Kohalik vaade ⟩ Eesti edu PISA testis raputas soola leedulaste enesehaletsuse haavale

Eelmise aasta lõpus streikisid Leedu õpetajad mitu nädalat kehva palga tõttu. Vilniuse tänavatel liitusid nendega ka teiste elualade inimesed, kes pole rahul olukorraga hariduses. Foto: PETRAS MALUKAS/AFP/Scanpix

• Leedukad vaatavad kadedusega Eesti õpilaste häid tulemusi PISA testis.
• Ise peavad nad leppima OECD keskmisest kõvasti madalama tulemusega.
• Selle taga on olukord, kus maal on klassid liiga väikesed, linnas liiga suured.
• Lisaks on õpetajad alamakstud ja ülekoormatud.

Helge tulevik ja sünged väljavaated. Rõõm ühes leeris, enesehaletsus ja tänitav näpuga näitamine teises. Need on vaid mõned emotsioonid Balti riikides pärast PISA testi tulemuste avaldamist, mille järgi Eesti on uhkelt ees, kuid Leedu lohiseb ohtlikult sabas.

2003.–2004. aasta olid Balti riikides täis optimismi: liituti Euroopa Liidu ja NATOga, majandus kasvas ning tundus olevat hea aeg parema tuleviku kavandamiseks. Nende mõtete viljad olid varsti käes: esimest korda üle pika aja hakkas sündimus kasvama.

15 aastat hiljem on need viljad läinud aga pisut kibedaks. PISA testi tulemused näitavad, et toona sündinud lapsi ei erista kolmel maal mitte ainult keel, kultuur ja ajalugu, vaid seegi, millist tulevikku võimaldab neile riigi suhtumine haridusse.

Leedu sotsiaalmeedias levis sel nädalal kulutulena BBCi artikkel pealkirjaga «PISA edetabel: miks Eesti õpilased säravad ülemaailmses testis». «Eesti on Euroopa värskeim hariduse jõukese,» öeldakse seal, mis mõjub soola raputamisena paljude leedulaste haavadele, kes omamoodi naudivad võimalust end eestlastega võrreldes pisut haletseda.

Arvud ei valeta

Seekord polnud aga tegu suvalise teatega, mille võiks kõrvale heita kui Eesti järjekordse suhtekorraldustriki. PISA test, millega mõõdetakse 15-aastaste noorte suutlikkust rakendada oma lugemisoskust ning teadmisi matemaatikas ja loodusteadustes, näitas, et Eesti on Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) riikide seas edetabeli tipus, jäädes alla vaid Hiina linnadele ja Singapurile.

Samal ajal on Leedu õpilaste tulemused kaugelt alla OECD keskmise ning riik paigutub 79 riigi seas alles 31. kohale.

Tulemused polnud nii kehvad kui mõne aasta eest, lohutas OECD PISA nõukogu liige Rita Dukynaitė leedulasi. Nende õpilaste osakaal, kes said suurepäraseid tulemusi lugemises ja eriti matemaatikas, on mitu protsenti kasvanud, samuti on keskmine tulemus igas valdkonnas paranenud.

Nii oli ka haridusminister Algirdas Monkevičius üsna rahulik. «Uurimus on kompass meile kõigile, see aitab meil aru saada, milliseid on meie laste saavutused, ja võrrelda neid ülejäänud Euroopaga. Me peame analüüsima tulemusi ja neist õppima,» lausus ta.

Maakoolides on keskmiselt ühele õpilasele 26 ruutmeetrit pinda ning suurem osa rahast kulub elektri- ja küttearvete tasumisele.

Üldine meeleolu, mida iseloomustab käibele läinud ropp nali, oli siiski pisut süngem. «Meile keeratakse,» ütlevad paljud – leedu keeles on «pisa» vulgaarne sõna seksuaalvahekorra kohta.

Kes siis kehva seisu eest vastutab? Lihtne on näidata näpuga Z-põlvkonnale ning süüdistada neid laiskuses ja ärahellitatuses, kuid see poleks õiglane ega selgitaks ikkagi erinevust Eesti ja Leedu vahel.

«Tulemused pole üllatavad. Me oleme kümme aastat seda probleemi eiranud. Saatan peitub detailides: me räägime palju sotsiaalsest ebavõrdsusest, aga peaksime rohkem rääkima ebavõrdsest hariduskeskkonnast ja -saavutustest,» rõhutas majandusteadlane Nerijus Mačiulis.

Ta tõi esile, et halvad tulemused kisuvad Leedus keskmise alla, sest kui Eestis saavutab tipptulemusi iga viies õpilane, siis Leedus ainult iga kümnes. Testidega on eriti raskusi vaestest või viletsa haridusega vanemate peredest pärit lastel.

Küttes tühje koolimaju

Haridussüsteemi probleemid algavad juba lasteaiast – neid lihtsalt pole piisavalt, eriti linnades. Koolis on klassid kord liiga suured, kord liiga väikesed, 35 protsenti klassidest on liitklassid, kus koos eri vanuses ja võimetega lapsed.

Keskmiselt on Leedus klassis ühe õpetaja kohta 8,3 last, Eestis on see näitaja 12,9. Samas pole linnades haruldased 30 või enama õpilasega klassid. Maakoolid lihtsalt seisavad pooltühjalt, sest kohalikud poliitikud on iga hinna eest püüdnud neid n-ö päästa – nii ongi neis keskmiselt ühele õpilasele 26 ruutmeetrit pinda ning suurem osa rahast kulub elektri- ja küttearvete tasumisele. Lisaks kaob neisse kui musta auku Euroopa Liidu toetusi.

Mis on selle tulemus? Mitte ainult kehvad tulemused PISA testis. Riigis, kus haridus on tasuta, võtab ikkagi 40 protsenti õpilasi tasulisi järeleaitamistunde. Õpetajad peavad aga tulema toime madala palga, pungil täis klasside ja suure töökoormusega. Kooli keegi eriti tööle ei kipu ning õpetajate puudus muutub üha suuremaks.

Koolivõrgustiku korrastamine on aga tabuteema, millest poliitikud ei taha rääkida. Lihtsad lahendused – näiteks üks kool ja kaks koolibussi kahe pooltühja koolimaja asemel – heidetakse rutakalt kõrvale põhjendusega, et me ei saa ega taha koole sulgeda, esitledes siis neid otsuseid kui võitu kohalikule kogukonnale.

Praegu Leedus valitsevast matemaatika-, loodusteaduste- ja IT-spetsialistide põuast võib peagi saada täielik tühimik, kui tööturgu hakkavad kujundama praegused 15-aastased, kel pole vajalikke oskusi ega head haridust.