Sisukord
Kultuur
Postimees
11.12.2019
Eesti Mustakivi silla tulistaja protsess algab otsast peale (1) Viimase minuti kulutused leiti valitsuse varudest (2) Apteegiuputus linnades: tõotatud kaost uste sulgemisel ei paista (1) Majandus USA sanktsioonid paiskasid Läti sadamad kaosesse (2) Laenutingimused pensionifondiga sidunud SEB sai trahvi (1) Graafik ⟩ Coop pank tegi kahekümne aasta kehvima stardi (1) In memoriam: Keskpankur, kes seljatas kiire inflatsiooni (4) Välismaa Jaanus Piirsalu: status quo rahuldab ainsana Venemaad (13) «Kui loeksin kümme aastat Telegraphi, peaksin ka Brexitit heaks mõtteks» Saadiku sõnul on eestlastel Ühendkuningriigis hea maine Eesti-poola pere koliks Londonist ära vaid majanduse sunnil (6) Arvamus Harry Tuul: valitsuse rääkimata lugu (9) Kairi Kreegipuu, Raul Eamets: sotsiaalteadused – kelle asi? (6) Andres Herkel: kuid aina löövad, kas tead Erkki Bahovski: Sanna Marin – Soome uus nägu? (5) Juhtkiri: Kiige käekiri (6) Meie Eesti Kätlin Kõverik: Eestisse naasjad vajavad nõu ja vahendamist (1) Aimar Altosaar: vaesus ajab ära, hoolimatus ei lase tagasi tulla (2) Kultuur «Räpi tegelik essents ja eripära peitub tema ajakajalisuses» Räpparist võrsub poeet Vihanemees.com: aga kust tuleb viha? Kuldgloobuse nominent: aasta parim abielulahutus Sport Kaks Klavanit ja MM. Saalihokis, mitte jalgpallis Võrkpalliliidu president asub kandidaatidega palgakõnelustesse Venemaal võeti võistluskeeld vastu suurema hüsteeriata Tartu Uus teehoiukava lükkab Riia ringi uuendamise tulevikku Jüri Laurson: elekter hävitab ja tapab! Ilmar Part: talvelgi saab rattaga sõita (2) Rene Kiis: turul puhud juttu inimesega, poes vaikid pakendiga Ukraina lapsed ootavad abipakke, saatjad vajavad kiiresti veoautot (3) Direktori väidetav räige kõnepruuk ja kohatu käitumine peletab õpetajaid Tartu Raatuse koolist (7) Farmaatsiaprofessor Ain Raal: apteekide senine süsteem mädaneb seestpoolt (1) Jüri Talvet viib tuttavate ja sõpradega Juhan Liivi laia ilma Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Räpparist võrsub poeet

4 min lugemist
«Eesti räpptekstide kogumik. Osa II». FOTO: plaat

Alustuseks isiklik positsioneering. Minu lähem kursisolek Eesti hiphopiga jääb tegelikult laias laastus nullindatesse ja on vist seotud eelkõige Chalice'i ehk Jarek Kasari tihedama tegevusega. Mäletan, et tema debüütalbum «Ühendatud inimesed» (2003) vaimustas mind millegi uue ja värskena Eesti popmuusikas. Chalice oli algupärane looja, ta polnud taandatav välismaiste hiphopparite jäljenduseks, rääkimata sellest, et ka hiphop ja räpp on tema jaoks tegelikult liiga kitsas raamistik.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Tema kaudu hakkasin huvi tundma ka teiste Eesti räpparite vastu ja avastasin, et Eesti räpil on ees oma nägu, siin on kõike gängsteritest lüürikuteni, diletantidest maestroteni. Chalice'i viimane plaat jääb juba viie aasta taha ja sellega sünkroonis on ka minu tõsisem huvi Eesti hiphopi vastu muutunud lünklikumaks. Muidugi ma tean, et skeene on täies elujõus ja uusi tegijaid lisandub üha juurde, aga ma pole asjaga n-ö jooksvalt kursis. Ses mõttes on Eesti räpptekstide kogumikplaat hea teejuht, et maastikuga uuesti tuttavamaks saada.

Saatesõna suhestab plaadi kahe varasema asjaga. Esiteks 1970. aastate alguses ilmunud väikeste luuleplaatide sarjaga (luulevinüüle ilmus muidugi hiljemgi, esimesena meenuvad näiteks Juhan Viidingu LP 1986 ja Paul-Eerik Rummo «Unistadt» 1988. aastast, mõlemad live-ettekannete salvestised). Teiseks 2006. aastal ilmunud raamatuga «Eesti räpptekstide kogumik», mille koostajateks, nagu nüüdsel plaadilgi, Tommyboy ja Toomas F. Aru.

Mõlemad viited püüavad tegelikult ühes suunas: esitada räpptekste luulena, paigutada nad samasse ruumi sellega, mida ma nimetan mugavuse huvides eesti kirjanduslikuks luuleks. See taotlus jääb muidugi alati probleemseks, sest esiteks on nende kahe traditsiooni aluspõhjad erinevad juba n-ö genealoogiliselt.

Album kui slämmiõhtu

Räpi aluspõhi on ikkagi afroameerika kultuuris ja tegelikult läheb see liin välja isegi Lääne-Aafrika loojutustajate sõnakäsituseni, see on edasi elanud usukuulutajate eksalteeritud kõnes, räpitud on ka juba blues’i algsetes vormides.

Ühesõnaga, see on pärimus, millega eesti kirjanduslik luule pole kunagi erilises kontaktis olnud (hoolimata sellestki, et näiteks Hasso Krull on kunagi Kaplinskit just mustade tseremooniameistritega võrrelnud).

Üks oluline erinevus on sõna ja tähenduse vahekorra tiheduses, sõnu tundub räpis alati olevat natuke üleküllaselt, aga see-eest on muidugi kõlaline nauding jõuline. Räpptekst on mõeldud kuulajasse jõuga tungima, kuulaja enda häält pigem vaigistades (siit ka battle’id, kus räpitakse võidu peale). Räpp vallutab. Kirjanduslik luule on reeglina intiimsem.

10.12.2019 12.12.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto