Sisukord
Arvamus
Postimees
06.12.2019
Eesti Apteegireformi põrmustamise plaan kubiseb hulgimüüjate jutupunktidest (25) Jaaganti poliitikaradar. Ministrid Robin Hoodi sukkpükstes (11) Noored katsetavad ellujäämise piire Riigireetur Herman Simm pääseb trellide tagant (1) Majandus Tuumajaama mehed sõidutavad Kunda juhid Soome (5) Riigikontrolli hinnangul ei valmi Rail Baltic õigeks ajaks (10) Oskari lihatööstus listeeriast prii Suurem trahv täitureid ja notareid ei kõiguta Välismaa Pahameel pensionireformi üle seiskas Prantsusmaa (2) Postimees Berliinis ⟩ Venemaa sanktsioonide vastased teevad üha kõvemat häält (7) Kohalik vaade ⟩ Eesti edu PISA testis raputas soola leedulaste enesehaletsuse haavale (15) Viis aastat keset Donbassi rinnet: «Kuskil on kindlasti veel hullem elu!» (2) Arvamus Marek Reinaas: unustage solidaarsus (49) Andrus Karnau: asjatundmatu kohtunik (15) Kalev Stoicescu: võimumehed söönud ja NATO terve? (5) Harry Tuul: ametnike ärmatamine aitas EKRE võimule (26) Karl-Eduard Salumäe: saab ka naastumürata. Ilmselt (7) Karmo Tüür: käsklus «suu kinni» on parlamendisaalis lubamatu! (36) Juhtkiri: apteegireformi silmamoondus (3) Meie Eesti Aleksei Lotman: emotsioon ja elurikkus (4) Mihkel Kangur: kellel on voli Eesti metsade eest kõneleda? (1) Rene Kokk: metsanduse arengukava stsenaariumid võivad olla hästi välja kukkunud (2) Kultuur Konrad Mägi Torinos. Miks see on tähtis? Teispoolsus on juba siin Sport Kui palju peaks tippklubi loov naftašeik Eestis makse maksma? (2) Kris Ilvese kommentaar: Lionel Messi polnud parim, sest... Vips uutes oludes jätkuvalt võimas Tartu Ratas ootab erasektorilt rohkemat (1) Irja Alakivi: Soome mäletab oma suurkujusid Salemi kogudus kogub laadal Süüria põgenikele raha Elleri kool tähistab juubelit terve aasta Julia Beljajeva särab taas parimate seas Vigastus aitas Ingeril valida jalgpalluri- ja muusikukarjääri vahel Bakteritelt on õppida midagi, mis aitab inimese geene ravida Tudisev ätt muutub laval möllavaks nooreks Meelelahutus Koomiks Sudoku

Karl-Eduard Salumäe: saab ka naastumürata. Ilmselt

2 min lugemist
Lamellrehv. FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

Just praegu valitseb selline ilm, mille pärast ma eelistan auto talviste jalavarjudena kindlalt lamellrehve. Teine niisugune aeg saabub vastu kevadet, ent viletsal talvel võib samasuguseid olusid kohata ka keset jaanuari või veebruari.

Pean silmas ilma, kus valdavalt on plusskraadid, kuid aeg-ajalt langeb temperatuur miinuspoolele ning viskab jää või lume maha. Naastrehvidega masin veereb siis suurema osa ajast mööda vesimärga või, veel hullem, purukuiva asfalti. Muide, Soomes tohib varsti sääraste teeolude korral aasta ringi suverehvidega liiklusesse sukelduda.

Te võite väita, et rehvivaliku tegemine suuresti talve alguse ja lõpu põhjal on kilplaslik, aga sellisel juhul vastan: vähemalt sama totter on lume- ja jäävabal teel naastrehvidega krõbistada. Isikliku kogemuse põhjal kinnitan, et kui lamellrehvidega väga ära harjuda, muutub naastude haljal asfaldil tekkiv müra üsna talumatuks. Eriti kui mõelda sellele, et tolle lärmiga kaasnevad muudki hädad: teede kiirem kulumine ning seeläbi suurem keskkonnakahju.

Ja siis tükibki vägisi pähe küsimus, kas tõesti ilma ei saa. Ning väga paljudel puhkudel on aus vastus: väga hästi saab!

Ei, ma ei püüagi väita, et lamell­rehvid pole kiilasjääl naastrehvidest kehvemad. Tõeliselt keerulistes oludes – näiteks jää ja sulalumega kaetud maatee – eeldab naastudeta edukalt toime tulemine parajat annust kogemusigi. Ent iga autokasutaja võiks mõelda, kui tihti ta reaalselt sellistesse oludesse satub. Just nimelt reaalselt, mitte luues illusioone stiilis «Aga äkki kunagi ühel päeval, võibolla».

Oleks pehmelt öeldes nõme keelata Haanja kuplite vahel elaval perel panna peretütre esimesele autole talveks alla naastrehvid.

Kusjuures ma räägin seda kõike selleks, et naastrehve ära ei keelataks. See oleks pendli teise serva ajamine. Sest kuigi lamellrehvid võiksid olla Eestis all selgelt rohkematel autodel kui igal kolmandal-neljandal nagu praegu, ei rahulda need kõigi inimeste reaalseid (!) vajadusi.

Oleks pehmelt öeldes nõme keelata Haanja kuplite vahel elaval perel panna peretütre esimesele autole talveks alla naastrehvid, sest Tallinna kesklinna ja elamurajoonide vahel sõelub mööda hästi hooldatud teid ja tänavaid iga päev valju krõbina saatel ilmatu hulk neljarattalisi. Mida väiksem on liikluses naastrehvide osakaal, seda vähem aktuaalne on nende keelustamine selleks, et säästa teid.

Üks mu tuttav automüüja räägib, et kohtab alailma kundesid, kes teevad autoga pikema proovisõidu, jäävad kogemusega väga rahule, kiidavad masina vaiksust, annavad tellimuse sisse ja... võtavad talveks naastrehvid. Mõistlik? Võibolla. Aga tõenäoliselt siiski mitte.

Seotud lood
05.12.2019 07.12.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto