Sisukord
Kultuur
Tänane leht
05.12.2019
Eesti Peaminister jättis ametnikud rünnaku alla (49) Aeg 43 kohtunikule: süvenege, ärge olge emotsionaalsed! (8) Majandus Estanci juht: kui vanad juhid ise ei lähe, siis kirstu või pensionile ikka (19) Välismaa Saksamaa palus lahkuda kahel Vene diplomaadil Kimi ratsaretkes nähakse vastanduva poliitika kuulutust Hiina lubab Ameerika Ühendriike uiguurieelnõu eest karistada (2) ÜRO: iga 45. maailma elanik vajab humanitaarabi (2) Postimees Londonis ⟩ Korras kaitsekulud tõid NATO idatiiva liidritele tasuta lõuna Trumpiga (11) Kohalik vaade: pilootide sõbrasuhted relvaärikaga raputavad Horvaatia armeed Arvamus Juhtkiri: maskid on langenud (42) Herman Kelomees: NATO kõrvale pole ELi sõjaväge vaja (9) Marek Sammul, Jaanus Villiko, Mai-Liis Palginõmm: kolledž Narvale ja Eestile Kirke Kangro: kinnisvara areng, kunsti häving? (2) Lugeja kiri: millest ma apteegireformi puhul aru ei saa (2) Vabadussõda 100: lahingusse lähevad diplomaadid (1) Kultuur Mida soovib Olari Elts ERSOs muuta? Lauri Lagle lavastuse mitu probleemi Sport Aasta treeneriks pürib ka kolm juhendajate paari Kristin Kuubal sulgpallis olümpiakoht peaaegu käes Reis Suure punase saare Madagaskari ühelt rannikult teisele Maa Elu Soe varasügis pakkus mesinikele üle pikkade aastate lehemett Sealiha usku eestlased on hakanud üha enam veiseliha sööma Nädala mõte: tule maale elama, võid võita 500 eurot! Salvest on valmis mahetooraine saamiseks põllumehi toetama Põllumees meeleavaldusest: meelsuse näitamiseks on vaja traktoritega välja minna Hobusekasvatajate selts seljatas riigikohtus PRIA (2) Taimedest saab maitsva jõuluprae või kosutava tee Ilmajutt: lumehämmeldus Loorberit saab edukalt toas kasvatada (1) Kliendid on keset metsi asuva loomakliiniku üles leidnud Tartu Tabivere kauaoodatud koolimaja nurgakivisse läksid ka laste soovid KIRI: täiesti tavaline lugu (2) Urmas Klaas: Tartu uus eelarve on hariduseusku Tartu firmast sai Google’i partner Hirmul lapsed kutsuvad politseid koju appi Enam kui pooltes üürikorterites pole neljajalgsed oodatud Rahvusülikool sai tuule tiibadesse välisõppejõudude toel Meelelahutus Koomiks Sudoku

Mida soovib Olari Elts ERSOs muuta?

8 min lugemist
«ERSO pole kunagi nii hästi mänginud kui praegu,» ütleb Olari Elts, kellest saab 2020/2021. hooajast Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri uus peadirigent. FOTO: Foto: Eero Vabamägi

Muusika saab meid õpetada kuulama. Üksteise kuulamist on aga ümbritsevas maailmas liiga vähe, seepärast peab ERSO uus peadirigent Olari Elts seda oskust, mida klassikaline muusika suudab arendada, ülimalt tähtsaks.

Olari Eltsi arvates peaks ja võiks ERSO mõtestada ja defineerida, millised funktsioonid on 21. sajandil ühel orkestril. «Me võiks olla suunanäitajad. ERSO peab olema arvamusliider kõigis tõsistes audiaalsetes kultuuri väljendusvormides, oleme selle vastutuse võtnud,» on Olari Elts kindel.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Elts tõdeb, et ERSO on unikaalses positsoonis, sest peame väga paljude asjade eest vastutama ja hea seisma. «Tasakaalu hoidmine nende vahel on raske ülesanne,» tunnistab Elts.

Loomulikult peab ERSO oma ülesandeks mängida Eesti heliloojate muusikat, tegeleda Eesti noorema põlvkonna järelkasvuga, anda võimalust nii noortele muusikutele kui ka heliloojatele, aga samas tahab orkester kaasa rääkida maailma juhtivatelt heliloojatelt teoste tellimisel, et tähtsate heliloojate esiettekanded toimuksid ka Tallinnas. Samuti soovib Elts laiendada repertuaari, seda ka ajalises mõttes tahapoole, näiteks esitada rohkem Beethovenit. «Me peame olema dünaamilised,» ütleb Elts.

Eesti muusika väljapoole viimist peab Elts tähtsaks, ent see ülesanne pole enam prioriteetne, sest uus trend on vähendada orkestrite ja dirigentide tuuritamist. Põhjuseks on soov vähendada ökoloogilist jalajälge. «Maailmas tiirutamine läks juba absurdseks. Mida kuulsam dirigent, seda vähem oli tal aega orkestri ees olla, mõnikord vaid paar nädalat aastas.»

Ka Elts tundis ühel päeval, et ei taha ühest lennukist teise astuda. «Tunnen end süüdi,» lausub Elts. «Aga tundsin ka seda, et olen valmis, mul on midagi öelda, soovin istuda maha ja ühe orkestriga teha tööd.»

Kohtun Olari Eltsiga vahetult pärast ERSO proovi, kus anti viimast lihvi reedese kontserdi kavale. Uus peadirigent pakatab energiast, võiks öelda, et ta lausa keeb. Kui küsin, kas selline emotsionaalne seisund on pärast proovi tavaline, vastab Elts, et nad mängisid ju Sibeliust ja Ellerit ning ei peatu enne, kui on andnud rohkem kui viis minutit kestnud ülevaate eesootava kontserdi erilisusest.

«Reedese kontserdi kavas on meil ka tuntud Poola helilooja ja pianisti Władysław Szpilmani «Väike avamäng». Szpilmani ei teata Eestis eriti, võib-olla teatakse teda rohkem Polinski filmist «Pianist». Tema oli see mees, kes mängis Poola raadios otse-eetris klaverit, kui Vene väed Varssavit pommitasid. Kui Poola raadio 1945. aastal taas alustas, siis ta jätkas Frédéric Chopini «Nokturni» täpselt selle koha pealt, kus ta oli sunnitud olnud katkestama.

Reedese kontserdi eel on meil vestlus, kus Tähe-Lee Liivi esituses kuuleb Chopini sedasama pala.

Aga miks me seda kõike teeme, on seepärast, et õhtuses kavas mängib Ameerika pianist Garrick Ohlsson Chopini suurt klaverikontserti.

Szpilman oli see mees, kes kirjutas väga palju nii-öelda kergemat muusikat ja tänu temale sai alguse Sopot, meile kunagi nii tähtis muusikafestival Poolas. Kontserdi alguses mängime ühte tema avamängu ja vahepeal läheb see pala meil sopotiks kätte ära. Puhas rõõm on seda mängida, sest orkester saab sellist repertuaari mängida väga harva.

Ma tahaks ükskord teha orkestriga ka muusikali, sest maailmas on paar väga head muusikali, mis on kvaliteetselt kirjutatud. Aga sellest on vara rääkida.»

04.12.2019 06.12.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto