Sisukord
Meie Eesti
Tänane leht
05.12.2019
Eesti Peaminister jättis ametnikud rünnaku alla (49) Aeg 43 kohtunikule: süvenege, ärge olge emotsionaalsed! (8) Majandus Estanci juht: kui vanad juhid ise ei lähe, siis kirstu või pensionile ikka (19) Välismaa Saksamaa palus lahkuda kahel Vene diplomaadil Kimi ratsaretkes nähakse vastanduva poliitika kuulutust Hiina lubab Ameerika Ühendriike uiguurieelnõu eest karistada (2) ÜRO: iga 45. maailma elanik vajab humanitaarabi (2) Postimees Londonis ⟩ Korras kaitsekulud tõid NATO idatiiva liidritele tasuta lõuna Trumpiga (11) Kohalik vaade: pilootide sõbrasuhted relvaärikaga raputavad Horvaatia armeed Arvamus Juhtkiri: maskid on langenud (42) Herman Kelomees: NATO kõrvale pole ELi sõjaväge vaja (9) Marek Sammul, Jaanus Villiko, Mai-Liis Palginõmm: kolledž Narvale ja Eestile Kirke Kangro: kinnisvara areng, kunsti häving? (2) Lugeja kiri: millest ma apteegireformi puhul aru ei saa (2) Vabadussõda 100: lahingusse lähevad diplomaadid (1) Meie Eesti Digikratt – tõlk arsti ja patsiendi vahel Kadri Tammepuu: kasulikud äpid seisavad riiulis Kultuur Mida soovib Olari Elts ERSOs muuta? Lauri Lagle lavastuse mitu probleemi Sport Aasta treeneriks pürib ka kolm juhendajate paari Kristin Kuubal sulgpallis olümpiakoht peaaegu käes Reis Suure punase saare Madagaskari ühelt rannikult teisele Maa Elu Soe varasügis pakkus mesinikele üle pikkade aastate lehemett Sealiha usku eestlased on hakanud üha enam veiseliha sööma Nädala mõte: tule maale elama, võid võita 500 eurot! Salvest on valmis mahetooraine saamiseks põllumehi toetama Põllumees meeleavaldusest: meelsuse näitamiseks on vaja traktoritega välja minna Hobusekasvatajate selts seljatas riigikohtus PRIA (2) Taimedest saab maitsva jõuluprae või kosutava tee Ilmajutt: lumehämmeldus Loorberit saab edukalt toas kasvatada (1) Kliendid on keset metsi asuva loomakliiniku üles leidnud Tartu Tabivere kauaoodatud koolimaja nurgakivisse läksid ka laste soovid KIRI: täiesti tavaline lugu (2) Urmas Klaas: Tartu uus eelarve on hariduseusku Tartu firmast sai Google’i partner Hirmul lapsed kutsuvad politseid koju appi Enam kui pooltes üürikorterites pole neljajalgsed oodatud Rahvusülikool sai tuule tiibadesse välisõppejõudude toel Meelelahutus Koomiks Sudoku

Digikratt – tõlk arsti ja patsiendi vahel

6 min lugemist
Tallinna Tehnikaülikooli tervisetehnoloogiate instituudi lektor Priit Kruus toob näite lihtsast patsiendirakendusest: kui annad inimesele pärast operatsiooni kaasa paberi juhistega, kuidas toimida, siis me ei tea, kas ta seda üldse loeb. Digitaalsel kujul näeksime aga logidest, kui palju patsient infot vaatas. FOTO: Erakogu

Tehnoloogiast on abi, kui inimest on õpetatud seda kasutama, lisaks peavad digilahendused ja seadmed olema inimesele taskukohased, rääkis Tallinna Tehnikaülikooli tervisetehnoloogiate instituudi lektor Priit Kruus intervjuus Kadri Tammepuule.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Mõni terviseäpp on nagu meditsiiniseade ja vajab kasutuselevõtuks ka vastavat testimist, teine jälle nagu tavaline märkmik, ainult digitaalne, selgitas Tallinna Tehnikaülikooli tervisetehnoloogiate instituudi lektor Priit Kruus. Eestis on mõlemaid veel vähe, kuid Kruusi sõnul hakkavad arsti ja patsiendi vahel liikuvaid terviseandmeid tõlgendama üha enam digilahenduste algoritmid ehk kratid.

Eesti oli kunagi digimaailma staar, kuidas me praegu teiste riikide hulgas välja paistame?

Meie eripära on ühtne üleriigiline süsteem, mida teistel riikidel pole: x-tee, digiretsept, digilugu. Siiani käiakse uurimas, et kuidas teil õnnestus see ikkagi ära teha. Arste ja eriti patsiente abistavate lahendustega meil seevastu eriti tegeletud ei ole.

Kui britid käisid hiljuti Eestis ja Taanis digilahendusi vaatamas, siis nende tabav järeldus oli, et kui saaks kokku panna eestlaste digitaristu ja taanlaste kasutajatele mõeldud e-lahendused, saaksime ideaalse süsteemi.

Britid ise arendavad praegu ju ka usinalt?

Jah, nii suures riigis toimub väga palju. Kui eesti keeles on patsiendile mõeldud lihtsaid lahendusi, nagu info jagamine või tervisepäevik, paar tükki, siis ligi 70-miljonilise rahvaarvuga riigis valmib neid sadu kordi rohkem. Ühel hetkel tekkis seal e-lahendusi nii palju, et neid oli vaja hindama hakata. Praegu võrreldakse nii nende kvaliteeti kui ka turvalisust ja öeldakse kasutajale, milline digilahendus on hea ja milline mitte nii hea.

Mida taanlased digilahendustega teistest paremini teevad?

Taanis, nagu ka teistes Põhjamaades, on nii, et hooldust ja terviseteenuseid arendab oma elanikele iga regioon ise ja saab selleks riigilt raha ühe summana. Hiljuti selgus, et Taanis investeeritakse e-lahendustesse lähiajal lisaks 200 miljonit Taani krooni (ligikaudu 26,8 miljonit eurot – toim). Taanlaste meditsiinisüsteem on haiglakeskne ja mõne regiooni suured haiglad on hakanud aktiivselt digilahendusi arendama. Odense haigla näiteks pakub, et meedikud ja patsiendid saavad koos luua uusi äppe lihtsamalt, mitte nullist alustades. Näiteks kui reumatoloogia patsiendil oleks vaja pidada tervisepäevikut, saab selle loomiseks kasutada poolenisti valmis tükke nagu legoklotse, millest patsiendi erivajadusi arvestava äpi loomine on palju lihtsam. Seesuguseid «rätsepalahendusi» on kogunenud juba sadu.

04.12.2019 06.12.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto