R, 9.12.2022

Liiklusinnovatsioon: politsei katsetas autojuhtide usaldamist

Agaate Antson
, reporter
Liiklusinnovatsioon: politsei katsetas autojuhtide usaldamist
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 4
Viimsisse liikluse usaldustsooni rajamine osutus politseiametnike hinnangul edukaks.
Viimsisse liikluse usaldustsooni rajamine osutus politseiametnike hinnangul edukaks. Foto: Eero Vabamägi

Viimsis üles pandud südametunnistusele koputavad sildid panid autojuhte hoolikamalt kiirust jälgima.

Rahunemispeatustega kuulsaks saanud liiklusinnovatsiooni meeskond eksperimenteeris taas kord kiiruseületajate ohjeldamisega. Seekord uuriti, kas Viimsi autojuhtide südametunnistuse peale saab loota. Selgus, et saab ja rohkemgi veel.

Seekordset eksperimenti kutsuvad autorid ise usaldustsooniks. «Viimsis oli mure, et asulasisesel 40 km/h piiranguga Aiandi tänaval ei pea autojuhid lubatud sõidukiirusest kinni. Tahtsime vaadata, kas kiiruspiirangust kinnipidamine paraneb, kui ütleme inimestele, et siin usaldame teid,» võttis siseministeeriumi innovatsiooninõunik Laura Aaben usaldustsooni idee kokku.

Kui rahunemispeatuse eksperiment toimus suurel maanteel, kus enamik autojuhte on üksteisele võõrad, siis usaldustsooni katsetamiseks sai otsitud teelõik, mida kasutavad iga päev ühed ja samad kohalikud elanikud ise, selgitas Aaben.

Selleks pandi Viimsis Aiandi tänavale 400-meetriste vahedega üles kaks tavapärase liiklussildi välimusega sinist valge kirjaga silti. Esimesel on kirjas «Usaldame, et sõidad siin 40 km/h» ja teine ütleb «Aitäh, et saime sind usaldada». Nende eesmärk oli just nimelt koputada autojuhtide südametunnistusele ja tekitada kohalikes elanikes omavahelist sotsiaalset survet, et ei ületataks piirkiirust.

Aabeni sõnul tuli eksperimendi korraldajatele endilegi üllatusena, et autode keskmine kiirus langes rohkem, kui nad olid osanud oodata.

Kiirus langes tuntavalt

PPA innovatsiooninõunik Elari Kasemets selgitas, et enne siltide ülespanemist mõõtsid nad seal maanteeameti seiretehnikaga keskmist sõidukiirust, et näha, milline on autojuhtide n-ö tavapraktika.

«Enne silte oli tavapärane 59 kilomeetrit tunnis,» sõnas Kasemets. Pärast seda, kui sildid üles pandi, jätkati maanteeameti seiretehnikaga mõõtmist kaks nädalat. Autode numbreid ja kiirusi ei fikseeritud, vaadati kõigi sõitvate autode keskmist kiirust.

«Selle aja jooksul nägime, et kiirus langes kuue kilomeetri võrra tunnis,» ütles Aaben ja selgitas, et liikluse rahustamisel on tunnikiiruse vähenemine juba kahe kilomeetri võrra suur saavutus.

Et veenduda siltide mõjus ja välistada võimalus, et kiirus langes näiteks kehvade ilmaolude või mõne tee-ehituse tõttu, võrdles PPA autode sõidukiirusi samal ajal Viimsis ka Randvere teelõigul. Kasemets kinnitas, et Randvere teel keskmises tunnikiiruses muutusi ei olnud, samal ajal kui Aiandi tänaval oli kiiruse langus ilmne.

Kasemets toonitas, et kiiruseületajatele usaldustsooni loomine ei pruugi vilja kanda igal pool. «Me ei saa seda esialgu soovitada kui imevitsa. Peame seda veel proovima, et olla kindlad, et lahendus toimib ka mujal kui Viimsis Aiandi teel,» sõnas Kasemets.

Nii Kasemets kui ka Aaben toonitasid, et usaldustsooni siltidega võiks katsetada teisteski kohalikes omavalitsustes, kel on väiksemaid kohalikke teelõike, kus lubatud kiiruse ületamine valmistab muret.

Usaldustsooni siltidega võiks katsetada teisteski kohalikes omavalitsustes, kel on väiksemaid kohalikke teelõike, kus lubatud kiiruse ületamine valmistab muret.

«Meie oleme valmis kaasa mõtlema ja lähenema kohaliku omavalitsuse vajaduse põhiselt,» lisas Kasemets.

Viimsi valla ehitus- ja kommunaalosakonna juhatajal Alar Mikil jagub siltide ja usaldustsooni katse kohta vaid kiidusõnu. «Peame projekti edukaks,» kinnitas ta.

Tema sõnul jäävad sildid praegu tee äärde edasi ning vald plaanib teelõigul ka kiirusemõõtmist jätkata. «Võimalik, et millalgi märgid eemaldatakse ja mõõdetakse ka seejärel kiirust, et näha, mis muudatused sõidukite kiirustes esinevad,» selgitas ta.

Septembris sai Eesti politsei, siseministeeriumi ja maanteeameti innovaatiline rahunemispeatuse idee maailmakuulsaks. Sellest, et Eestis panevad politseinikud kiiruseületajad trahvi tegemise asemel tee äärde rahunema, kirjutasid nii lähinaabrite suurimad ajalehed kui ka näiteks The Economist.

Märksõnad
Tagasi üles