Sisukord
Meie Eesti
Postimees
20.01.2020
Tallinnas Kalamajas leiti uus kalmistu Eesti Tartu pikaaegne võimuliit tüürib lahutuse poole Minister Kiik jälle ministrite Helmete hambus Võimuliit ajab laste kodakondsuse asjas oma jonni Saaremaa surmakutsar võib peagi tunnistusi anda (3) Jõulud Eestis: naine kaotas rusikahoobist põrna, ema lõi pojale noaga kuklasse (10) Ülevaade ⟩ Riigifirmade nõukogusid ootab suurpuhastus (27) Võrtsjärve lähedalt leiti sööstpommitaja piloodi säilmed (1) Koalitsioon ruttas ise pensionireformi muutma (6) Tuntud tohter arvati perearstide seltsist välja Alaveri saatus jääb sakslaste otsustada (16) Jaaganti poliitikaradar. Pean saama oma tahtmise, muidu suren! (3) Välistööjõu palkamise karmistamine paneb vastutuse ettevõtjate õlgadele (24) Mobiilsed kiiruskaamerad tegid mullu üle 22 000 trahvi Keskerakonna Tartu-kriis võib partei võimult viia (10) Kallis uuring ei saa kõrgepalgaliste palgalõhest sotti (10) Suur ülevaade: milles Savisaare protsessi osalisi süüdistati ja kuidas kaitsjad peale jäid (1) Otepää vallavanem sai kahtlustuse omastamises (4) Majandus Laokil autoromud korjatakse kokku Eesti maksumaksja doteerib Hiina nänni tellimist (1) Tesla tõuseb võimsalt (6) Taavet liidab endaga Koljati Boeingu õnnetu aasta Naabrid veavad Eestis ebaseaduslikult kaupa laiali (20) Riigikogu võttis 5G-konkursi luubi alla Konkurents kiskus kulleriäris pinged üles (1) Kohus tunneb kuumas äritülis kuriteo hõngu (1) Uus seadus ei aita puuküürnikust lahti saada (7) Autoettevõtete liidu juht: kuidas sa leiad inimese, kes 600 euroga rooli taha istuks? (19) Välismaa Migratsioon, nafta ja terrorism ehk miks hoolida Liibüas toimuvast Taani kaitseväe juhataja: saadame Eestis teisele poolele sõnumi valmisolekust Moskva vähihaigla õudused iseloomustavad probleeme Vene tervishoius Postimehe reportaaž: iga hajevil tsiviilpiloodi tuvastamine maksab NATO-le kümneid tuhandeid eurosid (1) Zelenskõi andis peaministrile teise võimaluse (2) Trumpi kaitse mureneb (2) Putini viimatine üllatus Horvaatia plaanib Emmanuel Macroni ümber veenda Indias võeti mõõtu härjataltsutamises Ühendriikidele läheneb taas migrandikaravan Hiina koroonaviirus jõudis üle mere Jaapanisse Arvamus Kalev Stoicescu: algas üleminek Putinilt Putinile Andi Hektor: nii nad tapsidki meie rahvuskultuuri Ahti Asmann: kas Eesti on valmis loobuma põlevkivist 125 miljoni euro eest? Kaja Kallas: valitsuse punased jooned murrab koostöö riigikogus Aleksei Lotman: Eesti riik vajab küpseid metsi ka 150-aastasena (1) Juhtkiri: sisseränne vs. väljaränne (1) Juhtkiri: Saaremaa juhtumi õppetunnid (10) Tarvo Madsen: mõtestamata abi Ebaprofessionaalne poliitik (11) Kõige ausam mees (4) Midagi pole veel lahenenud Meie Eesti Jako Kull: vaimufookus ja vaimukari (2) Leelo Tungal: vastutajad maksavad ka surnud raudset ruuna (5) Aleksei Lotman: transpordi-keskkonna umbes sõlmed (4) Yoko Alender: Rail Baltic viib Eesti idast läände (36) Kadri Tammepuu: doonorid otsustavad Organidoonorlus: kümnes kõhunääre tuli Rootsist Heli Pilt: uue südamega tulid kaasa uued õed-vennad Aimar Altosaar: algatushimulised eestlased Neveli Niit: «Start-up’i tehes langetad karme valikuid» Henrik Kutberg: idufirmade lumepall lükati veerema 20 aastat tagasi Kultuur Õnneauk vanadekodu seinas Puudulik katse portreteerida koreograafe Paks Värdjas, kõrged kontsad ja rahvuskonservatism Ükskord Cinécittàs ehk FF nagu Federico Fellini (1) Alandamine laval, kellele ja milleks? (3) Fred Jüssi ja Indra võrk (1) Vanasti oli rohi sinisem? Südames elav aeg ja hallid härrad Kui kuulaja ei tule Pia Frausi juurde, siis Pia Fraus tuleb kuulaja juurde Teekond Fred Jüssiga: kuidas saada heaks inimeseks? (1) Sport Kas Kalev/Cramo murrab nukra mustri? Haaland esimest, Haaland teist, Haaland kolmandat korda! Mudast priiks ja pilk unistuse poole. On’s see reaalne? Ajalugu teinud McGregor noomis «eksperte» Priit Pulleritsu kolumn: mõnus on peksta Venemaad (5) Sportlase psühholoogiline väljakutse: kuidas saada pingega sõbraks Reim alistas Kristali, mõlemad otsivad väravakütte Leedulased tunnustasid Erki Noolt Eesti käsipallikoondis lõpetas viimaks võidupõua «Nii Anetil kui ka Kaial on head võimalused saada kolmandasse ringi.» (1) Eesti medalisaju saladus: head kaaslased Ermits: õlekõrsi jääb üha vähemaks Talvise laulupeo suur juubel – eesmärk, mille nimel elada (1) Eesti teenis noorteolümpialt kaks kulda ja pronksi Mootorispordimaailm leinab: lõputud liivaväljad nõudsid järjekordse inimelu Nüriks jäänud Kalev/Cramo kaotas Ventspilsile Üks murranguline matš võis sillutada tee olümpiale Tervis Eluohtlikke kukkumisvigastusi saab ennetada lihtsate moodustega Täppismeditsiin aitab ravile allumatu vähiga võidelda Salakaval puugihaigus külvab mõistmatust ja kannatusi (3) Inimeste heldus aitab tõbesid alistada Uued eestlaste loodud rakendused abistavad võitluses vähiga Dermatoloog õpetab, kuidas hoiduda talvel nahakahjustusest Geenide muutmine võib haigustest päästa (1) Südameoperatsiooni vajava Dilara ema: ta on nagu liikuv pomm (7) Budistlik munk õpetab enda sisse vaatama ja pettumusi jätma Väljakutse: kas maratoni on võimalik joosta taimsel kütusel? (2) Luupus vangistas noore eestlanna iseenda kehasse Tänavu ähvardab salakaval seagripp (1) Isoleerimine tööelust vallandas eestlannal skisofreenia Kardioloogia kolib äppi ja pilve Pereterapeut õpetab suhtes ohjad enda kätte haarama (6) Kas enamik apteeke on tõesti sulgemisohus? Kliima Kliimaneutraalsusega venitamine toob Eestile 125 miljonit (3) Soe vesi tappis miljoneid merelinde (1) Bioloog seletab: kuidas meile keskkonnaküsimustes laste, koerte ja maakeradega kärbseid pähe aetakse (11) Kliimamuutus lööb sakslaste juurdunud elu kõikuma (23) Kümnendi lõpus on kliimaselgus veel väga kaugel (3) Nessun dorma ehk täna öösel ei tohi keegi magada (3) Pelletite põletamine kõrvetab näpud (20) REPORTAAŽ: Kliimakonverentsil seisab kesksel kohal kuum õhk (3) Uppuva Veneetsia teadlastel on vaidlemisest kõrini - kliima muutub ja me peame reageerima (10) Uuring: kliimamuutuste tervisemõjud annavad endast juba praegu märku (5) Puust ja punaseks: kuidas igaüks kliimamuutustele vastu astuda saab (2) REPORTAAŽ: Protestijad ja tegutsejad – koolinoored tajuvad kliimavastutust teravalt (2) Inimese ajastu tähendab vastutust Kliima kõrval on meil käsil veel kolm kriisi (6) Kliimamuutuste mõju meredele ja polaaraladele enam ära ei hoia Kliimaneutraalsus – häving või edu? Mis on pildilt puudu? (3) Merendus Tankerid pumpavad vene gaasi Eesti vetes ümber (2) Nord Stream 2 lükkub määramatusse tulevikku (2) Avameretuulepargis hakatakse rannakarpe kasvatama (2) Sonaritehnika avab hüdrograafidele merepõhja saladused Luba käes, väga palju on teha Omaani politsei suurtellimus lööb Saaremaa laevafirma äri õide (7) Eesti rikkaim vald tahab sadamatest loobuda Uus projekt «Kopter» lubab rohkem lendavat kiirabi Eesti perefirma betooni nõutakse Fääri saartest Jaapanini Paadi ajas kummuli ports halba õnne Lõbusõitjad eelistavad paati ostmise asemel rentida Saaremaal vette lastud patrullkaater asub tööle Vahemerel Pärnu jahisadama ruumikitsikust leevendaks lahtikäiv sild (1) USA ja ELi kaubandussõda moonutab luksuspaatide hindu Avamere kala takerdub keskkonnanõuetesse Eestlased magasid elektripaatide turu võidujooksu stardi maha Tallinn Harjumaa tulevik sõidab trammis (5) Tallinn saab lähiaastatel ridamisi uusi monumente (5) Jäätmete käitlejal olgu edaspidi tagatis (3) Muuseumilaeva hulljulge kapten Kalamaja sai bussiliini asemel kasutu peatuse (3) Muinsuskaitse päästab maailma suurimat gobelääni (1) Keskturgu ootab roosiline tulevik (4) Tallinna alkopiirangud: lastega tegelejad poolt, ettevõtjad vastu (5) Tallinn soovib üleriigilist viinamüügikärbet (4) Ulmeline ehitis kerkib tulevikutehnoloogia abil (1) Tallinn plaanib teed läbi Pirita roheala (5) Tarbija Ära mine metsa mütsiga lööma Mille järgi elektripaketti valida? (3) Kui ruttu jõuab valmistoit äärelinna? (1) Taxify tankla tiris hinnad alla ka mujal Septembri ostukorv: Prisma võitis kümne sendiga HINNAVÕRDLUS Millisest poest saab kõige soodsamalt koolitarbeid? Hooliv omanik kiibistab kassi Varjatud puuduste leidmine nõuab spetsialisti silma Enamik rendib liiga väikese peotelgi Laevaga saab nii Visbysse kui ka Piirissaarde Prügi sortimata jätmine võib minna kulukaks (8) Teadus Eestlanna kosmiline tähelend Ajalooline maandumine või häving - India plaanib nädalavahetusel riskantset Kuu-maandumist Vana DNA näitas, millal Uurali geenid Eestisse jõudsid (15) Teadlased lõid GMO-kanad, kes munevad vähiravimeid (7) Kuu tagakülge uurivatel hiinlastel on ambitsioonikad plaanid Lubamatu teadus: geenmuundatud beebide looja kaitses eksperimenti Võltsingud, eetikaprobleemid ja salatsemine - segadus GMO-beebide ümber suureneb Läbimurre: Šveitsi täpsus pani jalust halvatud kõndima (1) Uuring: neandertallased pärandasid meile viiruse eest kaitsvad geenid Eesti teadlane: tänavused keemia-nobelistid on juba praegu maailma paremaks muutnud Mammutuuring näitas, kuidas tundra soojemas kliimas «kasvama» hakkab (1) Kodu Lihtne juhis: Eesti aiapidaja õpetab, kuidas rajada ilus püsilillepeenar Praktiline terrass toob aia tuppa Vabakujuline hekk kääre ei nõua Naabrivalve on jõudnud enam kui 500 paika Eestis Lihtne juhis: kui teada paari tõde, saab terrassi ehitamisega hakkama igaüks Kogukonnaaed toob naabrid ühisele peenrale Eesti naine tõestab, et ideaalne kodu võib olla väga pisike (3) Päikeseelektrit toodab juba paar tuhat kodu (1) Eestlane kipub aiatöödega kasu asemel kahju tegema Noor linnapere astus julge sammu ning kolis maale elama (1) Kaasaegne kasvuhoone teeb taimekasvatuse töö omaniku eest ära Reis Kaubarändur Aasias: Laoses varu mõnuga kannatust Vene hing külmetab Hiina piiri ääres Suure punase saare Madagaskari ühelt rannikult teisele Videolugu Veneetsiast: vihased kohalikud ja hullavad turistid Üheksa rohelist tähelepanekut Ljubljanast «Jutustan sulle Magadanist...» Kultuuride peidetud erinevused Vajad ideid alkoholivabaks puhkuseks? Mine Sharjah’sse! Berliin mäletab müüri ja pisaraid Kaalusekeldused mägiriigis: kas eksib vedrukaal või digikaal? Kui unistad nutivabadest lastest, sõida Tarifale AK EKI keelekool: rutiini sinine puru Peeter Padrik: mida saame teha enne vähktõve ravi Jelena Skulskaja: mis jääb järele teatrist? Ainult mälestus südamesse (4)
Kangelased, puutumatus ja reostus maailma lõpus (1)
Ükskord Cinécittàs ehk FF nagu Federico Fellini (1) JUURIKAS. Mida toob aasta 2020? (1) Võlu on pisiasjades Aja auk. Tõrksa taltsutamatus Nädala plaat: Limp Bizkit pesumasinas Kujundid contra tõed (1) Vikerkaar loeb. Põue ketserlikud peatükid Arter Kuulus ahistamisskandaal, mis jätab pealtnägijad külmaks (1) Priit Pullerits tunnistab üles: kuidas ma tulistasin tuumavõimekusega raketti Riina Õun: «veganinahk» on tegelikult PVC-plast Kuidas valmistuda suusamaratoniks, kui lund ei ole ega tule Lapsepõlveunistus sai teoks Patuse laisklemise kiituseks (4) Kuidas käituda iseenda matustel? Kuno Tammearu: Eestis juuakse liiga palju, sealt ka väga paljud rängad õnnetused (7) Kas kuningakoja muutuste tuul vaibus rassismi ja kõmupressi survel? (1) Briti kokk Kirk Haworth Tallinnas: "Puuk tegi minust vegani." Homses Arteris: läbipõlemisohus päästjad, raketid ja lumenälg Maa Elu Ilmajutt: ebatavaline soojus jätkub Kas Eesti 80aastane külmarekord jääbki püsima? (2) Muhu lihatööstus pakub kohalikku lambaliha Kuidas ananassist endale toataim kasvatada Mao- ja soolehädasid saab ravimtaimedega leevendada Mida uut toob 2020. aasta PRIA klientidele Põllumehi ootavad muudatused „Are Stockmannis” käiakse teise ringi kaupa ostmas kogu Eestist Talvine Prangli pakatab meretagusest rahust (1) Organic Estonia juht Krista Kulderknup: tegutseda on vaja nüüd ja kohe (1) Üle poole Eestist pildistati ortofotodele Tartu Müts-müts! veeres mürakas kivi ja prantsatas läbi kuuri katuse Oravad lahendavad Tartu võimukriisi Priit Pullerits: suur mõõduvõtt paistab lootusetu Jaanus Libek: metsa ja puidu väärtusest Kunstimuuseum kavandab Raadile skulptuuriparki Selgusid Tartu uute aukodanike kandidaadid Professor Peep Talving vaeb kliinikumi usalduskriisi ja pakub nõu, mida teha Artur Kuusi karikatuur: don Toots ja Sancho Panza Nils Niitra: Tartu annab vana hullumaja erafirma buldooseri hoolde (7) Vald õpib koos linnadega kaasavat valitsemist Suusamatk kasvas kiiresti tuhandete rahvapeoks Meelelahutus Koomiks Sudoku

Diana Beltadze: Eesti on valmis registripõhiseks rahvaloenduseks

4 min lugemist
Statistikaameti registripõhise rahvaloenduse projektijuht Diana Beltadze. FOTO: Erakogu

Statistikaameti registripõhise rahvaloenduse projekti juht Diana Beltadze avab registripõhise rahvaloenduse olemuse, analüüsib meetodi kohta tehtud kriitikat ja rahustab, et saadavad andmed ei ole halvemad kui traditsioonilise küsitluse teel kogutud.

Iga rahvaloendus on eriline ja kordumatu, sest taustainfo muutub ajas. Eelmise loenduse meetodi valikul rõhutasime, et rahvaloenduse korraldamisega on vaja teha rahvastiku inventuur, sest teisi kogu rahvastikku hõlmavaid andmeallikaid peale inimeste küsitlemise ei olnud. Praegu on andmed registrites olemas.

Loenduse korraldamiseks kasutab statistikaamet 26 registrit ja tunnused, mis ei kajastu ühes registris terviklikult, saadakse mitme registri andmeid kokku pannes. Näiteks tervise kohta tehakse Eestis igal aastal mitmeid uuringuid, seega tervist loendustunnuste nimekirja lisades teeme tühja tööd ja mõttetut kulu, sest mõõdame näitajaid, mis on juba praegu igal aastal teada (näiteks oodatav eluiga või tervena elatud aastad). Eestis on registripõhise loenduse ettevalmistavas faasis tähelepanu pööratud ka väikeste rahvastikurühmade arvestamisele ning astutud samme, et registrites oleks info nende rahvusliku kuuluvuse, elukoha, emakeele või mõne muu loendusel küsitava tunnuse kohta.

Milleks rahvaloendus?

Väide, et andmete asendamine valimipõhiste uuringutega ei anna tegelikku ülevaadet väikeste rahvastikurühmade kohta, peab üldjoontes paika, kuid küsin laiema teemapüsitusena vastu, milleks ja kus on riigis eelmisel loendusel kogutud infot kasutatud.

Muukeelse rahvastiku kolmas põlvkond ei oska eesti keelt oluliselt paremini hoolimata sellest, et riigikeele oskuse infot koguti eelmisel loendusel ja loendustulemused olid kõigile otsustajatele kättesaadavad. On olnud mitmeid valitsusi, aga olukord pole muutunud. Ainsa põhjusena tuuakse ressursipuudus. Seetõttu küsin: miks on vaja piiratud ressursse veelgi kulutada, et saada teada seda, mida me iga-aastaste uuringute põhjal juba teame? Täpsematest andmetest on kasu siis, kui need ühiskonna heaks töötavad ja väärtust loovad.

Tänu eelmise loendusel kasutatud kombineeritud metoodikale oli võimalus e-loendusel ankeedi pooleli jätnud inimesed üle lugeda registrite põhjal ja andmeid küsitlusloenduse käigus veelgi korrastada.

Keele- ja terviseteadlased on avalikkusele väga aktiivselt esitlenud teemasid, mis kõik võiks loendusprogrammis olla. Kes kõvemini karjub, selle vajadused on olulisemad? Loendusandmeid vajavad ka kohalikud omavalitsused, lisaks on huvirühmad, kes leiavad, et just loendusel tuleks uurida liha söömist või mittesöömist, koguda andmeid inimeste sportimise kohta jne. Kui kõik küsimused loendusse lisada, siis oleks ankeedis umbes kakssada küsimust ja see pole mõistlik. Maailmas kehtib loendustunnuste suhtes minimaalsuse põhimõte, see tagab andmete kvaliteedi. Oluline on kontekstist lähtudes olukorda hinnata ja jõuda kokkuleppele, mis on ühiskonna jaoks kõige tähtsam.

Vastamata jätmine on probleem nii loenduse kui valimi­uuringu puhul, eriti siis, kui küsitakse delikaatseid küsimusi näiteks tervise, usutunnistuse või kooselu kohta.

Andmed on poolikud

Mõlemal puhul aitab selgitustöö ja vastajate motiveerimine. Teist lahendust pole. Tänu eelmisel loendusel kasutatud kombineeritud metoodikale oli võimalus e-loendusel ankeedi pooleli jätnud inimesed üle lugeda registrite põhjal ja andmeid küsitlusloenduse käigus veelgi korrastada. See oli strateegiline samm. Selle võimaluseta ei oleks statistikaamet saanud kvaliteetseid leibkondade andmeid (kolmandiku andmed vajasid korrastamist). See kõik oli rahaliselt kulukas ja kergitas loenduse kogumaksumust.

Tegeliku ja registreeritud elukoha lahknevus on Eestis struktuurne viga, mis aja jooksul ise ei parane. Seda saab parandada, kui tõhustada noorte seas teavitustööd või kui kaotatakse kohalike omavalitsuste elukohapõhised hüvitised. Andmete ebakõla moonutab kolmandiku leibkondade andmete täpsust. Seda ei saa statistikutele ette heita! Statistikaamet saab loendusel koguda ütluspõhiseid andmeid, meie ei kontrolli, kas vastus on õige või vale. Valed vastused tulevad välja andmetöötluse käigus.

Nii selguski eelmisel loendusel, et umbes pooled e-loendusel osalenud märkisid hoolimata oma tegelikust elukohast elukohaks registris registreeritud aadressi. Esitasid tahtlikult või kogemata valeandmeid. Statistikaamet parandas andmed, määras tegeliku elukoha, kuid on oluline märkida, et loendusel niimoodi parandatud aadressi ei saa edaspidi rahvastiku arvepidamises kasutada, sest loendusel saadud elukoha muutumise kohta saab infot ainult taas küsitledes.

Praegu, kui statistikaamet on loenduse ettevalmistamisel registripõhise meetodi testimiseks korraldanud katseuuringu, kaks prooviloendust ning teinud mahuka leibkonna ja eluruumide kontrolluuringu, võib tõdeda, et loendusel registrite kasutamise suur eelis seisneb selles, et kõigi inimeste kohta on registrites andmed olemas ja mittevastamise andmekadu ei ole. Mitmesuguste meetmete tulemusena on lootust, et andmed täpsustuvad enne loendust veelgi.

Eesti 2021. aasta rahvaloendusel traditsiooniliste küsitlusmeetodite kasutamine inimeste tegeliku elukoha teadasaamiseks oleks veider, sest üldine liikumine toimub küsitluskoormuse vähendamise poole. See seaks kahtluse alla Eesti e-riigi maine.

Tõsi, 20-aastaste ja 40-aastaste vanuserühma puhul tuleb loenduse ettevalmistuseks jäänud aja jooksul veel pingutusi teha, et andmed oleksid väga hea kvaliteediga. Need vanuserühmad on murekohaks ka tavaloendusel, neid ei saa kätte või loendatakse neid valesti, näiteks üliõpilase loevad ema-isa enda juures elavaks, ehkki nooruk käib vanematekodus ainult nädalavahetusel või veel harvem.

Prooviloenduse edu

Kõikides loendust registrite baasil korraldatavates riikides on loendamise aluseks registrites registreeritud elukoht. Seda määratlust kasutavad ka tavalist loendust praktiseerivad riigid, nt Saksamaa, Šveits, Andorra jt. Niisugune lähenemine tagab andmete kooskõla, mis on vajalikud riigi juhtimiseks. Eesti haldusreform, valimised jne tuginevad registrite andmetele. Seades kahtluse alla registrite kvaliteedi, kahtleme oma riigi võimekuses ja jätkusuutlikkuses. Aeg on edasi läinud ja riik on arenenud. Tänavu toimunud teise prooviloenduse andmed näitavad, et registrite andmekvaliteet on oluliselt paranenud juba võrreldes kolm aastat tagasi toimunud esimese prooviloendusega! Registripidajad teevad tööd, registrite andmekvaliteeti parandatakse, jõustunud on seadusemuudatused täpsemate andmete saamiseks.

Eesti on loenduse ettevalmistamiseks teinud viimase kümne aastaga umbes 16 miljoni euro ulatuses kulutusi. Kulutusi planeeriti nii, et need ei oleks ainult loenduseks, vaid teeniksid kogu ühiskonna huve, st loenduse ettevalmistuse käigus korrastame ka registreid. Tavaloendus on kallis ja maailma riikide praktika näitab, et iga uus loendus on umbes kaks korda kallim kui eelmine. Seetõttu võeti Eestis juba 2009. aastal registripõhisele loendusele üleminekuga suund vähendada tulevikus loenduse kulu ja saada tihedamini kui iga kümne aasta tagant loenduse mahus rahvastikuandmeid.

Mudeldamine toetab

Veebiloenduse kasutamine on kindlasti edasiminek. Veebiloendus on väga tervitatav, kuid teadlaste pakutud 80-protsendiline vastamismäär ei ole reaalne. Eestis pole pärast eelmist loendust üheski veebiuuringus saavutatud 68-protsendilist vastamismäära. Ka ei lahenda veebiloendus tegeliku ja registreeritud elukoha probleemi ning nii saadud andmete täpsus jääb registripõhise loenduse omale alla. Registriandmete kasutamisel on teadmatusest jms tingitud ebatäpsused välistatud. Ekslik on väide, et maailma riigid panustavad veebiloenduste korraldamisele. Pigem panustatakse registrite loomisele (nt Inglismaa, Hispaania, Türgi), et vähendada kulusid ja vastajate koormust.

2021. aasta loendusel traditsiooniliste küsitlusmeetodite kasutamine inimeste tegeliku elukoha teadasaamiseks oleks veider, sest üldine liikumine toimub küsitluskoormuse vähendamise poole. See seaks kahtluse alla Eesti e-riigi maine. Mitte sellepärast, et registripõhist loendust ei korraldata, vaid oleks kummastav, miks e-riik ei rakenda ühiskonna jaoks matemaatikateadust.

Eluruumide ja leibkondadega seotud probleemide lahendamiseks on paljud registripõhist loendust korraldavad riigid (näiteks Island, Norra, Holland, Austria) kasutanud mitmesuguseid statistikameetodeid (modelleerimist, loendustööks erilist kaalumist), mille valik sõltub vastava riigi käsutuses oleva teabe hulgast ja iseloomust. Selge on see, et loendused ei kao, kuid tõusev trend maailmas on kasutada registrite andmeid, suurandmeid ja kombineerida neid valikuuringute andmetega.

Seotud lood
18.01.2020 20.01.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto