Kalev Stoicescu: võimumehed söönud ja NATO terve?

Briti peaminister Boris Johnson (vasakul) tervitamas Prantsuse presidenti Emmanuel Macroni eile NATO tippkohtumisel Londonis. FOTO: Han Yan/Zumapress.com/Scanpix

NATO ei kao niipea, kuid tema olemus kindlasti muutub, kirjutab kolumnist Kalev Stoicescu.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon on hea tervise juures. Allianss võttis ennast kätte alates 2014. aastast, hakkas kaitsevõimesse rohkem investeerima ning pöördus tagasi oma olemasolu põhjuse ja põhiülesande juurde, mis on kollektiivkaitse.

Euroopa-liitlased ja Kanada on üha rohkem kasvatanud oma kaitse-eelarvet. Nende riikide kaitsekulutused kokku arvestatult kasvasid tänavu võrreldes eelmise aastaga 4,6 protsenti, mis on 130 miljardit USA dollarit enam kui 2016. aastal.

Kaheksa NATO liiget kulutavad nüüd kaitsele vähemalt kaks protsenti oma SKTst ja veel neli liikmesriiki läheneb sellele kokkulepitud eesmärgile. Saksamaa lubas jõuda kahe protsendini 2030. aastal. Euroopa Heidutuse Initsiatiiv (EDI) maksab USA-le umbes kuus miljardit dollarit aastas.

Liitlaste pühendumus kollektiivkaitsele väljendub kõige ehedamalt NATO ettenihutatud kohalolekus (eFP) Balti riikides ja Poolas ning USA EDI kohalolekus Poolas ja teistes idatiiva riikides (kokku üle kümne tuhande sõjaväelase). Samavõrd olulised on liitlaste sagedased õppused Läänemere piirkonnas.

Tuleval aastal toimub suurõppus Defender Europe 2020, mille aktiivne faas on aprillis ja mais ning katab tohutu suure ala Saksamaalt Eestini välja. Õppusel osaleb 37 000 sõjaväelast, kellest 28 000 on ameeriklased, sealhulgas 20 000 tuuakse selleks puhuks üle suure lombi.

05.12.2019 07.12.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto