Veel põlvkond tagasi ei kujutanud inimesed elu kaugeltki ette niisugusena, nagu see infotehnoloogia võimalusi arvestades tänapäeval on. Tähekombinatsioon IT on aga juba luitumas, kuna see on nii iseenesestmõistetav. Maailma on raputamas hoopis järgmine revolutsioon, mis leiab aset bioloogias. Uus tähekombinatsioon CRISPR alles tõuseb inimeste teadvusesse, osutades tehnoloogiale, millega on võimalik ravida raskeid geenihaigusi, disainida beebisid ja ümber kujundada biosfääri.
/nginx/o/2019/12/05/12790466t1h1e9e.jpg)
Hiljuti PÖFFil ka Tartus linastunud USA režissööri Adam Bolti tõsielufilm «Inimloomus» pani mõtlema ja küsima, kas meeletu kiirusega areneva teaduse kõrval areneb ka inimese võime teha õigeid otsuseid ja rakendada tehnoloogiat vastutustundlikult.
Mis on CRISPR?
Ka Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi teadlased kasutavad oma laborites CRISPR Cas9 tehnoloogiat, et uurida, mis ülesandeid üks või teine geen täidab. Filmi «Inimloomus» järel kommentaare jaganud Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi biotehnoloogia dotsent Tõnis Org on selle tehnoloogia suhtes suur optimist.
«CRISPRi tehnoloogia kasutajail saavad olla ainult head eesmärgid,» ütles ta. «Muidugi selleks, et häid eesmärke ellu viia, tuleb enne palju katsetada. Mis kusagil laboris päriselt tehakse, seal on piiri tõmmata väga raske.»
Ometi leiab Tõnis Org, et inimkonna tulevik on põnev ja uued võimalused raskete haiguste ravimiseks lootustandvad. Mõtleme kas või väikese Eesti tüdruku Annabeli peale, kes käis TÜ kliinikumi lastefondi toel Ameerika Ühendriikides sel suvel geeniravi saamas ning keda toetasid väga paljud Eesti inimesed, et ta elu päästa ning uudne ravim, mille hind küündis üle kahe miljoni euro, talle võimaldada.
«Kui läheme seda teed, et ütleme, et inimene on halb ja tehnoloogia on halb, siis – kui inimest Maal ei oleks, kui siin ei oleks ühtegi mõtlevat olendit, kas siis sel eksistentsil oleks üldse mõtet?» küsis Tõnis Org.
Et CRISPR lahti seletada, tuleb inimesed kõrvale jätta ja alustada bakteritest, kes on pealtnäha primitiivsed üherakulised organismid, aga paljuski targad. Asja tuuma mõistmiseks tasub enne meelde tuletada bioloogiaõpiku mõned põhitõed, mille leiab kõrvalolevast infokastist. Kui need üle korratud, on järgnev loodetavasti sama põnev kui senine algus.
Kui mõelda, et inimene on halb ja tehnoloogia on halb, kas siis, kui Maal ei oleks ühtegi mõtlevat olendit, on eksistentsil üldse mõtet, küsis biotehnoloogia dotsent Tõnis Org.
Just paljude mikroorganismide ehk bakterite DNAs on teadlased avastanud imelikke lõike, millele nad ei osanud panna muud nime kui CRISPR. Eesti keelde ümber panduna on need niisugused DNA-lõigud, mis on nii päri- kui tagurpidi lugedes ühesugused ning omavahel kogumina seotud. Inglise keeles Clustered Regularly Interspaced Short Palindromic Repeats.
«Inimloomuse» filmi ja tänase loo kontekstis kuulub selle tähekombinatsiooni juurde veel Cas9. Viimane on valk ehk ensüüm, mis lõikab katki DNA-ahela molekuli sees. Kokku võttes on CRISPR Cas9 bakterite immuunsüsteem, mis aitab neil võidelda viirustega.
Viiruste eesmärk on teatavasti leida endale peremeesorganism, kus hakata paljunema, peremees tappa ning liikuda edasi, hõivates ja tappes aina uusi ja uusi baktereid. Teadlased panid tähele, et osa neist baktereist jäävad niisuguse rünnaku tulvas ellu. Miks? Neil baktereil näis olevat mälu, kuna nad tunnevad neisse sisenenud viiruse DNA ära ja muudavad selle kahjutuks.
