Sisukord
Tartu Postimees
Postimees
06.12.2019
Eesti Apteegireformi põrmustamise plaan kubiseb hulgimüüjate jutupunktidest (25) Jaaganti poliitikaradar. Ministrid Robin Hoodi sukkpükstes (11) Noored katsetavad ellujäämise piire Riigireetur Herman Simm pääseb trellide tagant (1) Majandus Tuumajaama mehed sõidutavad Kunda juhid Soome (5) Riigikontrolli hinnangul ei valmi Rail Baltic õigeks ajaks (10) Oskari lihatööstus listeeriast prii Suurem trahv täitureid ja notareid ei kõiguta Välismaa Pahameel pensionireformi üle seiskas Prantsusmaa (2) Postimees Berliinis ⟩ Venemaa sanktsioonide vastased teevad üha kõvemat häält (7) Kohalik vaade ⟩ Eesti edu PISA testis raputas soola leedulaste enesehaletsuse haavale (15) Viis aastat keset Donbassi rinnet: «Kuskil on kindlasti veel hullem elu!» (2) Arvamus Marek Reinaas: unustage solidaarsus (49) Andrus Karnau: asjatundmatu kohtunik (15) Kalev Stoicescu: võimumehed söönud ja NATO terve? (5) Harry Tuul: ametnike ärmatamine aitas EKRE võimule (26) Karl-Eduard Salumäe: saab ka naastumürata. Ilmselt (7) Karmo Tüür: käsklus «suu kinni» on parlamendisaalis lubamatu! (36) Juhtkiri: apteegireformi silmamoondus (3) Meie Eesti Aleksei Lotman: emotsioon ja elurikkus (4) Mihkel Kangur: kellel on voli Eesti metsade eest kõneleda? (1) Rene Kokk: metsanduse arengukava stsenaariumid võivad olla hästi välja kukkunud (2) Kultuur Konrad Mägi Torinos. Miks see on tähtis? Teispoolsus on juba siin Sport Kui palju peaks tippklubi loov naftašeik Eestis makse maksma? (2) Kris Ilvese kommentaar: Lionel Messi polnud parim, sest... Vips uutes oludes jätkuvalt võimas Tartu Ratas ootab erasektorilt rohkemat (1) Irja Alakivi: Soome mäletab oma suurkujusid Salemi kogudus kogub laadal Süüria põgenikele raha Elleri kool tähistab juubelit terve aasta Julia Beljajeva särab taas parimate seas Vigastus aitas Ingeril valida jalgpalluri- ja muusikukarjääri vahel Bakteritelt on õppida midagi, mis aitab inimese geene ravida Tudisev ätt muutub laval möllavaks nooreks Meelelahutus Koomiks Sudoku

Ratas ootab erasektorilt rohkemat

2 min lugemist
Valitsuse väljasõiduistungi eel jagati vastastikku ka kingitusi. Tartu ülikooli rektor Toomas Asser (vasakul) kinkis peaminister Jüri Ratasele rahvusülikooli aastapäeva tegemisi kajastanud raamatu ning monograafia Georges Frédéric Parrot’st. Ülikool sai peaministrilt mälestuseks pildi Toompea nõlvast. FOTO: Sille Annuk

Vabariigi valitsus kogunes eile Tartusse, et rahvusülikooli hiljutise sajanda aastapäeva puhul pidada väljasõiduistung Eesti Rahva Muuseumis ja Tartu ülikooli peahoones.

Nagu tõdesid peaminister Jüri Ratas ja Tartu ülikooli rektor Toomas Asser, oli tegemist ilmselt esimese korraga Eesti ajaloos, kui valitsuse istung toimus ülikoolis.

Valikute küsimus

Rektor Asser rõhutas, et rahvusülikoolina on Tartu ülikooli kohuseks tagada meie keele ja kultuuri säilimine, kuid teenida ka riiki. «Me saame edasi minna kooslusena, ja ainult sellise kooslusena, kus riigi taga on ülikool ja ülikooli taga on riik,» ütles Asser.

Peaminister Ratas toonitas omalt poolt, et Tartu ülikool on loomisest saadik olnud meie riigi ja rahva vaimne kodu ja maailma teadusmerel meie lipulaev. «Milliseid valikuid peaksime tegema, et meie lipulaev saaks veel enam pärituult purjedesse, seda valitsus ülikooli juhtidega ka arutab,» lisas ta.

Põhjust arutamiseks kahtlemata oli, sest teaduse riigipoolse rahastamise suurus on pälvinud meie avaõiguslikelt ülikoolidelt palju kriitikat. Eriti valusalt tabas teadusmaastikku see, kui erakonnad andsid valimiseelsel ajal sõna suurendada teaduse rahastamist ühele protsendile sisemajanduse kogutoodangust, aga ametisse saanud valitsus taganes sellest lepingust.

Pole rahul

Nii on tudengid ja teadlased kogunenud mitmel puhul meeleavaldustele, kus on nõutud teadusele rohkem raha ning õppejõududele vähemalt kahekordset keskmist palka.

Peaminister tõdes valitsuse istungi järel pressikonverentsil, et teadus-arendustegevuse rahastusest rääkides on kaks poolt: lisaks avaliku sektori rahastusele peaks märksa enam panustama ka erasektor.

«Teadus- ja arendustegevus oli üks väheseid valdkondi, mida me eelarvet tehes ei kärpinud. Kui küsite, kas ma olen rahul [teadus- ja arendustegevuse rahastusega], siis vastus on: ma ei ole sellega rahul. Kuid siiski me ei vähenda rahastust, vaid hoiame seda taset või pigem suudame seda mõni gramm suurendada,» rääkis Ratas. «Neid kaht poolt tuleks minu meelest vaadata siiski koos, ja siin on küsimus: kuidas suudame erasektorit rohkem motiveerida panustama teadus- ja arendustegevusse.»

Seotud lood
05.12.2019 07.12.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto