Sisukord
Tartu Postimees
Postimees
05.12.2019
Eesti Peaminister jättis ametnikud rünnaku alla (49) Aeg 43 kohtunikule: süvenege, ärge olge emotsionaalsed! (8) Majandus Estanci juht: kui vanad juhid ise ei lähe, siis kirstu või pensionile ikka (19) Välismaa Saksamaa palus lahkuda kahel Vene diplomaadil Kimi ratsaretkes nähakse vastanduva poliitika kuulutust Hiina lubab Ameerika Ühendriike uiguurieelnõu eest karistada (2) ÜRO: iga 45. maailma elanik vajab humanitaarabi (2) Postimees Londonis ⟩ Korras kaitsekulud tõid NATO idatiiva liidritele tasuta lõuna Trumpiga (11) Kohalik vaade: pilootide sõbrasuhted relvaärikaga raputavad Horvaatia armeed Arvamus Juhtkiri: maskid on langenud (42) Herman Kelomees: NATO kõrvale pole ELi sõjaväge vaja (9) Marek Sammul, Jaanus Villiko, Mai-Liis Palginõmm: kolledž Narvale ja Eestile Kirke Kangro: kinnisvara areng, kunsti häving? (2) Lugeja kiri: millest ma apteegireformi puhul aru ei saa (2) Vabadussõda 100: lahingusse lähevad diplomaadid (1) Meie Eesti Digikratt – tõlk arsti ja patsiendi vahel Kadri Tammepuu: kasulikud äpid seisavad riiulis Kultuur Mida soovib Olari Elts ERSOs muuta? Lauri Lagle lavastuse mitu probleemi Sport Aasta treeneriks pürib ka kolm juhendajate paari Kristin Kuubal sulgpallis olümpiakoht peaaegu käes Reis Suure punase saare Madagaskari ühelt rannikult teisele Maa Elu Soe varasügis pakkus mesinikele üle pikkade aastate lehemett Sealiha usku eestlased on hakanud üha enam veiseliha sööma Nädala mõte: tule maale elama, võid võita 500 eurot! Salvest on valmis mahetooraine saamiseks põllumehi toetama Põllumees meeleavaldusest: meelsuse näitamiseks on vaja traktoritega välja minna Hobusekasvatajate selts seljatas riigikohtus PRIA (2) Taimedest saab maitsva jõuluprae või kosutava tee Ilmajutt: lumehämmeldus Loorberit saab edukalt toas kasvatada (1) Kliendid on keset metsi asuva loomakliiniku üles leidnud Tartu Tabivere kauaoodatud koolimaja nurgakivisse läksid ka laste soovid KIRI: täiesti tavaline lugu (2) Urmas Klaas: Tartu uus eelarve on hariduseusku Tartu firmast sai Google’i partner Hirmul lapsed kutsuvad politseid koju appi Enam kui pooltes üürikorterites pole neljajalgsed oodatud Rahvusülikool sai tuule tiibadesse välisõppejõudude toel Meelelahutus Koomiks Sudoku

Hirmul lapsed kutsuvad politseid koju appi

3 min lugemist
Lähisuhtevägivallaga tegelev Lõuna ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Margit Pärn püüab leida parimat lahendust, kuidas haiget saanud inimesed saaksid oma eluga turvaliselt edasi minna. FOTO: Kristjan Teedema

Lõuna ringkonnaprokuratuuri palju näinud ja kuulnud abiprokuröril Margit Pärnal on siiani raske rääkida ühest nelja aasta tagusest juhtumist. «Politseisse helistas väike poiss, kes kutsus politseid appi, öeldes: tulge super ruttu, super-super ruttu, ta peksab mu ema,» meenutas ta. Laps oli ema elu pärast väga hirmul.

Koju politseid appi kutsunud hirmunud lapsi on olnud teisigi ja igal aastal on neid üha rohkem, sest kannatanud ja kõrvalseisjad julgevad aina enam abi otsida. Viimastel aastatel on Tartumaal perevägivalla tõttu igal aastal elu kaotanud üks inimene. Raskeid tervisekahjustusi on palju rohkem. 80 protsenti perevägivalla ohvritest on naised.

Väiksed ja suured ohvrid

Pärn on mõnikord lapsevanemale kuulamiseks ette mänginud salvestise, kust kostab hirmunud lapse kõne. See on vanemaid äratanud ja pannud nad mõtlema, mida on lapsed pidanud läbi elama. «Täiskasvanud ei mõtle tihti, mida perevägivald lapsele tähendab, kuidas see mõjutab nende psüühikat,» märkis abiprokurör.

Ta tõi veel ühe näite: ema tuli töölt koju ja nad sõid lastega kõhud täis, käisid kõik tualetis, pakkisid toidu ja vee kotti ning lukustasid end magamistuppa, sest keegi ei tohtinud joomalt koju naasnud isa segada. «Selles peres helistas samuti laps politseisse, seal oli isa ema vastu vägivaldne,» ütles Pärn.

Viimase nelja aastaga on Eestis lähedase inimese käe läbi elu kaotanud 41 inimest.

Palju on ka juhtumeid, kus füüsilise vägivalla ohver on just laps. «Emad ja isad põhjendavad lapse löömist sageli sõnakuulmatusega,» nentis Pärn. Hoolimata lapse käitumisest on aga igasugune füüsiline vägivald keelatud.

Sotsiaalprogrammidesse suunatakse emasid ja isasid, kes ei oska lastega käituda, aga ka mehi, kes ei tea, kuidas oma viha kontrollida. Kui sellist elu elav pere soovib jätkata elu ühiselt, peaksid just need programmid aitama probleeme lahendada. Näiteks on prokuratuuril võimalus suunata vägivallatsenud mees 14 nädalat kestvale teraapiale.

Viimase nelja aastaga on Eestis lähedase inimese käe läbi elu kaotanud 41 inimest. Perevägivalla tõttu on raskeid tervisekahjustusi saanud ligi 130 inimest. Tartus on viimastel aastatel perevägivalla tõttu igal aastal hukkunud üks inimene. Nii ka tänavu veebruaris, kui ühise joomingu käigus pussitas mees oma naise surnuks.

Ei pea kannatama

Lõuna prefektuuri vägivallakuritegude uurija Miina Voltri sõnas, et see pere oli politseile juba varem tuttav. Tavaliselt ei ole sellised juhtumid ette kavatsetud ja lähevad ootamatult nii räigeks. «Ka selle joomingu käigus nuga lihtsalt oli seal laual, sakuska lõikamiseks. Viinauimas ärritunud mees haaras selle ja pussitas naist, kes suri,» rääkis Voltri.

Väga tõsine juhtum on parasjagu käsil ka Margit Pärnal. Järgmisel nädalal peaks saabuma kohtuotsus mehe kohta, kes esitatud süüdistuse järgi peksis kaasat nii, et naine vajas operatsiooni. «Suhe oli kestnud üle kolme aasta. Selle kuriteo kohta tuli teave haigla kaudu,» lausus abiprokurör. Selles suhtes oli vägivalda olnud ka varem.

Füüsilise vägivalla kõrval kasutatakse lähedaste suhtes ka vaimset vägivalda, millega muudetakse kannatanud haavatavaks. «Kannatanud võivad seetõttu olla väga alandlikud ega pruugi oma väärtust hinnata,» ütles Pärn. «Nad võivad arvata koguni, et on ise käitunud valesti ning otsivad vägivallatseja käitumisele õigustusi. Mõnikord on neil häbi või piinlik, mistõttu ei julgeta abi otsida.»

Kellel kohe ei ole politseisse pöördumiseks julgust, neil soovitavad Pärn ja Voltri pöörduda naiste varjupaika, et rääkida oma murest, sinna ei pea ööbima minema. Võib helistada ka ohvriabisse. «Kõigi kannatanute mured kuulatakse ära ning keegi neist ei pea kartma hukkamõistmist,» rõhutas Pärn.

Füüsilise vägivalla korral on mõistlik pöörduda ka erakorralise meditsiini osakonda, et vigastused fikseerida. «Kui kohe ei ole jõudu politseisse pöörduda, siis saab hiljem haiglast fikseeritud andmed välja küsida,» ütles Voltri. Ta lisas, et kui menetlust on alustatud, on neist, ka aastatetagustest andmetest palju kasu.

Seotud lood
04.12.2019 06.12.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto