Sisukord
Meie Eesti
Postimees
20.02.2020
Osula tarkvarafirma vallutab Aafrika ja Ameerika (3) Eesti Noor hooldekoduelanik: meditsiin hoiab elus neid, kes kunagi elama ei hakka (15) Riigikogu uurib vesinikuenergeetikat (8) Seksuaalsuhe õpilasega viis õpetaja kohtu alla (10) Mälestades Eesti tanki nimega Külli Majandus Yandex.Taxi kavatseb jätkata tegevusloata Rimi muutis kilekotid tasuliseks kriitika ja konkurentide kiuste (4) Välismaa Bloomberg ostis koha USA presidendivalimistel (1) Vene aktivist pani seksiskandaaliga Macroni partei kõikuma Vene humanitaarteadused on rahastamisreeglite tõttu tupikseisus Arvamus Marek Strandberg: miljonilinn Tallinn (16) Andres Herkel: aga Venemaa valmistub sõjaks (26) Vilja Kiisler: ajuvabadus ei tähenda sõnavabadust (18) Juhtkiri: elukvaliteet ja surm (3) Aivar Pau: jagamismajanduse ämber (15) Meie Eesti Kadri Tammepuu: lahendusi perearstide nappusele (1) Asendusarstid päästavad päeva Kultuur Eesti kunst saab erakordse võimaluse (1) Eesti kaasaegsele kunstile on omane väga tugev eksperimentaalsus (1) Kui kirest kasvab katastroof Ühe soovi täitumine Sport Euroopa võrkpallijuhiks pürgiv Pevkur: mõnes suurriigis pole vollet sisuliselt olemas PM Skopjes ⟩ Korvpallifännid mäletavad hirmsat sauna, kuid usuvad nüüd võitu Tarbija Rimi muutis kilekotid tasuliseks kriitika ja konkurentide kiuste (4) Reis Somaalimaa – riik, mida pole olemas Maa Elu Nädala mõte: lapsed metsa (3) Arst maainimeste tervisest: ülekoormuse hind on tervise kadu või siitilmast enneaegne lahkumine Kaitsealuste maade riigile ostmise järjekord lüheneb jõudsalt Teadlane, kes kinkis meile magusama sõstra Palgitöö käsiraamat aitab kooliraha kokku hoida Halba ventilatsiooni saab parandada Mis toimub meie ilmaga? (1) Tatrapliinid lõhetartariga kodumaa sünnipäevaks Salatikasvataja püüab öösel rohkem pilku kui päeval (1) Olukord Peipsil: kõik teevad hirmsasti tööd, aga raha ei teeni keegi (1) Tartu Teatripublikut kimbutab parkimiskitsikus (2) Kuldsete tammelehtedega medali pälvinud päästja riputab vooliku varna Marja tänava kõnniteedel laiutavad autod Tartu ettevõtlusosakonna juhataja läheb pensionile Keskkonna­hoidlikkust järgides võib sattuda rohepesu ohvriks Triin Lellep salvestas Eestile mõeldes loitsulise video Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Digikratt – tõlk arsti ja patsiendi vahel

6 min lugemist
Tallinna Tehnikaülikooli tervisetehnoloogiate instituudi lektor Priit Kruus toob näite lihtsast patsiendirakendusest: kui annad inimesele pärast operatsiooni kaasa paberi juhistega, kuidas toimida, siis me ei tea, kas ta seda üldse loeb. Digitaalsel kujul näeksime aga logidest, kui palju patsient infot vaatas. FOTO: Erakogu

Tehnoloogiast on abi, kui inimest on õpetatud seda kasutama, lisaks peavad digilahendused ja seadmed olema inimesele taskukohased, rääkis Tallinna Tehnikaülikooli tervisetehnoloogiate instituudi lektor Priit Kruus intervjuus Kadri Tammepuule.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Mõni terviseäpp on nagu meditsiiniseade ja vajab kasutuselevõtuks ka vastavat testimist, teine jälle nagu tavaline märkmik, ainult digitaalne, selgitas Tallinna Tehnikaülikooli tervisetehnoloogiate instituudi lektor Priit Kruus. Eestis on mõlemaid veel vähe, kuid Kruusi sõnul hakkavad arsti ja patsiendi vahel liikuvaid terviseandmeid tõlgendama üha enam digilahenduste algoritmid ehk kratid.

Eesti oli kunagi digimaailma staar, kuidas me praegu teiste riikide hulgas välja paistame?

Meie eripära on ühtne üleriigiline süsteem, mida teistel riikidel pole: x-tee, digiretsept, digilugu. Siiani käiakse uurimas, et kuidas teil õnnestus see ikkagi ära teha. Arste ja eriti patsiente abistavate lahendustega meil seevastu eriti tegeletud ei ole.

Kui britid käisid hiljuti Eestis ja Taanis digilahendusi vaatamas, siis nende tabav järeldus oli, et kui saaks kokku panna eestlaste digitaristu ja taanlaste kasutajatele mõeldud e-lahendused, saaksime ideaalse süsteemi.

Britid ise arendavad praegu ju ka usinalt?

Jah, nii suures riigis toimub väga palju. Kui eesti keeles on patsiendile mõeldud lihtsaid lahendusi, nagu info jagamine või tervisepäevik, paar tükki, siis ligi 70-miljonilise rahvaarvuga riigis valmib neid sadu kordi rohkem. Ühel hetkel tekkis seal e-lahendusi nii palju, et neid oli vaja hindama hakata. Praegu võrreldakse nii nende kvaliteeti kui ka turvalisust ja öeldakse kasutajale, milline digilahendus on hea ja milline mitte nii hea.

Mida taanlased digilahendustega teistest paremini teevad?

Taanis, nagu ka teistes Põhjamaades, on nii, et hooldust ja terviseteenuseid arendab oma elanikele iga regioon ise ja saab selleks riigilt raha ühe summana. Hiljuti selgus, et Taanis investeeritakse e-lahendustesse lähiajal lisaks 200 miljonit Taani krooni (ligikaudu 26,8 miljonit eurot – toim). Taanlaste meditsiinisüsteem on haiglakeskne ja mõne regiooni suured haiglad on hakanud aktiivselt digilahendusi arendama. Odense haigla näiteks pakub, et meedikud ja patsiendid saavad koos luua uusi äppe lihtsamalt, mitte nullist alustades. Näiteks kui reumatoloogia patsiendil oleks vaja pidada tervisepäevikut, saab selle loomiseks kasutada poolenisti valmis tükke nagu legoklotse, millest patsiendi erivajadusi arvestava äpi loomine on palju lihtsam. Seesuguseid «rätsepalahendusi» on kogunenud juba sadu.

19.02.2020 20.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto