Mihkel Kangur: kellel on voli Eesti metsade eest kõneleda?

4 min lugemist
Mihkel Kangur. FOTO: Erakogu

Metsa väärtust hindavad Eesti elanikud üldiselt ja ka Eesti metsaomanikud kui heaolu ja keskkonnakaitse allikat. Kes aga on siis häälekad nn metsasõja vastaspooled, arutleb Tallinna Ülikooli vanemteadur, ökoloog Mihkel Kangur (Elurikkuse Erakond).

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Me oleme juba pikemat aega keset metsasõda. Ühel pool rindejoont on rahakallistajad, kelle jaoks mets on eeskätt majandusüksus ning tooraine allikas. Teisel pool asuvad aga puukallistajad – need, kes näevad metsa kui keerulist ökosüsteemi, mille olulisimaks väärtuseks on elurikkuse säilitamine, looduse kaitsmine ja inimese tervise hoidmine.

Nende arutelude puhul soovib nii üks kui teine seltskond näidata ennast enamuse hääle esindajana ja sellega oma argumentidele jõudu juurde saada. Pole aga selge, kas ennast enamuse esindajaks väitjad ei käitu nagu bolševikud, kes võtsid endale enamuse eest võitlejate rolli, kuigi tegelikult toetas neid vaid väike, kuid agressiivne vähemus. Et neis küsimustes selgust saada, on meil võimalik toetuda paarile uuringule.

Eesti elanike arvamust metsadega toimuva kohta on keskkonnaministeeriumi tellimusel uuritud 2018. aasta keskkonnateadlikkuse uuringuga.

Selle uuringu järgi näeb suurem osa Eesti elanikest metsa ennekõike puhta õhu, hapniku tootjana. 34 protsenti elanikest on spontaanselt öelnud, et just maailma kopsudeks olemine on metsade kõige suurem väärtus. Viiendiku inimeste jaoks on mets lõõgastust pakkuv keskkond. Puhta looduse säilitajana ja metsaandide pakkujana näeb metsa 15 protsenti elanikest. Vaid üheksa protsenti inimestest vaatab metsa kui elatusallikat puidu varumise mõttes. Ehk siis enamiku eestlaste jaoks on mets ennekõike ökosüsteem, mis tagab meie tervise ja puhta looduse.

05.12.2019 07.12.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto