida. Nõunik Menning luges ettevõtjate ettepanekud paberilt maha. Ehkki teistest ministeeriumidest osales kohtumisel mitu ametnikku, olid ürituse korraldaja rahandusministeeriumi poolt ainult minister ja tema poliitilised nõunikud.

Helme poliitiline nõunik Kristel Menning oli see, kes koosolekutel Sõnajalgade huvides häälekaimalt sõna võttis.  FOTO: Sander Ilvest

«Helme ja Menningu sõnum oli, et riik võiks olukorra ära lahendada, enne kui tekib päris kahjunõue,» meenutas üks kohtumisel osalenu.

Taavi Aas ütles Postimehele, et talle ei jäänud muljet, et Helme või Menning oleks teinud ettepaneku üks konkreetne kompromiss vastu võtta. «Juba esimese ettepaneku juures tekkis sumin, et mida me üldse arutame siin. Kõik need olid sellised, et…»

Justiitsministeeriumi osakonnajuhataja Gunnar Vaikmaa sekkus kohe otsustavalt: dokument polevat kahjunõue, vaid "toetustaotlus". Kõik alused olid puudu: näiteks esitati kahjuna Eleon Greeni võlga Eleoni ees ehk Sõnajalgade võlga iseendale. Ehitusloast mööda ehitamine ei anna alust riigilt kahjutasu nõuda. Liiatigi on hoonestusõigusega kauplemine ebaseaduslik, sest riigi hüvitis saab olla üksnes rahaline.

Martin Helme seevastu oli seisukohal, et suurema kahju vältimiseks on Sõnajalgadele kahjutasu maksmine tõsiselt võetav alternatiiv. Nõunik Menning taotles keskkonnaministeeriumi esindajalt, et nad võtaksid hoonestusloa hagi Sõnajalgade vastu tagasi. Menning eile Postimehe küsimustele ei vastanud.

Seejärel otsustasid kaitse- ja majandusministeeriumid, et boikoteerivad edaspidi Helme koosolekuid Sõnajalgade tuulepargi asjus. Kahtlust äratas seegi, et rahandusministeerium saatis pärast kohtumist laiali protokolli mustandi, mis sisaldas otsuseid, mida kohtumisel tegelikult ei tehtud. Näiteks oli seal kirjas, et ükski osaline ei apelleeri plaanitava riigi eriplaneeringu protsessi, mis laseks edaspidi rajada kõrguspiiranguta tuulikuid.

Postimehe andmetel rääkis kaitseminister Jüri Luik veidrast paralleelmenetlusest peaminister Jüri Ratasele, ent pole teada, et Ratas oleks sekkunud.

Riik pani jala maha

Murrang tuli 7. novembril, kui valitsus otsustas, et 2024. aastaks ostetakse kaitseväele CO2 kvoodiraha eest Ida- Virumaale lisaradar. Kuigi asja oli aastaid kaalutud, «tõid radari ära» majandusminister Aasa alluvad, kes hakkasid rääkima, et Eesti ei saavuta ilma tuuleparkideta kliimaeesmärke.

Sõnajalad sattusid sellega vihma käest räästa alla. Nende ülemõõdulised tuulikud võivad dokumentide kordaajamisel alles jääda, ent tööle saab nad panna alles viie aasta pärast, kui radar kohal. See ei klapi aga Sõnajalgade plaanidega, sest kaks tuulikut tahetakse kohe raha teenima panna.

Sõnajalad tahavad kaks ebaseaduslikult ehitatud tuulikut Aidus enne tööle panna, kui riik mitme aasta pärast uue radari saab.  FOTO: Eero Vabamägi

Kuna riik on sellele vastu, taotlevad nad esmajärgus luba kruvida kahele tuulikule tiivikud ja lukustada need radaripildi kaitseks Y-asendisse, et sealt olude paranedes edasi minna. Sel nädalal on oodata otsust, millega kaitsevägi ja TTJA keelduvad selleks luba andmast.

15. novembril esitlesid Sõnajalad Martin Helme juures oma uuringut, mis näitab, et tuulikud segavad Kellavere radarit vähe. Kohtumisel ütles TTÜ teadlane, EKREsse kuuluva endise maaeluministri Mart Järviku vend Jaan Järvik, et iga päev, mil riik Sõnajalgade tuulikut takistab, on kuritegu Eesti majanduse vastu. 

Sõnajalg: ma pole poliitikutele midagi lubanud

Andres Sõnajalg ei eitagi, et viimase poole aasta jooksul on tal rahandusministeeriumi korduvalt asja olnud. Ühtlasi kinnitab ta, et iga kord on jutt keskendunud vaid ühele asjale – Aidu tuulepargile.

«Praeguse valitsuse meeldiv pool ongi just see, et ollakse näoga rahva poole. Põhiprobleem on hoopis selles, et liiga palju otsuseid tehakse kabinetivaikuses,» ütleb Andres Sõnajalg.

Aga kas praegusel juhul ei käi Sõnajalgade arutelud ministriga samuti kabinetivaikuses? Kuidas peaks avalikkus teadma, kas ja mismoodi nad ministrit mõjutasid? Sõnajalg ütleb, et pole poliitikutele tülika probleemi lahendamise eest midagi lubanud. «Mitte senti ka! Erakonna toetust ka mitte!»

Pealegi ei ole Sõnajala sõnul midagi imelikku selles, et tuulikujuttu räägitakse rahandusminister Helmega, ehkki vaidlus tema vastutusalale ei jää. Ta põhjendab: kui korrektselt vormistatud kahjunõue peaks tulema, peab selleks raha leidma ikkagi rahandusministeerium.

Andres Sõnajalg: meie võit on kindel. FOTO: Mihkel Maripuu

«Seni, kuni asi polnud lõplik ja polnud riigikohtu lahendit, võib öelda, et me tegime lobi. Sealt edasi hakkasid riigipoolsed läbirääkimised meiega. Meil pole midagi lobistada enam. Me paneme kahjunõude sisse ja riik on sunnitud maksma,» ütleb ta.

«Aga see ametnike omavoli peab lõppema,» lisab tuuleärimees. «Me oleme aru saanud, et TTJA on kummitempel ja kaitseministeeriumi käepikendus. Meie oleme kodanikud ja meie tahame vabadust. Meil on innovatsioon! Kui te sellest aru ei saa, siis hoidke parem suu kinni ja andke meile vabadust.»

Sõnajalg ei püüagi ümber lükata, et on mitmel pool kiidelnud, justkui oleks asi otsustatud ja nende võit kindel.

«Aga meil ongi ju võit kohtus. Ongi ju asi lõplik. Ma ütlen seda teile ja linna peal ka: meie võit on kindel. Aidu tuulepark ehitatakse välja ilma mingisuguse täiendava takistuseta,» ütleb Sõnajalg. «Ma usun, et need asjad lahenevad nüüd ilusasti ära.»

Helme: süvariik peedistab ettevõtjaid

Martin Helme  FOTO: Mihkel Maripuu

Teiste ministeeriumide allasutused näitavad Sõnajalgade tuulepargi suhtes üles halba tahet, mis tuleb lõpetada, leiab rahandusminister Martin Helme (EKRE).

Miks te alates varasuvest Sõnajalgade Aidu tuulepargi asja ajate, kuigi see on hoopis majandusminister Aasa haldusala?

Sõnajalad on ju sisuliselt esitanud riigi vastu nõude. Nõude suurus on kahtlemata vaieldav – ja see ei ole isegi hagi veel –, aga kui me räägime 125 miljoni euro suurusest nõudest, siis see on kindlasti rahandusministri asi. Suurem probleem on mujal: minu jaoks on mõtteviis – mis Eestis on valitsenud varasemate valitsuste ajal ja on väga levinud ka tänasel päeval ametnike hulgas –, et ettevõtjad on a priori kaabakad, keda tuleb peedistada, vastuvõetamatu.

Kas Sõnajalgadele on riigi poolt liiga tehtud?

Minu hinnangul on küll, jah. Neile on väga palju erinevaid signaale antud: kord lubatakse, siis ei lubata. Kui üks takistus on ette veeretatud ja sellest lahti saadakse, siis tuleb kohe teine takistus. Sisuliselt aetakse ettevõtet pankroti suunas.

Aga nad on ehitanud oma tuulikud lubatust kõrgemaks.

Jah, selle etteheite ma olen neile ise ka teinud, et ega siis nad ei ole kõiki asju korrektselt ajanud.

Valitsuse seadus ütleb, et minister tegutseb oma haldusala piires.

Ma mingit paralleelmenetlust ei näe küll kuskil.

Justiitsministeeriumi ametnikud ütlevad, et Sõnajalgade kahjunõue on absurd.

See justiitsministeeriumi ametniku hoiak oli ikkagi päris masendav. Et noh, «lihtsalt ei huvita». Keegi esitab kahjunõude riigi vastu ja nad enam-vähem ütlevad näkku meile, et nad ei kavatse seda lugedagi. Mis hoiak see on asjaajamisel? Ma ei saa aru sellest.

Kuidas teie tõmbaksite joone, mis on olulisem: riigi julgeolekuhuvid või ettevõtjate ärihuvid?

Kui täiesti ausalt räägime, siis suur osa tuuleenergiavastasest ristisõjast istub kõik kaitseministeeriumi ühe asekantsleri taga, [Meelis] Oidsalu taga. Tema on see, kes siin – kui me räägime võimupädevuse ületamisest – on üks kaitseministeeriumi asekantsler, kes käsutab üle ministeeriumi erinevaid asutusi, nii et silm ka ei pilgu, ja kellelgi ei ole probleeme.

See, et ebaseaduslikult kõrgemaks ehitatud tuulikud takistavad radarite tööd, on ju ikkagi kaitseväe hinnang, mitte kaitseministeeriumi.

Millele nad ei ole suutnud ühtegi sisulist argumenti juurde panna peale selle, et «meie arvates takistab». Kui Sõnajalgadelt küsiti, siis nad tellisid analüüsi, kuidas kaitseministeeriumi poolt kooskõlastatud radari häirimise lubatud piirid on kooskõlastatud ja nende kaks radarit ei ületa neid piire. Selle peale kaitseministeerium ütleb, et me isegi ei taha näha seda raportit, ja räägib edasi riigikaitse häirimisest. See ei ole ju tõsine käitumine.

Kaitseministeeriumi jutt on teie meelest ebausutav?

Kaitseministeerium ei ole näidanud midagi meile! Nad ütlevad, et kõik on riigisaladus. Üks riigisaladus, mida mina olen kuulnud, on see, et Kellavere radar lihtsalt ei tööta. Aga minge ja saage kätte see riigisaladus.

Kuidas see kõik nüüd lahenema peaks, kui uus radar tuleb 2024, aga Sõnajalad tahavad tuulikud käima panna?

No minu soove ja põhjusi, miks ma nendega kokku olen saanud, on kaks. Esiteks, et ei tuleks mingit hullumeelset kahjunõuet Eesti riigi vastu. Sest ütelge, mis te tahate Sõnajalgade asjaajamise kohta, aga nad on riiki ikkagi üsna palju kohtus võitnud.

Vist tänu kohalikule omavalitsusele ja maavanemale, kes ei algatanud nõutavaid järelevalvemenetlusi ja venitasid tähtajad üle?

Vahet ei ole, nad on kohtus võitnud. Ja riigikohtuni välja. Kas kaitseministeerium on valmis riigikaitsest välja võtma see 100 miljonit? Kas me kõik peaksime võtma samasuguse suhtumise nagu see justiitsministeeriumi osakonnajuhataja, kes ütles, et «võõras mure»?

Teiseks, kui meil on ehitatud tuulikud, mille puhul meil on niikuinii teada, et me hakkame neid seadustama, sest meil on vajalikud taustaotsused tehtud, siis ma ei saa aru, milleks neid takistada. Küll aga ma olen nõus sellega, et on vaja dokumentatsioon korda ajada. Minu soov on see, et see protsess liiguks ja liiguks mõistlikult, hea tahtega mitte halvaga. Me näeme praegu väga palju halba tahet. Kõigele lisaks, kui meil on valitsuses mingid otsused ära tehtud, et asjad liiguksid, siis ei saa nii olla, et kuskil ametites peetakse sissisõda edasi.

Luik: Sõnajalad võiks hakata seadust täitma

Rahandusministeeriumil pole pädevust võtta seisukohti tuulikute ohu suhtes Eesti riigikaitsele, ütleb kaitseminister Jüri Luik (Isamaa).

Jüri Luik FOTO: Erik Prozes

Rahandusminister Martin Helme sõnul on seisukoht tuulikute ohu suhtes riigikaitsele ebausutav.

Kaitseministeerium hindab vastavalt seadusele tuulikutest tulenevat segamist riigikaitselistest ehitistest lähtuvalt, sealhulgas hinnatakse mõju radaritele ja raadiosüsteemidele. Seetõttu nõuab seadus – ja ma kordan igaks juhuks veel kord, nõuab seadus – kaitseministeeriumi kooskõlastust tuuleparkidega seotud projektidele. Projekte hindavad meie eksperdid. Me vist saame kõik aru, et rahandusministeeriumis sellist oskusteavet pole, aga nad on meie analüüsiga tutvunud, nagu on ka järelevalvemenetlust tegevad asutused. Härradel Sõnajalgadel pole luba praegu juba püstitatud kahe tuuliku edasi ehitamiseks, sest nad ületavad meie poolt varem kooskõlastatud kõrguse. Nii lihtne see ongi.

Kas kaitseministeerium on ületanud võimupädevust, seistes Ida-Viru tuuleparkide väljaehitamise vastu?

Vastupidi, me lähtume seadustest, mille kohaselt on vaja kaitseministeeriumi kooskõlastust tuulikute püstitamiseks. Miks on seadusandja meile sellise kohustuse pannud? Kaitseministeerium vastutab sõjalise kaitse eest, meie toodame olulist eelhoiatuseks vajalikku infot, et vaenlane ei pääseks üllatama. See pole mäng, see on meie riigi julgeoleku küsimus.

Kuidas teie arvates lahendada Aidu tuulepargi patiseis?

Patiseisu aitab vältida seaduste täitmine. Tahaksin tänada kaitseministeeriumi asekantsler Meelis Oidsalu väga hea töö eest, mis puudutab seaduslikkuse eest seismist. Praegu Aidus püstitatud kaks tuulikut on püstitatud kooskõlastusele mittevastavalt. Umbes nelja aasta pärast hakkavad tööle kompensatsioonimeetmed, mille riik 37 miljoni eest ostab, et soodustada tuuleenergia kasutamist, ja mis võimaldab teataval alal, kuhu kuulub ka Aidu, tegutseda kõrguspiiranguteta. Riik teeb suure investeeringu, et arendajatele uusi võimalusi luua. Meelis Oidsalul on olnud võtmeroll selle otsuse sünni juures.

30.03.2020 31.03.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto