R, 9.12.2022

«Õiglus»: selgeltnägija sünnitas kultusfilm

Janar Ala
, ajakirjanik
«Õiglus»: selgeltnägija sünnitas kultusfilm
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Toomas Aria mängib enda kirjutatud ja lavastatud filmis «Õiglus» peaosa. 
Toomas Aria mängib enda kirjutatud ja lavastatud filmis «Õiglus» peaosa. Foto: Filmikaader

Elasin Toomas Aria filmi «Õiglus» sünnile kaasa juba siis, kui alles hakkas liikuma info, et režissöör midagi sellist plaanib teha. Tundus olevat üks paremaid mõtteid üldse ja oleks väga kurb, kui see ei teostu.

Kes on Toomas Aria? Ta on osalenud saates «Selgeltnägijate tuleproov» ja on tänu sellele täitnud ka Eesti kindlasti kõige camp’ima meediaorganisatsiooni, Hillar Kohvi Meedia jaoks oraakli positsiooni.

Vahepeal mõtlesin, et Toomas Aria teeb Kohviga nalja ja lihtsalt trollib teda oma vastustega, aga «Õiglus» vähemalt jättis mulje, et ta ei trolli ja kõike mõeldakse tõsiselt. Filmi peategelaseks on Ahto (super nimi peategelasele), keda kehastab Toomas Aria ise, ta on ebaõiglaselt vangi pandud ning vanglast välja saades asub õiglust jalule seadma.

«Õiglus» on kõige klassikalisemat sorti «halb film», millel on kõik klassikalised halva filmi tunnused: halb või siis pigem olematu näitlemine, kohmakad dialoogid, ebaprofessionaalne kaameratöö, probleemid heliga, klišeelik süžee jne. Lisaks kõikvõimalikud veidrad pisidetailid, mis annavad asjale just selle õige tekstuuri. Filmi tuumaks on muidugi Aria ise, kelle mittefilmigeenilisus ja kangus on siin väärtuseks omaette, ja see loob kindla telje, mille ümber film saab keerelda.

Halba filmi on Eestis nii tehtud (liigagi suurt osa Eesti filmidest võib pidada ju rohkem või vähem halbadeks, kõik nad kahjuks ei ületa küll camp-lävendit) kui ka üritatud teha varemgi. Kunagi väitis ­Ilmar Raag, et teeb Eesti halvima filmi, aga juba selline pretensioon filmi mõttes haritud inimeselt tundub nii halvas mõttes halb, et sellist asja ei taha isegi näha. Toomas Aria film aga on heas või isegi kõige paremas mõttes halb, ja paljuski ka sellepärast, et ta ei ürita teha halba film, vaid ikka head filmi.

See on kõrgeima intensiivsusastmega camp-nauding algusest lõpuni ja isegi vaatamata sellele, et teisel poolel võib vaatamiskogemus hakata ilmutama teatavaid väsimise tunnuseid. Aria filmis on seda lõputut kirge, seda vankumatut tahtmist teha filmi, usku just sellise tegemise õigsusesse ja puhast rõõmu selle kõige teostamisel. Ja teostamisel 3000 euroga.

Olen aru saanud, et viisakal meedial pole üldiselt kombeks kajastada amatööride tegemisi, ja see on iseenesest arusaadav seisukoht. Vahel aga võib amatööridest pursata, ja siin purskab, midagi, millest on juba saanud kultusfilm ja mis võiks ühtlasi vabalt olla kõikide tulevaste maailma veidrate filmide festivalide püsikunde. Üks minu suurimaid kultuurielamusi tänavusel aastal.

«Õiglus», 2019

Eesti

Režissöör, stsenarist ja peaosatäitja Toomas Aria, osades Renke Andres, Helen Kõpp jt

Linastub 12. detsembril kell 19 Nõmmel von Glehni teatris

Märksõnad
Tagasi üles