Vello Vinna legendaarsete tööde graafiline tihedus sunnib vaatajat otsima viiteid teistele sümmeetrilise, pitsilise ja kujundirohke kunsti vormidele. Ta ise nimetab seda «sür-sümbolismiks» ja kahtlustan, et irooniliselt.
Tahetakse ju kategooriaid ja silte, nähtused peavad olema lahterdatavad. Vinn seda ka pakub. Tema kunst sisaldab tagasivaateid varasematele kunstivooludele, miks mitte ka sürrealismile, sümbolismile ja popkunstile. Iseloomulik, et kunstnik loob teatavat isiklikku universumit, tegelikkusest lähtumine on siin ettekäändeks.
