Sisukord
Arvamus
Postimees
05.12.2019
Eesti Peaminister jättis ametnikud rünnaku alla (49) Aeg 43 kohtunikule: süvenege, ärge olge emotsionaalsed! (8) Majandus Estanci juht: kui vanad juhid ise ei lähe, siis kirstu või pensionile ikka (19) Välismaa Saksamaa palus lahkuda kahel Vene diplomaadil Kimi ratsaretkes nähakse vastanduva poliitika kuulutust Hiina lubab Ameerika Ühendriike uiguurieelnõu eest karistada (2) ÜRO: iga 45. maailma elanik vajab humanitaarabi (2) Postimees Londonis ⟩ Korras kaitsekulud tõid NATO idatiiva liidritele tasuta lõuna Trumpiga (11) Kohalik vaade: pilootide sõbrasuhted relvaärikaga raputavad Horvaatia armeed Arvamus Juhtkiri: maskid on langenud (42) Herman Kelomees: NATO kõrvale pole ELi sõjaväge vaja (9) Marek Sammul, Jaanus Villiko, Mai-Liis Palginõmm: kolledž Narvale ja Eestile Kirke Kangro: kinnisvara areng, kunsti häving? (2) Lugeja kiri: millest ma apteegireformi puhul aru ei saa (2) Vabadussõda 100: lahingusse lähevad diplomaadid (1) Meie Eesti Digikratt – tõlk arsti ja patsiendi vahel Kadri Tammepuu: kasulikud äpid seisavad riiulis Kultuur Mida soovib Olari Elts ERSOs muuta? Lauri Lagle lavastuse mitu probleemi Sport Aasta treeneriks pürib ka kolm juhendajate paari Kristin Kuubal sulgpallis olümpiakoht peaaegu käes Reis Suure punase saare Madagaskari ühelt rannikult teisele Maa Elu Soe varasügis pakkus mesinikele üle pikkade aastate lehemett Sealiha usku eestlased on hakanud üha enam veiseliha sööma Nädala mõte: tule maale elama, võid võita 500 eurot! Salvest on valmis mahetooraine saamiseks põllumehi toetama Põllumees meeleavaldusest: meelsuse näitamiseks on vaja traktoritega välja minna Hobusekasvatajate selts seljatas riigikohtus PRIA (2) Taimedest saab maitsva jõuluprae või kosutava tee Ilmajutt: lumehämmeldus Loorberit saab edukalt toas kasvatada (1) Kliendid on keset metsi asuva loomakliiniku üles leidnud Tartu Tabivere kauaoodatud koolimaja nurgakivisse läksid ka laste soovid KIRI: täiesti tavaline lugu (2) Urmas Klaas: Tartu uus eelarve on hariduseusku Tartu firmast sai Google’i partner Hirmul lapsed kutsuvad politseid koju appi Enam kui pooltes üürikorterites pole neljajalgsed oodatud Rahvusülikool sai tuule tiibadesse välisõppejõudude toel Meelelahutus Koomiks Sudoku

Herman Kelomees: NATO kõrvale pole ELi sõjaväge vaja

2 min lugemist
Herman Kelomees. FOTO: Mihkel Maripuu

«Euroopa peab õppima rääkima jõu keeles,» ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen enne ametisse astumist. Pehmest jõust ei piisavat, kui liit soovib end maailmakaardil kehtestada.

Enim on selliseid mõtteid põhjendatud Donald Trumpi eklektilise käitumisega Euroopa liitlastega, kui asi puudutab kaitset. Kuigi USA presidendi Venemaa-jamad annavad tõesti põhjust muretsemiseks, ei tasu mööda vaadata Trumpi enim korrutatavast etteheitest: valdav enamik Euroopa riike ei täida oma NATO ees võetud kohustusi.

Seda kummalisemalt mõjuvad Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni etteheited NATO «ajusurmast». Prantsusmaa on ise olnud osa probleemist, kuigi nüüd on president lubanud tõsta kaitsekulutused kahe protsendini SKTst aastaks 2025. Saame näha, kas see tärmin päriselt kehtima jääb. Näiteks Saksamaa on varem andnud lubaduse tõsta kaitsekulutused lubatud tasemele aastaks 2024, ent teatas hiljuti, et püstitatud eesmärk ei ole saavutatav varem kui aastal 2031.

Macroni välja pakutud ning Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli heakskiidu saanud «tõelise Euroopa armee» idee mõjub eelneva valguses õõnsalt. Ebaselge on ka see, kuidas sobivad kokku Euroopa sõjaväe mõte ning Macroni soov ehitada üles uus Euroopa julgeolekuarhitektuur koos Venemaaga. Siia kõrvale asetub ka Saksamaa kangekaelne soov rajada gaasitoru Nord Stream 2. Kuidas oleks võimalik müüa Ida-Euroopale maha Euroopa julgeolekuplaan, kus USAd ei ole, aga Venemaa on?

PÄEVA KOMM

«NATO on end vabaduse kaitsekilbina suurepäraselt tõestanud,» ütles Ursula von der Leyen.

Kuigi Ursula von der Leyen oli just Macroni välja käidud kandidaat Euroopa Komisjoni presidendi ametikohale, ei näe nad ELi kaitsetulevikku ühtemoodi. Erinevalt Macronist ei mõtle ta Euroopa «jõu keeles» rääkima õppimise all Euroopa sõjaväge, vaid pigem liidu ühtse välis- ja julgeolekupoliitika tugevdamist. Sõjalist koostööd ELis näeb ta eeskätt täiendusena NATO-le, mitte selle aseainena (vaba turu olukorras oleks ELi riikidel täitsa mõistlik näiteks kaitseinvesteeringuid koordineerida). Mõni päev pärast Macroni «ajusurma»-avaldust esines ta vastandliku seisukohaga: «NATO on end vabaduse kaitsekilbina suurepäraselt tõestanud.»

Macroni mõttelendude põhjuseid tasub vast otsida hoopis Prantsusmaa sisepoliitikast ning presidendi väikesest toetusreitingust. Ka Euroopa Komisjoni presidendi realistlikumate avalduste motiivid tõukuvad tema kodumaalt. Saksamaa kaitseministrina sattus ta olukorda, kus mitte ükski riigi üheksast allveelaevast polnud kasutusvalmis. Sellega pandi aluste meeskonnad jaburasse olukorda, kus õppusi tuli sooritada kai küljes.

Kuni Euroopa suurriigid ei võta tõsiselt omaenda kaitsevõimet, pole mõtet rääkida ka Euroopa armeest.

Seotud lood
04.12.2019 06.12.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto