Sisukord
Meie Eesti
Tänane leht
19.09.2020
Ukraina kogukonda häirib venestamine (1) Eesti Madise: rahvahääletus ja kohalikud valimised samal päeval toovad segadust Raasukese lahkumine Luminorist jahmatas pangandusringkondi Tööandjate usaldus on toonud ukrainlased Eestisse Eesti lühiuudised Aktivisti põgenemine Eestisse ärritas Venemaad Loomaaed valmistub ninasarvikute päevaks Nõukogudeaegse megaprojekti jäljed kaovad Eesti disainerid püüdlevad kestlikkusele ja taaskasutusele Austria teatriauhindade nominatsiooni pälvis eestlaste töö Majandus Tehnoloogiaaktsiad kerkisid uutesse kõrgustesse millenniumlaste tõttu Soomes on käimas kõigi aegade suurim börsibuum Välismaa Riigid katsetavad karantiini lühendamisega Välismaa lühiuudised USA migrandikeskust süüdistatakse sundsteriliseerimises Ausammas Lukašenkale Ülevaade ⟩ Väidetavalt viirusvabas Türkmenistanis kasvab surmade arv Arvamus Aimar Altosaar: süvariigi sügavikku uppumas Juhtkiri: Eestimaa rahvastest Jeremy Shapiro: mis juhtus Euroopa geopoliitikaga? Efektiivse probleemilahendaja tähetund Õiguskantsleri sõna maksab Kultuur Maskiball Veneetsia punasel vaibal Filmimaailm näeb tulevikku kõheda ja keerulisena Ei! See ei saa olla vastus Juurikas: Biitlite lõpp Juurikas: Eesti vajab vesiniku-pommi Juurikas: viimased uudised Sport Spordi lühiuudised Tänak ja Neuville läksid Türgis närvi Kolumn ⟩ Priit Pullerits: kui ROKi juhid painduvad sportlaste tahtmise ees, saame OMil näha nii BLM loosungeid kui ka vikerkaarelippe Flora tõestas, et Eesti jalgpall suudab pakkuda ka rõõmu Kodumaad Kreekale eelistanud Sten Sokk: olen viimase seitsme-kaheksa aasta parimas vormis Juventuse uus loots Andrea Pirlo: vihkasin soojendusi ega tee neid ka treenerina Kas pikamaajooks on Eestis hukule määratud? Merendus Merenduse lühiuudised Rohuküla-Heltermaa laevatee pudelikael vajab lahendust AK Mees jõi ennast mägraks Veel üks Eesti film Oscari-tules Aimar Altosaar: viinakatk meite maal Marek Strandberg: põlev Maa ja muutuv kliima Alar Konist: energiatootmine Eestis ja lähiriikides EKI keelekool: kuidas kriisis täpselt väljenduda Maskiball Veneetsia punasel vaibal Filmimaailm näeb tulevikku kõheda ja keerulisena Ei! See ei saa olla vastus Digikultuur. Videomängude võidukäik Vikerkaar loeb. Kui aega on lõputult, tuleb meelde igasuguseid asju... Maailma halvimad pantvangid Aja auk. Jimi Hendrixi viimased päevad Eesti Golem Juurikas: Biitlite lõpp Juurikas: Eesti vajab vesiniku-pommi Juurikas: viimased uudised Arter Kerstin Kase - päikesekiir sombuses nakkustetaevas Eesti eriüksuslaste ülem: me oleme nagu väikesed sõjamasinad Jõhker kurjategija tänaval Uus vanadekodu pakub... 2000-euroseid sviite! Roll, millega kuulus näitleja kogu suve Putini teleteatrit täitis Põline linnapere äratas Soorebase talu uuele elule Motoorienteerumine: kuidas esimesel korral hakkama saada? Eesti parim sommeljee Karoline Reinhold: ma ei ole veini suhtes üldsegi väga valiv Nii puhas võidusõit, kui veel olla saab! Teistmoodi tehnoloogiamessi uudistooted Karin Rask: naistele disainisin ma salaja Meelelahutus Koomiks Sudoku

Martin Ehala: kas küsida kõigilt või mõnedelt

2 min lugemist
  • Statistikaameti ja teadlaste vastasseis on väldanud juba üle aasta.
  • Vaidlus käib 2021. aasta rahvaloenduse metoodika täpsuse üle.
  • Tänane Meie Eesti (9.12.19) toob esile debati machiavelliliku olemuse.
Martin Ehala. FOTO: Konstantin Sednev

Eelmisel nädalal esitas 36 teadlast ja akadeemikut valitsusele avaliku märgukirja, et statistikaameti kava teha rahvaloendus registripõhiselt ei ole usaldusväärne.

Teadlaste ja statistikaameti vastasseis on püsti juba üle aasta, eelmise nädala märgukiri ei ole esimene kollektiivne vastulause. Et küsimus on nii või naa ületanud uudisekünnise, on hea saada ülevaade sellest, mis on kaalul.

Täielikult registripõhine loendus tähendab, et inimesed ise ei anna vastuseid, ei internetis ega kodu külastavale loendajale, ning kõik andmed rahvastiku kohta saadakse olemasolevatest andmekogudest, nagu rahvastikuregister, kataster jt. Teadlaste hinnangul ei ole selline meetod usaldusväärne, sest osa andmeid registrites üldse pole ja osa on ebatäpsed.

Statistikaamet on sellega nõus ja ütleb, et puuduste kõrvaldamiseks tehakse lisaks valimiuuring. Valimiuuring on selline, kus ei küsitleta kõiki inimesi, vaid üksnes väiksemat hulka (statistikaamet pakub, et 60 000 ehk umbes neli protsenti rahvastikust). Peale valimiuuringu plaanib statistikaamet poolikuid andmeid korvata matemaatilise mudeldamise teel. Mudeldamise tulemuseks ei ole paraku reaalse olukorra kirjeldus, vaid tõenäosuslik hüpotees selle kohta, milline see võiks olla. Teadlased ei ole ka selle lahendusega nõus. Nende argumendid on järgmised.

Esiteks, rahvaloenduselt saamata jäänud andmete asendamine valimipõhiste uuringutega ei anna tegelikkuse terviklikku ülevaadet, sest väikeste rahvastikurühmade esindajaid satub üldistuste tegemiseks valimisse liiga vähe. Näiteks ei saa valimiuuringutega andmeid väga eaka rahvastiku tervise ja toimetuleku kohta.

Teadlased ei ole põhimõtteliselt registripõhise rahvaloenduse vastu, vaid väidavad üksnes, et meie registrid ei ole veel nii täielikud, et kogu vajalikku infot nende põhjal kätte saada.

Teiseks, üleilmastumise tagajärjel suureneb hüppeliselt superdiversiteet, st nähtus, kus väga suur hulk väga väikesi etnilisi vähemusi moodustab ühiskonnas suure osa, mida pole valikuuringutega võimalik täpselt uurida. Ka on valimiuuringutega liiga keeruline ja kallis võrrelda keele- ja tervisenäitajaid kohalike omavalitsuste, piirkondade või üksikute asustusüksuste vahel.

Kolmandaks, rahvaloenduselt saamata jäänud andmete korvamine valimipõhiste uuringutega ei anna täpset tegelikkuse ülevaadet seetõttu, et mittevastanute andmetega pole võimalik arvestada. Kuna valimiuuringutele jätab vastamata tihti kuni 50 protsenti inimestest ja mittevastamine pole juhuslik, tekitaks see asjaolu saadud tulemustes süstemaatilisi moonutusi.

Neljandaks, prooviloendused on näidanud, et mitmete tunnuste poolest on registrite andmed väga puudulikud. Näiteks lasteta paare, kes ei ole oma kooselu registreerinud, oleks täielikult registripõhises loenduses tegelikust poole vähem, ligi 70 000 inimese võrra. Need valdavalt noored täiskasvanud oleks statistikaameti lahenduse puhul paigutatud elama üksi või mõne leibkonna juurde, mis aga võib moonutada kuni paarisaja tuhande inimese leibkonna- ja perekonnaandmeid. Ei pea olema eriteadlane, et mõista, et sedavõrd suure vea puhul ei saa rahvaloendust enam pidada usaldusväärseks ühiskonnaprotsesside kajastajaks.

Probleemi ei ole teadlaste hinnangul võimalik lahendada mudeldamisega, sest see toob kaasa tulemuste suure ja süstemaatilise moonutuse: kooselupaaridest suudetaks tuvastada umbes 85 protsenti, pereloomeeas rahvastiku puhul aga alla 70 protsendi.

Samas ei ole teadlased põhimõtteliselt registripõhise rahvaloenduse vastu, vaid väidavad üksnes, et registrid ei ole veel nii täielikud, et kogu vajalikku infot kätte saada. Selle korvamiseks soovitavad nad kasutada kombineeritud meetodit, millega loendusandmete enamik saadakse registritest, kuid andmed, mida registrites ei ole või mille kvaliteet ei ole rahuldav, kogutaks otse inimestelt mitte valimiuuringuga, vaid küsitletaks kõiki. Selline lähenemine välistaks ka matemaatilise mudeldamise vajaduse.

Saatsin teadlaste vastuväited statistikaametile ja palusin neil artikli mahus vastata, kuidas on kavas valimiuuringust ja mudeldamisest tulenevaid moonutusi kõrvaldada ja mispärast ei võiks kasutada kombineeritud loendamismeetodit. Statistikaamet vastas kõrvaloleva artikliga.

Seotud lood
18.09.2020 19.09.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto