Sisukord
Meie Eesti
Tänane leht
06.12.2019
Eesti Apteegireformi põrmustamise plaan kubiseb hulgimüüjate jutupunktidest (25) Jaaganti poliitikaradar. Ministrid Robin Hoodi sukkpükstes (11) Noored katsetavad ellujäämise piire Riigireetur Herman Simm pääseb trellide tagant (1) Majandus Tuumajaama mehed sõidutavad Kunda juhid Soome (5) Riigikontrolli hinnangul ei valmi Rail Baltic õigeks ajaks (10) Oskari lihatööstus listeeriast prii Suurem trahv täitureid ja notareid ei kõiguta Välismaa Pahameel pensionireformi üle seiskas Prantsusmaa (2) Postimees Berliinis ⟩ Venemaa sanktsioonide vastased teevad üha kõvemat häält (7) Kohalik vaade ⟩ Eesti edu PISA testis raputas soola leedulaste enesehaletsuse haavale (15) Viis aastat keset Donbassi rinnet: «Kuskil on kindlasti veel hullem elu!» (2) Arvamus Marek Reinaas: unustage solidaarsus (49) Andrus Karnau: asjatundmatu kohtunik (15) Kalev Stoicescu: võimumehed söönud ja NATO terve? (5) Harry Tuul: ametnike ärmatamine aitas EKRE võimule (26) Karl-Eduard Salumäe: saab ka naastumürata. Ilmselt (7) Karmo Tüür: käsklus «suu kinni» on parlamendisaalis lubamatu! (36) Juhtkiri: apteegireformi silmamoondus (3) Meie Eesti Aleksei Lotman: emotsioon ja elurikkus (4) Mihkel Kangur: kellel on voli Eesti metsade eest kõneleda? (1) Rene Kokk: metsanduse arengukava stsenaariumid võivad olla hästi välja kukkunud (2) Kultuur Konrad Mägi Torinos. Miks see on tähtis? Teispoolsus on juba siin Sport Kui palju peaks tippklubi loov naftašeik Eestis makse maksma? (2) Kris Ilvese kommentaar: Lionel Messi polnud parim, sest... Vips uutes oludes jätkuvalt võimas Tartu Ratas ootab erasektorilt rohkemat (1) Irja Alakivi: Soome mäletab oma suurkujusid Salemi kogudus kogub laadal Süüria põgenikele raha Elleri kool tähistab juubelit terve aasta Julia Beljajeva särab taas parimate seas Vigastus aitas Ingeril valida jalgpalluri- ja muusikukarjääri vahel Bakteritelt on õppida midagi, mis aitab inimese geene ravida Tudisev ätt muutub laval möllavaks nooreks Meelelahutus Koomiks Sudoku

Mihkel Kangur: kellel on voli Eesti metsade eest kõneleda?

4 min lugemist
Mihkel Kangur. FOTO: Erakogu

Metsa väärtust hindavad Eesti elanikud üldiselt ja ka Eesti metsaomanikud kui heaolu ja keskkonnakaitse allikat. Kes aga on siis häälekad nn metsasõja vastaspooled, arutleb Tallinna Ülikooli vanemteadur, ökoloog Mihkel Kangur (Elurikkuse Erakond).

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Me oleme juba pikemat aega keset metsasõda. Ühel pool rindejoont on rahakallistajad, kelle jaoks mets on eeskätt majandusüksus ning tooraine allikas. Teisel pool asuvad aga puukallistajad – need, kes näevad metsa kui keerulist ökosüsteemi, mille olulisimaks väärtuseks on elurikkuse säilitamine, looduse kaitsmine ja inimese tervise hoidmine.

Nende arutelude puhul soovib nii üks kui teine seltskond näidata ennast enamuse hääle esindajana ja sellega oma argumentidele jõudu juurde saada. Pole aga selge, kas ennast enamuse esindajaks väitjad ei käitu nagu bolševikud, kes võtsid endale enamuse eest võitlejate rolli, kuigi tegelikult toetas neid vaid väike, kuid agressiivne vähemus. Et neis küsimustes selgust saada, on meil võimalik toetuda paarile uuringule.

Eesti elanike arvamust metsadega toimuva kohta on keskkonnaministeeriumi tellimusel uuritud 2018. aasta keskkonnateadlikkuse uuringuga.

Selle uuringu järgi näeb suurem osa Eesti elanikest metsa ennekõike puhta õhu, hapniku tootjana. 34 protsenti elanikest on spontaanselt öelnud, et just maailma kopsudeks olemine on metsade kõige suurem väärtus. Viiendiku inimeste jaoks on mets lõõgastust pakkuv keskkond. Puhta looduse säilitajana ja metsaandide pakkujana näeb metsa 15 protsenti elanikest. Vaid üheksa protsenti inimestest vaatab metsa kui elatusallikat puidu varumise mõttes. Ehk siis enamiku eestlaste jaoks on mets ennekõike ökosüsteem, mis tagab meie tervise ja puhta looduse.

05.12.2019 07.12.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto