Sisukord
Kultuur
Postimees
11.12.2019
Eesti Mustakivi silla tulistaja protsess algab otsast peale (1) Viimase minuti kulutused leiti valitsuse varudest (2) Apteegiuputus linnades: tõotatud kaost uste sulgemisel ei paista (1) Majandus USA sanktsioonid paiskasid Läti sadamad kaosesse (2) Laenutingimused pensionifondiga sidunud SEB sai trahvi (1) Graafik ⟩ Coop pank tegi kahekümne aasta kehvima stardi (1) In memoriam: Keskpankur, kes seljatas kiire inflatsiooni (4) Välismaa Jaanus Piirsalu: status quo rahuldab ainsana Venemaad (13) «Kui loeksin kümme aastat Telegraphi, peaksin ka Brexitit heaks mõtteks» Saadiku sõnul on eestlastel Ühendkuningriigis hea maine Eesti-poola pere koliks Londonist ära vaid majanduse sunnil (6) Arvamus Harry Tuul: valitsuse rääkimata lugu (9) Kairi Kreegipuu, Raul Eamets: sotsiaalteadused – kelle asi? (6) Andres Herkel: kuid aina löövad, kas tead Erkki Bahovski: Sanna Marin – Soome uus nägu? (5) Juhtkiri: Kiige käekiri (6) Meie Eesti Kätlin Kõverik: Eestisse naasjad vajavad nõu ja vahendamist (1) Aimar Altosaar: vaesus ajab ära, hoolimatus ei lase tagasi tulla (2) Kultuur «Räpi tegelik essents ja eripära peitub tema ajakajalisuses» Räpparist võrsub poeet Vihanemees.com: aga kust tuleb viha? Kuldgloobuse nominent: aasta parim abielulahutus Sport Kaks Klavanit ja MM. Saalihokis, mitte jalgpallis Võrkpalliliidu president asub kandidaatidega palgakõnelustesse Venemaal võeti võistluskeeld vastu suurema hüsteeriata Tartu Uus teehoiukava lükkab Riia ringi uuendamise tulevikku Jüri Laurson: elekter hävitab ja tapab! Ilmar Part: talvelgi saab rattaga sõita (2) Rene Kiis: turul puhud juttu inimesega, poes vaikid pakendiga Ukraina lapsed ootavad abipakke, saatjad vajavad kiiresti veoautot (3) Direktori väidetav räige kõnepruuk ja kohatu käitumine peletab õpetajaid Tartu Raatuse koolist (7) Farmaatsiaprofessor Ain Raal: apteekide senine süsteem mädaneb seestpoolt (1) Jüri Talvet viib tuttavate ja sõpradega Juhan Liivi laia ilma Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

«Räpi tegelik essents ja eripära peitub tema ajakajalisuses»

6 min lugemist
«Eesti räpptekstide kogumik. Osa II» koostajad Toomas F. Aru ja Toomas «Tommyboy» Tilk. FOTO: Ott Kattel

Eesti hiphop-skeene sünnitas äsja teose, millel 16 kohalikku räpparit on vahetanud vahelduseks vähemalt kahes mõttes tavapärast formaati – esitades oma tekste a cappella ning avaldades need vinüülikogumikul, mis püüab anda üle- ja sissevaadet viimase kümnendi arengutest ning erinevatest stiilidest ja teemadest.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Miniantoloogia mastaabi ja pretensiooniga «Eesti räpptekstide kogumik. Osa II» koostasid ja toimetasid Toomas «Tommyboy» Tilk ja Toomas F. Aru, artistidest andsid kogumikule oma värsid ja hääle J.O.C, EIK, Ingmar Gailit, nublu, Jarek Kasar, Ain Nufin, Pok, Põhjamaade Hirm, Tommyboy, Rom, Genka, Okym, Grinks, Hädapäda, Karl Kivastik ja Beebilõust.

Minu vestluskaaslaseks on räppar Toomas Tilk (43) alias Tommyboy, kes on kõnealuse kogumiku puhul nii artisti, koostaja kui ka produtsendi rollis.

Kust tuli idee teha räpitekstidest vinüülikogumik? Kas kohalikul räpirahval on huvi jõuda ka selle auditooriumini, kes tarbib muidu eelkõige kirjandust? Või on teil ühtlasi justkui midagi tõestada?

Tõestada pole vist vaja enam midagi. Ma usun, et kohalikud kirjandushuvilised teavad, mida kohalikud räpparid ja nende tekstid endast kujutavad. Esimene suurem samm sai teadvustamise teel astutud 2006. aastal, kui ilmus raamatuna päris palju positiivset vastukaja pälvinud «Eesti räpptekstide kogumik», mis on ühtlasi selle värske vinüülikogumiku otsene eelkäija. Nii selle 13 aastat tagasi ilmunud raamatu kui ka praeguse vinüüliga oli meie sooviks eesti räpi hetkeseisu natuke dokumenteerida.

Levinud arusaama kohaselt saab räpptekst osaks kirjandusloost alles hetkel, kui ta on ära trükitud. See, kui sama teksti laval või salvestusel lauldakse või retsiteeritakse, ei lähe justkui arvesse.

See on hästi akadeemiline lähenemine. Räpplüürika kujutab endast kindlasti kirjanduse alavormi. Minu hinnangul on tegu nn momentum-luulega. Mis tähendab, et räpptekstid on traditsioonilise kirjandusega võrreldes palju ajakajalisemad ning vananevad oma sisult kiiremini. Kui võtame näiteks selle 2006. aastal avaldatud kogumiku, siis enamik sealsetes tekstides käsitletud teemasid ei ole praegu enam aktuaalsed.

Selles võib näha puudust, kuid minu jaoks peitub siin räpi tegelik essents ja eripära. USAs on alates räpi algusaegadest olnud käibel määratlus, mis ütleb, et räpp on musta mehe CNN.

Mida selle all mõeldakse?

Et räpp on enamasti selline eneseväljendus ja maailmapeegeldus, mis käsitleb päevakajalisi ja olulisi probleeme, kuid ei levi mitte raamatutes, televisioonis, raadios ja trükiajakirjanduses, vaid eelkõige kuuleb seda pidudel, kus astuvad üles MCd. Aga me kõik teame, et sellisel määral, nagu see määratlus kehtis 1970. aastate lõpu ja 1980. aastate alguse USA kohta, see praegu muidugi enam ei kehti.

Aga Eestis?

Eestis on räppmuusikat tehtud alates 1990. aastate algusest, kui Tartus hakkas lugusid salvestama ja raadiosse paiskama Cood D. Paljude jaoks oli see toona korralik šokk. 1990. aastatel oli Eestis üldse kokku viis-kuus artisti, 2000. aastate alguses toimus miniplahvatus, mis laiendas tegijate ringi, geograafiat ja stiilispektrit. Praegune Soundcloudi-aeg ja internetigeneratsioon on tekitanud olukorra, kus õiget ülevaadet skeenel toimuvast pole vist kellelgi. Sest seis muutub iga päev, kogu aeg tuleb uusi tegijaid ning uut muusikat peale.

Kas kuulajad oma samas proportsioonis artistidele ja toodangule järele tulnud?

Minu meelest küll. Räppmuusika domineerib praeguseks ka kõigis peavoolu edetabelites. Ja seda nii maailmas kui ka meil. Eesti Top 40s oli vahepeal pool aastat järjest olukord, kus esiviisikus olid ainult räpilood. Räpist on saanud koguperetoode.

Millisel alusel valiti artiste kogumikule?

Ma ei usu demokraatiasse. Ega loosirattasse. (Naerab.) Mina valisin. Lähtusin kriteeriumist, et artistil peab olema nii hea lüürika kui ka kandev hääl. Äratuntav oma stiil. Sisse mahtus 16 räpparit, vähemalt teine samapalju jäi välja.

10.12.2019 12.12.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto