Sisukord
AK
Postimees
18.01.2020
Jõulud Eestis: naine kaotas rusikahoobist põrna, ema lõi pojale noaga kuklasse Eesti Saaremaa surmakutsar võib peagi tunnistusi anda Ülevaade ⟩ Riigifirmade nõukogusid ootab suurpuhastus (24) Võrtsjärve lähedalt leiti sööstpommitaja piloodi säilmed (1) Koalitsioon ruttas ise pensionireformi muutma (6) Tuntud tohter arvati perearstide seltsist välja Alaveri saatus jääb sakslaste otsustada (16) Jaaganti poliitikaradar. Pean saama oma tahtmise, muidu suren! (3) Välistööjõu palkamise karmistamine paneb vastutuse ettevõtjate õlgadele (24) Mobiilsed kiiruskaamerad tegid mullu üle 22 000 trahvi Keskerakonna Tartu-kriis võib partei võimult viia (10) Kallis uuring ei saa kõrgepalgaliste palgalõhest sotti (10) Suur ülevaade: milles Savisaare protsessi osalisi süüdistati ja kuidas kaitsjad peale jäid (1) Otepää vallavanem sai kahtlustuse omastamises (4) Postimaja ja Coca-Cola kino ehitatakse kokku Rahvastikuminister saab kuus alluvat juurde (13) Ülikooli ja kliinikumi sasipuntra lahtipõimimine sai rohelise tule (7) Põdral on palav, kuid metskits on rahul Majandus Tesla tõuseb võimsalt Taavet liidab endaga Koljati Boeingu õnnetu aasta Naabrid veavad Eestis ebaseaduslikult kaupa laiali (20) Riigikogu võttis 5G-konkursi luubi alla Konkurents kiskus kulleriäris pinged üles (1) Kohus tunneb kuumas äritülis kuriteo hõngu (1) Uus seadus ei aita puuküürnikust lahti saada (7) Autoettevõtete liidu juht: kuidas sa leiad inimese, kes 600 euroga rooli taha istuks? (19) Eesti hakkab tehnikat politiseerima (14) Kohus jättis Novatoursi eksjuhi hiigelsummast ilma Välismaa Postimehe reportaaž: iga hajevil tsiviilpiloodi tuvastamine maksab NATO-le kümneid tuhandeid eurosid Zelenskõi andis peaministrile teise võimaluse Trumpi kaitse mureneb Putini viimatine üllatus Horvaatia plaanib Emmanuel Macroni ümber veenda Indias võeti mõõtu härjataltsutamises Ühendriikidele läheneb taas migrandikaravan Hiina koroonaviirus jõudis üle mere Jaapanisse Maksupitsitajast saab president Putini lubaduste usin elluviija (4) Soome suursaadik Timo Kantola: oleme mõlemad väikesed riigid Putin loob võimaluse Nazarbajevi triki kordamiseks (14) Arvamus Juhtkiri: Saaremaa juhtumi õppetunnid (1) Tarvo Madsen: mõtestamata abi Ebaprofessionaalne poliitik (3) Kõige ausam mees (2) Midagi pole veel lahenenud Eluaegne valitseja Aimar Altosaar: koolijuhid – nipsti on, nipsti ei ole Vastukaja Andrus Karnau: kui riigi­firmast saab tänupreemia (3) Andres Herkel: Monica Ranna halb pretsedent (11) Juhtkiri: stabiilne korruptsioon jätkub (2) Meie Eesti Jako Kull: vaimufookus ja vaimukari (1) Leelo Tungal: vastutajad maksavad ka surnud raudset ruuna (5) Aleksei Lotman: transpordi-keskkonna umbes sõlmed (3) Yoko Alender: Rail Baltic viib Eesti idast läände (33) Kadri Tammepuu: doonorid otsustavad Organidoonorlus: kümnes kõhunääre tuli Rootsist Heli Pilt: uue südamega tulid kaasa uued õed-vennad Aimar Altosaar: algatushimulised eestlased Neveli Niit: «Start-up’i tehes langetad karme valikuid» Henrik Kutberg: idufirmade lumepall lükati veerema 20 aastat tagasi Kultuur Ükskord Cinécittàs ehk FF nagu Federico Fellini Alandamine laval, kellele ja milleks? (1) Fred Jüssi ja Indra võrk (1) Vanasti oli rohi sinisem? Südames elav aeg ja hallid härrad Kui kuulaja ei tule Pia Frausi juurde, siis Pia Fraus tuleb kuulaja juurde Teekond Fred Jüssiga: kuidas saada heaks inimeseks? (1) Uue Melchiori arvustus: Indrek Hargla ja Tallinna rotid Telesari kuninganna Elizabeth II: God Save the Queen* Kultuuri kiirpilk Sport Priit Pulleritsu kolumn: mõnus on peksta Venemaad (1) Sportlase psühholoogiline väljakutse: kuidas saada pingega sõbraks Reim alistas Kristali, mõlemad otsivad väravakütte Leedulased tunnustasid Erki Noolt Eesti käsipallikoondis lõpetas viimaks võidupõua «Nii Anetil kui ka Kaial on head võimalused saada kolmandasse ringi.» Eesti medalisaju saladus: head kaaslased Ermits: õlekõrsi jääb üha vähemaks Talvise laulupeo suur juubel – eesmärk, mille nimel elada (1) Eesti teenis noorteolümpialt kaks kulda ja pronksi Mootorispordimaailm leinab: lõputud liivaväljad nõudsid järjekordse inimelu Nüriks jäänud Kalev/Cramo kaotas Ventspilsile Üks murranguline matš võis sillutada tee olümpiale Tiitlita jäänud prantslane tunneb, et talle tehti liiga Kristin Kuuba ja Raul Must hoiavad selget olümpiakurssi «Ma ei taha siin enam sõita. Olen sellest kohast tüdinud.» Kelly Sildarut hakkab juhendama tema poiss-sõber (13) Tervis Eluohtlikke kukkumisvigastusi saab ennetada lihtsate moodustega Täppismeditsiin aitab ravile allumatu vähiga võidelda Salakaval puugihaigus külvab mõistmatust ja kannatusi (3) Inimeste heldus aitab tõbesid alistada Uued eestlaste loodud rakendused abistavad võitluses vähiga Dermatoloog õpetab, kuidas hoiduda talvel nahakahjustusest Geenide muutmine võib haigustest päästa (1) Südameoperatsiooni vajava Dilara ema: ta on nagu liikuv pomm (7) Budistlik munk õpetab enda sisse vaatama ja pettumusi jätma Väljakutse: kas maratoni on võimalik joosta taimsel kütusel? (2) Luupus vangistas noore eestlanna iseenda kehasse Tänavu ähvardab salakaval seagripp (1) Isoleerimine tööelust vallandas eestlannal skisofreenia Kardioloogia kolib äppi ja pilve Pereterapeut õpetab suhtes ohjad enda kätte haarama (6) Kas enamik apteeke on tõesti sulgemisohus? Kliima Stardipakul venitamine andis Eestile edumaa Soe vesi tappis miljoneid merelinde Bioloog seletab: kuidas meile keskkonnaküsimustes laste, koerte ja maakeradega kärbseid pähe aetakse (11) Kliimamuutus lööb sakslaste juurdunud elu kõikuma (23) Kümnendi lõpus on kliimaselgus veel väga kaugel (3) Nessun dorma ehk täna öösel ei tohi keegi magada (3) Pelletite põletamine kõrvetab näpud (20) REPORTAAŽ: Kliimakonverentsil seisab kesksel kohal kuum õhk (3) Uppuva Veneetsia teadlastel on vaidlemisest kõrini - kliima muutub ja me peame reageerima (10) Uuring: kliimamuutuste tervisemõjud annavad endast juba praegu märku (5) Puust ja punaseks: kuidas igaüks kliimamuutustele vastu astuda saab (2) REPORTAAŽ: Protestijad ja tegutsejad – koolinoored tajuvad kliimavastutust teravalt (2) Inimese ajastu tähendab vastutust Kliima kõrval on meil käsil veel kolm kriisi (6) Kliimamuutuste mõju meredele ja polaaraladele enam ära ei hoia Kliimaneutraalsus – häving või edu? Mis on pildilt puudu? (3) Merendus Tankerid pumpavad vene gaasi Eesti vetes ümber Nord Stream 2 lükkub määramatusse tulevikku (2) Avameretuulepargis hakatakse rannakarpe kasvatama (2) Sonaritehnika avab hüdrograafidele merepõhja saladused Luba käes, väga palju on teha Omaani politsei suurtellimus lööb Saaremaa laevafirma äri õide (7) Eesti rikkaim vald tahab sadamatest loobuda Uus projekt «Kopter» lubab rohkem lendavat kiirabi Eesti perefirma betooni nõutakse Fääri saartest Jaapanini Paadi ajas kummuli ports halba õnne Lõbusõitjad eelistavad paati ostmise asemel rentida Saaremaal vette lastud patrullkaater asub tööle Vahemerel Pärnu jahisadama ruumikitsikust leevendaks lahtikäiv sild (1) USA ja ELi kaubandussõda moonutab luksuspaatide hindu Avamere kala takerdub keskkonnanõuetesse Eestlased magasid elektripaatide turu võidujooksu stardi maha Tallinn Harjumaa tulevik sõidab trammis (5) Tallinn saab lähiaastatel ridamisi uusi monumente (5) Jäätmete käitlejal olgu edaspidi tagatis (3) Muuseumilaeva hulljulge kapten Kalamaja sai bussiliini asemel kasutu peatuse (3) Muinsuskaitse päästab maailma suurimat gobelääni (1) Keskturgu ootab roosiline tulevik (4) Tallinna alkopiirangud: lastega tegelejad poolt, ettevõtjad vastu (5) Tallinn soovib üleriigilist viinamüügikärbet (4) Ulmeline ehitis kerkib tulevikutehnoloogia abil (1) Tallinn plaanib teed läbi Pirita roheala (5) Tarbija Ära mine metsa mütsiga lööma Mille järgi elektripaketti valida? (3) Kui ruttu jõuab valmistoit äärelinna? (1) Taxify tankla tiris hinnad alla ka mujal Septembri ostukorv: Prisma võitis kümne sendiga HINNAVÕRDLUS Millisest poest saab kõige soodsamalt koolitarbeid? Hooliv omanik kiibistab kassi Varjatud puuduste leidmine nõuab spetsialisti silma Enamik rendib liiga väikese peotelgi Laevaga saab nii Visbysse kui ka Piirissaarde Prügi sortimata jätmine võib minna kulukaks (8) Teadus Eestlanna kosmiline tähelend Ajalooline maandumine või häving - India plaanib nädalavahetusel riskantset Kuu-maandumist Vana DNA näitas, millal Uurali geenid Eestisse jõudsid (15) Teadlased lõid GMO-kanad, kes munevad vähiravimeid (7) Kuu tagakülge uurivatel hiinlastel on ambitsioonikad plaanid Lubamatu teadus: geenmuundatud beebide looja kaitses eksperimenti Võltsingud, eetikaprobleemid ja salatsemine - segadus GMO-beebide ümber suureneb Läbimurre: Šveitsi täpsus pani jalust halvatud kõndima (1) Uuring: neandertallased pärandasid meile viiruse eest kaitsvad geenid Eesti teadlane: tänavused keemia-nobelistid on juba praegu maailma paremaks muutnud Mammutuuring näitas, kuidas tundra soojemas kliimas «kasvama» hakkab (1) Kodu Lihtne juhis: Eesti aiapidaja õpetab, kuidas rajada ilus püsilillepeenar Praktiline terrass toob aia tuppa Vabakujuline hekk kääre ei nõua Naabrivalve on jõudnud enam kui 500 paika Eestis Lihtne juhis: kui teada paari tõde, saab terrassi ehitamisega hakkama igaüks Kogukonnaaed toob naabrid ühisele peenrale Eesti naine tõestab, et ideaalne kodu võib olla väga pisike (3) Päikeseelektrit toodab juba paar tuhat kodu (1) Eestlane kipub aiatöödega kasu asemel kahju tegema Noor linnapere astus julge sammu ning kolis maale elama (1) Kaasaegne kasvuhoone teeb taimekasvatuse töö omaniku eest ära Reis Kaubarändur Aasias: Laoses varu mõnuga kannatust Vene hing külmetab Hiina piiri ääres Suure punase saare Madagaskari ühelt rannikult teisele Videolugu Veneetsiast: vihased kohalikud ja hullavad turistid Üheksa rohelist tähelepanekut Ljubljanast «Jutustan sulle Magadanist...» Kultuuride peidetud erinevused Vajad ideid alkoholivabaks puhkuseks? Mine Sharjah’sse! Berliin mäletab müüri ja pisaraid Kaalusekeldused mägiriigis: kas eksib vedrukaal või digikaal? Kui unistad nutivabadest lastest, sõida Tarifale AK EKI keelekool: rutiini sinine puru Peeter Padrik: mida saame teha enne vähktõve ravi Jelena Skulskaja: mis jääb järele teatrist? Ainult mälestus südamesse
Kangelased, puutumatus ja reostus maailma lõpus
Ükskord Cinécittàs ehk FF nagu Federico Fellini JUURIKAS. Mida toob aasta 2020? Võlu on pisiasjades Aja auk. Tõrksa taltsutamatus Nädala plaat: Limp Bizkit pesumasinas Kujundid contra tõed (1) Vikerkaar loeb. Põue ketserlikud peatükid Arter Riina Õun: «veganinahk» on tegelikult PVC-plast Priit Pullerits tunnistab üles: kuidas ma tapvat raketti tulistasin Kuidas valmistuda suusamaratoniks, kui lund ei ole ega tule Külmaks jättev ahistamisskandaal Lapsepõlveunistus sai teoks Patuse laisklemise kiituseks Kuidas käituda iseenda matustel? Kuno Tammearu: Eestis juuakse liiga palju, sealt ka väga paljud rängad õnnetused Kas kuningakoja muutuste tuul vaibus rassismi ja kõmupressi survel? Briti kokk Kirk Haworth Tallinnas: "Puuk tegi minust vegani." Homses Arteris: läbipõlemisohus päästjad, raketid ja lumenälg Maa Elu Ilmajutt: ebatavaline soojus jätkub Kas Eesti 80aastane külmarekord jääbki püsima? (2) Muhu lihatööstus pakub kohalikku lambaliha Kuidas ananassist endale toataim kasvatada Mao- ja soolehädasid saab ravimtaimedega leevendada Mida uut toob 2020. aasta PRIA klientidele Põllumehi ootavad muudatused „Are Stockmannis” käiakse teise ringi kaupa ostmas kogu Eestist Talvine Prangli pakatab meretagusest rahust (1) Organic Estonia juht Krista Kulderknup: tegutseda on vaja nüüd ja kohe (1) Üle poole Eestist pildistati ortofotodele Tartu Nils Niitra: Tartu annab vana hullumaja erafirma buldooseri hoolde (6) Vald õpib koos linnadega kaasavat valitsemist Suusamatk kasvas kiiresti tuhandete rahvapeoks Kultuuripärl veeres folklooriarmastaja sülle Monica Rand pole erakonnast välja viskamise pärast nutnud (1) Maratoni juubeliaastal käivitub lumekahur Erkki Bahovski: Moxit Tartus Aasta must kroonika: varasemast rohkem peksmisi ning kõige rohkem tules ja vees hukkunuid Linn kasvatas kirjanikust linnakirjaniku Lagunevad kolossid meenutavad nõukogude aja hiilgust ja viletsust Henn Põlluaas: riigikogul pole kavas saadikutele nõunikke palgata (5) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Vikerkaar loeb. Armastuskiri Hiiumaale

4 min lugemist
Vaapo Vaher FOTO: Peeter Langovits

Vaapo Vaheri pea 1700 leheküljel hargnev „Hiiumaa kirjanduse lugu“ mõjub otsekui monumentaalne armastuskiri Hiiu saarele, võimalik, et veidi pikale veninud, kohati ehk pealetükkivgi, ent kindlasti kirjutatud südamest, tõelise hoole ja pühendumusega. Jah, võimalik, et keegi polegi kunagi varem Hiiumaale nii pikka ja kirglikku armastuskirja kirjutanud.

Armastuskirja on keeruline arvustada, seda enam, kui arvustaja on ka ise Hiiumaast sisse võetud. Kuid tähelepanuta seda samuti jätta ei saa, sest suur töö väärib tunnustust ja kaasamõtlemist.

„Hiiumaa kirjanduse lugu“ on lihtne kiita, sest autori eruditsioon on tõesti nauditav, visa ja süsteemse tööga kogutud materjal sisaldab palju põnevat ja ootamatut, ja on selge, et Hiiumaa on sellist kirjandusloolist monumenti ammu väärt. Avastamisrõõmu pakub raamat palju, olen kindel, et isegi kogenud kirjandusloolane leiab siit nimesid, teoseid või tõiku, mis talle varasemast tundmata.

Vaheril on hea silm detailidele peale ja pedantne meel, kui asi puutub faktidesse. Raamatus on õiendatud nii mõnigi käibetõde või kirjanduslik legend (näiteks Debora Vaarandi esimene Hiiumaa-külastus, II kd, lk 209), samas toodud esile huvitavaid tõsiasju (näiteks Mats Traadi luuleline trükidebüüt ajalehes Nõukogude Hiiumaa 1959. aastal, II kd, lk 345).

Kuidas pääseda Hiiumaa kirjanduslukku?

Minu arvestuses on raamatusse pääsenud nimeliselt ligemale 220 autorit, mis on ühe väikesaare kirjandusloo kohta tõeliselt muljet avaldav arv. Tähelepanu ja tähemärke ei jagu neile muidugi võrdselt, mõni leiab vaid paaris lõigus mainimist, samas kui teisele on pühendatud suisa väiksemat mõõtu monograafia (nt Ain Kalmust tutvustatakse 130 leheküljel, Herman Sergot 80 leheküljel ja Marie Underit 60 leheküljel).

Ülesehituselt on „Hiiumaa kirjanduse lugu“ otsekui otsatu galerii, kus isikuportreed vahelduvad temaatiliste rühmaportreedega. Omanimelise peatüki on pälvinud tosin kirjanikku: Aino Kallas, Villem Ridala, Ernst Enno, Alide Ertel, Elmar Õun, Marie Under, Artur Adson, Elmar Vrager, Herman Sergo, Ain Kalmus, Ave Alavainu ja Tõnu Õnnepalu. Mõned autorid on rühmitatud perekonniti (Oengud, Rummod, Krossid), mõned temaatiliselt. Viimaste seas leiab minu hinnangul kõige uudsemat ja põnevamat lugemist, nagu näiteks käsitlused Hiiumaa kirjanik-proletaarlastest, usukirjanikest ja ajalehekirjandusest.

Armastuskirja autorile ei ole kohane heita ette kohatist pimestatust armastatu suhtes, ent ilmselt paistab igale lugejale õige ruttu silma, et Vaheri Hiiumaa-armastus võib kergesti üle minna kolkapatriotismiks. Kirjanikku või tema loomingut õilistab iga väiksemgi kokkupuude Hiiumaaga, piisab vaid mõnest poeetilisest „Hiiumaa vilksatusest“ (II kd, lk 744) või juhuslikust sattumisest saarele, et pääseda Hiiumaa kirjandusparnassile.

Raamatust leiab kümneid autoreid, kes on elus Hiiumaal käinud vaid korra või paar, ent sellest piisab, et lülitada nad kohalikku kirjanduslukku. Mu isiklik lemmiknäide on kriitik Andres Langemets, kes on pääsenud pildi ja nimega raamatusse pelgalt seetõttu, et sattus elus korra, 1970. aasta suvel, Hiiumaale ja nägi metsas jänest, kusjuures ta ei salga, et „Hiiumaad ma kirjanduslikult käsitlenud ei ole“ (II kd, lk 734).

Jah, Vaheris lööb sageli välja liblikapüüdja või filatelisti kirg, ta kollektsioneerib tõelise pühendumusega kõiki isendeid või eksemplare, keda vähegi annab Hiiumaaga siduda. Eriti liigutav on seda vaadata seoses autoritega, keda traditsiooniliselt seotakse Saaremaaga. Nii pistab Vaher täie enesestmõistetavusega oma albumisse näiteks Aadu Hindi, Juhan Smuuli, Debora Vaarandi ja isegi Abruka patrioodi Ülo Tuuliku. Hindiga seoses tõdeb Vaher väikese kahetsusega, et „Hiiumaast ja hiidlastest on ta kirjutanud kitsilt“, ent lisab siiski kohe võidukalt: „Päriselt vältida tal naabersaart siiski ei õnnestunud“ (II kd, lk 679).

Kollektsionääri kirg võistleb raamatus eruditsiooni sunniga, Vaheril on selgelt raskusi oma suurte teadmiste vaka all hoidmisega, nii et mõnelgi puhul kaldub jutujärg sootuks kõrvalistele (isegi kui põnevatele) radadele. Üks juhuslik stiilinäide: „XX sajandi algusest on teada üks isevärki kirjamees, proosa- ja näitekirjanik Ansomardi (kodanikunimega Peäro August Pitka, 1866–1915). Hiiumaaga ühendab teda küll vaid üksainus anekdootliku süžeega lugu, kuid värvikaks vooderduseks olgu siinkohal skitseeritud ka mehe elu- ja saatusekäik“ (I kd, lk 438). Ja järgneb viis lehekülge huvitavat lugemist. Sedalaadi „värvikat vooderdust“ leiab raamatust heldelt.

Kuidas kirjutada regionaalset kirjanduslugu?

Vaapo Vaher liigitab ise oma teose žanrilt regionaalseks kirjanduslooks biograafilises võtmes (I kd, lk 11). Sidusa kirjandusloona on seda siiski kaunis keeruline võtta, selleks on teos liiga katkendlik ja juhuslik. Pigem jääb domineerima biograafilis-leksikonlik lähenemine. Õigupoolest pole teose ülesehitusprintsiipe kuigi lihtne tabada, sest peatükid ei ole järjestatud ei ajaliselt ega sisuliselt. Pigem paistab olevat otsitud segalahendust, kus kronoloogiline ülesehitus seguneb temaatilisega.

Raamat kannab pealkirja „Hiiumaa kirjanduse lugu: esseid ja uurimusi“, kuid ma pole kindel, kas see annab teose sisu kõige täpsemalt edasi. Sest ei räägi ju raamat üksnes „Hiiumaa kirjandusest“ (vaid laiemalt Hiiumaaga rohkem või vähem seotud autoritest ja Hiiumaa-motiividest eesti kirjanduses), see ei ole žanrilt lugu (pigem laiendatud biograafiline leksikon), samuti ei sisalda see rangelt võttes ei esseid ega uurimusi (pigem isiku- ja loominguloolisi ülevaateid, mis vaid mõnes osas kvalifitseeruvad algupärasteks uurimusteks ja vaid harva on loetavad isikupäraste esseedena).

Autor tunnistab sissejuhatuses, et tema raamatus on „vaatlust rohkem kui eritlust, kirjeldust enam kui analüüsi“ (I kd, lk 11). See on kindlasti aus ülestunnistus, sest ilmselgelt on Vaher asetanud ennast pigem koostaja, mitte uurija positsiooni. Hinnanguliselt umbes poole raamatu mahust moodustavad tsitaadid ja parafraasid, mida autor elegantselt oma jutulõnga otsa lükib. Lisaks väga hea ja rikkalik pildivalik.

Selmet pakkuda käsitletavatest teostest oma tõlgendusi, on autor eelistanud üldjuhul tugineda varasemate kriitikute seisukohtadele, mis tähendab, et lisaks kirjandusloole hõlmab raamat ka kirjanduse retseptsiooni lugu. Kõige silmatorkavam on see tagasihoidlik hoiak Tõnu Õnnepalule pühendatud lõpupeatükis, kus autori loomingut on suudetud analüüsida niimoodi, et kordagi ei ole võimalik aru saada, mida Vaher ise käsitletud teostest arvab.

Paistab, et teadlikult pole autor oma pead vaevanud metodoloogiliste küsimustega (mida tähendab „regionaalne kirjanduslugu“, kuidas mõista „Hiiumaa kirjandust“, millises tasakaalus hoida eluloolisi ülevaateid kirjanduslooliste analüüsidega jne). Kuid seda enam õhkub raamatust ehedat kirge ja huvi oma uurimismaterjali suhtes, kuni selleni välja, et raamatu viimast köidet sulgedes jääb pähe tiksuma mõte, et Hiiumaa kirjandusloo asemel oleme saanud uue Eesti kirjandusloo, mis kirjutatud Hiiumaa vaatenurgast. Eks seegi monument on!

Vaapo Vaher

„Hiiumaa kirjanduse lugu: esseid ja uurimusi“ (2 köidet)

Hiiumaa Teabekapital, 2019

848 + 928 lk

Vaapo Vaher, "Hiiumaa kirjanduse lugu: esseid ja uurimusi" (1. köide) FOTO: Raamat
Vaapo Vaher, "Hiiumaa kirjanduse lugu: esseid ja uurimusi" (2. köide) FOTO: Raamat
Seotud lood
17.01.2020 18.01.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto