Sisukord
Maa Elu
Postimees
05.12.2019
Eesti Peaminister jättis ametnikud rünnaku alla (49) Aeg 43 kohtunikule: süvenege, ärge olge emotsionaalsed! (8) Majandus Estanci juht: kui vanad juhid ise ei lähe, siis kirstu või pensionile ikka (19) Välismaa Saksamaa palus lahkuda kahel Vene diplomaadil Kimi ratsaretkes nähakse vastanduva poliitika kuulutust Hiina lubab Ameerika Ühendriike uiguurieelnõu eest karistada (2) ÜRO: iga 45. maailma elanik vajab humanitaarabi (2) Postimees Londonis ⟩ Korras kaitsekulud tõid NATO idatiiva liidritele tasuta lõuna Trumpiga (11) Kohalik vaade: pilootide sõbrasuhted relvaärikaga raputavad Horvaatia armeed Arvamus Juhtkiri: maskid on langenud (42) Herman Kelomees: NATO kõrvale pole ELi sõjaväge vaja (9) Marek Sammul, Jaanus Villiko, Mai-Liis Palginõmm: kolledž Narvale ja Eestile Kirke Kangro: kinnisvara areng, kunsti häving? (2) Lugeja kiri: millest ma apteegireformi puhul aru ei saa (2) Vabadussõda 100: lahingusse lähevad diplomaadid (1) Meie Eesti Digikratt – tõlk arsti ja patsiendi vahel Kadri Tammepuu: kasulikud äpid seisavad riiulis Kultuur Mida soovib Olari Elts ERSOs muuta? Lauri Lagle lavastuse mitu probleemi Sport Aasta treeneriks pürib ka kolm juhendajate paari Kristin Kuubal sulgpallis olümpiakoht peaaegu käes Reis Suure punase saare Madagaskari ühelt rannikult teisele Maa Elu Soe varasügis pakkus mesinikele üle pikkade aastate lehemett Sealiha usku eestlased on hakanud üha enam veiseliha sööma Nädala mõte: tule maale elama, võid võita 500 eurot! Salvest on valmis mahetooraine saamiseks põllumehi toetama Põllumees meeleavaldusest: meelsuse näitamiseks on vaja traktoritega välja minna Hobusekasvatajate selts seljatas riigikohtus PRIA (2) Taimedest saab maitsva jõuluprae või kosutava tee Ilmajutt: lumehämmeldus Loorberit saab edukalt toas kasvatada (1) Kliendid on keset metsi asuva loomakliiniku üles leidnud Tartu Tabivere kauaoodatud koolimaja nurgakivisse läksid ka laste soovid KIRI: täiesti tavaline lugu (2) Urmas Klaas: Tartu uus eelarve on hariduseusku Tartu firmast sai Google’i partner Hirmul lapsed kutsuvad politseid koju appi Enam kui pooltes üürikorterites pole neljajalgsed oodatud Rahvusülikool sai tuule tiibadesse välisõppejõudude toel Meelelahutus Koomiks Sudoku

Ilmajutt: lumehämmeldus

2 min lugemist
Lauslumi on tahked sademed, mis langevad maapinnale lumekristallidena või räitsakatena, kui õhutemperatuur on alla 0 °C.  FOTO: Elmo Riig

Kuigi ilmad on muutlikud ja lund kuigi sageli näinud pole, erandiks viimane nädal, võib ikka vähemalt eeltalve alanuks lugeda.

Eks need niruvõitu talved ongi sellised, et lumi ja külm muudkui tuleb ja läheb, harvem on soe periood vihmade ja tugevate tuultega püsivam. Aeg on teha pisike, kuid huvitav ülevaade lumest, mida peetakse talve põhiliseks tunnuseks.

Lumi on tavaline jää, kuid oh üllatust, jää on mineraal nagu teemant või soolgi ehk siis vesi tahkes kristalses olekus. Looduses kohtame jääd, mis on veest kergem ja seda nimetatakse jää vormiks Ih. Jäävorme ehk eri struktuuriga jääliike on palju – neid on teada vähemalt 16, millele lisandub amorfne jää.

Kuna looduses oleva jääga puututi kõige varem kokku, siis sellest ka tähistus I ja h tähendab, et jää on heksagonaalse (kuusnurkse) süngooniaga, mida lihtsustatult võib ette kujutada nii, et jää­kristallides paiknevad vee molekulid kuuekaupa kuusnurkadena.

Viimasest asjaolust tuleneb ka paljude lumehelveste sümmeetria, ent kõige tavalisemad on ebakorrapärased lume­kristallid, mis meenutavad suhteliselt inetuid kämbukesi. Ilusaid suuri korrapäraseid jääkristalle sajab tavaliselt väga külma õhumassiga näiteks suurte veekogude ääres järveefektiga (mereefektiga).

Jõudsimegi lume kui sademete juurde. Sajab lund. Lauslumi on tahked sademed, mis langevad maapinnale lumekristallidena või räitsakatena, kui õhutemperatuur on alla 0 °C. Tavaliselt sajab seda kihtsajupilvedest, aga ka kõrgkiht-, kihtrünk- või kihtpilvedest.

Üks teine lumesaju liike on hoog­lumi – see on jääkristallidena esinevad tahked sademed (lumesadu), mis algab ja lõpeb tavaliselt järsku, ka intensiivsus muutub järsult. Hooglund sajab rünk- ja rünksajupilvedest. Pilvede hulk on muutlik. Õhutemperatuur on alla 0 °C. Lumega sarnaneb veel või on lähedases suguluses teralumi, udulumi ehk lumeterad, jääkristallid (teemanttolm) ja lumekruubid.

Millal sajab lund ja kuidas see tekib? Üks peamisi korraliku lumesaju tingimusi on soodne veepiisakeste ja jääkristallide suhe pilvedes, see on ­üks tuhandele kuni üks miljonile, sobivaim umbes üks sajale tuhandele ehk kui ühe jääkristalli kohta tuleb pilves ligikaudu tuhat kuni miljon veepiisakest.

Seega peab lumepilv sisaldama tohutus koguses nii vedelat kui ka tahket vett. Need tingimused on täidetud kõige sagedamini kihtsajupilvede (Nimbostratus) puhul – tegu on mitme kilomeetri paksuse kihilise ehitusega pilvedega, mis annavad lõviosa aastasest lumest. Oeh, läks juba raskeks … äkki jätkame teine kord.

Kas lähema aja ilm soosib lumesadusid? Mitte eriti, sest praegu on kuumalaine, kui ülemeelik termomeetrinäit trügib 10 kraadi lähedale. Sajab vihma, ajuti isegi tugevalt. Siiski, talvelootus kerkib nädala pärast: õhumass jahtub, vihma asemel sajab jälle lund. Elame, näeme!

Seotud lood
04.12.2019 06.12.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto