Sisukord
AK
Postimees
07.12.2019
Eesti M.V.Wool koondab 125 töötajat (1) Arvo Pärdi keskus pälvis arhitektuuri peapreemia (1) EKKMil pole ka uuest ekspertiisist palju loota Liiklusinnovatsioon: politsei katsetas autojuhtide usaldamist (4) Alkoholimüügile kaalutakse uusi piiranguid (49) Donbassi haiglaid aitav Eesti meditsiinidiplomaat kõnnib õrnal jääl Majandus Google’is algas uus ajastu Proffidele kallis, väikeinvestoritele kõlbas väga hästi (1) Välismaa Demokraadid peavad Trumpiga sümboolset lahingut Auschwitzis käinud Merkel nimetas natsikuritegude mälestamist Saksamaa kohustuseks (4) Oliver Ait: USA roll oma liitlaste lepitamisel Aasias on endiselt määrav Arvamus Juhtkiri: identiteet ja emotsioonid Evelyn Kaldoja: poliitiline klassikokkutulek (1) Ei vabanda ealeski (87) Usalduse kaotanud mees (2) Tänusõnad õpetaja rahakotis (4) Energiast pungil Olari Elts Kultuur Täiuslikkus on tüütu ja tuunitud ilu kohutav! Seksikus peitub hoopis muus (4) Mesikäpp: hüsteeria ja paanika erinumber Sport Uue Kalevipoja otsingud jätkuvad Karel Voolaidi juhtimisel (2) Priit Pulleritsu kolumn: alternatiivne käsitlus Mati Alaverist (14) Profirattur Mihkel Räim sihib suurtuuri etapivõitu Kalevi veenev triumf Žalgiris sipleb mudas, aga Jasikevičius sälitab optimismi Rain Veideman siirdub kolmandat korda Itaaliasse Kliima REPORTAAŽ: Kliimakonverentsil seisab kesksel kohal kuum õhk (3) Merendus Eesti rikkaim vald tahab sadamatest loobuda AK Siim Kallas: minu üheksa põhimõtet tippjuhina (44) Francis Fukuyama: identiteet annab inimesele väärikuse (18) EKI keelekool: päris šeff lugu Tallinn 800: näoga mere poole Aveliina Helm: me ei tohi kunagi unustada, et rahvus ja loodus käivad käsikäes (3) Biennaal pealiskaudsuse ja camp’i vahel Nädala plaat: üllatus algusest lõpuni Plaadiarvustus: sarnast häält ei leidu Mesikäpp: hüsteeria ja paanika erinumber Ülo Soosteri sürreaalne supp ja kirvega hävitatud film Arter Martin Järveoja: Ott Tänak on vastuvoolu ujuja (5) Võlurohi äreva maailma vastu – dopamiinipaast Kas aastavahetuse järel uude halli kümnendisse? (2) Täiuslikkus on tüütu ja tuunitud ilu kohutav! Seksikus peitub hoopis muus (4) Meie kapten Sortsuke kasesiirupit teeb hapukapsa karamelliseks «Kõlab hästi – Siberis puhkusel!» Kuidas tundub, Mr Wednesday? Sõiduproov BMW M850i Gran Coupéga Moodsa aja muinaslugu ehk «Kes on kasutanud minu andmeid?» Video ⟩ Tanel Veenre moemärk TVJ sattus Hiinas piraatide küüsi Meelelahutus Koomiks Sudoku

EKI keelekool: päris šeff lugu

2 min lugemist
Tiina Leemets FOTO: Erakogu

Kevadel avaldas Eesti Päevaleht küsitluse selle kohta, kui hästi tunnevad alla 30-aastased mõningaid Nõukogude aega iseloomustanud sõnu ja väljendeid. Küsimusele, kes olid šefid linnast, saadi vastus: „Eeldan, et need ei olnud kokad. Kas see tähendas äkki miilitsat?“ Sõna „šeff“ kasutamisest kirjutab Eesti Keeleinstituudi vanemkeelekorraldaja Tiina Leemets.

Näiteid, kuidas pealtnäha üks ja sama „rahvusvaheline“ sõna võib eri keeltes ja eri aegadel tähistada eri asju, leidub palju. Vaatleme seekord šeffi.

Küsitletu vastus peegeldab esmalt tema teadmisi inglise keelest. Seal märgib chef oskuslikku kokaameti pidajat, eelkõige restorani peakokka. Sõna juured on prantsuse keeles, kus chef tähendab üldisemalt juhti. Inglise keeles on lühendatud prantsuse ühendit chef de cuisine, nii et „köögipea“ kohta käib vaid esimene sõna.

Selline nihe on keelte vahel sõnu laenates sage. Näiteks tähendab latte itaalia keeles piima ning üks piima ja espresso segusid on caffè (e) latte, ent mitmes teises keeles piisab kohvijoogi nimetamiseks itaalia piima-sõnast, nii on saadud ka eesti late.

Eesti keelde on prantsuse chef juhi, ülemuse, pealiku tähenduses liikunud vene ja saksa keele kaudu enne Teist maailmasõda. Tänapäeval seostub ta sageli jõuametkondadega, nagu liitsõnades politsei-, luure-, turva- ja julgeolekušeff, näha on ka pressišeffi.

Šefluseks nimetati Nõukogude süsteemi, mille järgi tugevamaks arvatud asutus või organisatsioon abistas nõrgemat. Enamasti oli linnaasutustel kohustus mõni kolhoos või sovhoos „šefluse alla võtta“. Oma tööd või õpinguid kõrvale jättes tuli „šefiks käia“ ehk minna appi kartuleid võtma või muudele hooajatöödele. (Kas mäletate filmi „Tants aurukatla ümber“, mille tegelane Miili tutvustab talus peremehetsevaid majulisi sõnaga „sehve“?) Nii omandas sõna paradoksaalselt algsele risti vastupidise sisu: ülemateks nimetatuist said alamad, sest sundkorras maale veetud linlasi kõlbas harilikult rakendada vaid lihttöödel kohalike juhtimise all.

Eesti argikeeles on šeff aga kujunenud ka tunnustust väljendavaks omadussõnaks (rõhutatult näiteks jube šeff, ülišeff, megašeff, lõunas ka umbõ šeff). Uus sõnaliik ja tähendus on levinud eelkõige sel aastatuhandel ning näib, et omapead, teisi keeli matkimata. See on iseenesest päris šeff ehk neutraalsemalt väljendudes tore lugu.

Seotud lood
06.12.2019 09.12.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto