Harry Tuul: valitsuse rääkimata lugu

Päeva karikatuur 10.12.2019. FOTO: Urmas Nemvalts

Kas mäletate, et valitsus lubas jätta teile vabaduse otsustada, kuidas oma vanaduspõlv kindlustada? Jutt käib kohustuslikust teisest sambast, mis reformitakse oma olemuselt kolmanda ehk vabatahtliku samba laadseks.

Seda seadust pole veel vastugi võetud, kuid juba kaalub seesama valitsus plaani kehtestada kohustuslik, mitte vabatahtlik maks vanaduspõlve kindlustamiseks, nn hoolduskindlustusmaks. Seejuures on vabaduse ja võimaliku kohustuse suurus täpselt sama: kaks protsenti palgast. Kakofooniat lisab, et kui pensioniremondi ajendiks oli osas fondides n-ö põlev raha, siis riik ise ongi ainuüksi töötukassa näitel kogutud raha silmatorkav põletaja.

Optimist arvab, et olukord meenutab mõistujuttu sellest, kuidas pimedad elevanti uurivad. Ühele, kes kompinud elevandi lonti, tundub, et see on paindlik. Teisele, kelle kätte jäi elevandi jalg, näib, et elevant on kindel nagu sammas.

Küünik näeb olukorras muidugi Krõlovi valmi, kus valitsuspartnerid on nagu luik, vähk ja haug – igaüks tirib vankrit oma suunas. Tõsi, mingil kummalisel kombel liigub see edasi. Arusaamatu on lihtsalt, kuhu.

Mõni ütleb, et need on kaks eri asja. Ei ole. Nad on sama mündi kaks poolt. Keegi väidab, et lühiajaline rahavajadus ehk pensionid ja hoolekanne praegu tehakse lihtsalt pikema plaani arvelt. Võimalik.

Niisugune vastuolu ongi ilmekas näide sellest, miks me vajame debatte. Arutelusid ja ühiskondlikke kokkuleppeid, aga ilma kinnisideedeta. Asjade läbi ja selgeks rääkimist. On see siis maksustamine, eelarve tasakaal või riigi hoolekanne. Need kokkulepped ei pruugi paberil kirjas olla, kuid need võiks saada läbi vaieldud.

Praegu on valitsusel korraga kaks eripalgelist põhimõtet: solidaarsus pensioni näol ning samas hooldusteenus igaühe enda vastutada ajal, mil oodatakse pigem riigi sekkumist. Eks lahendusi ongi laias laastus vähemalt kolm. Täielik solidaarsus tähendab suuremaid makse, suurem omavastutus tähendab väiksemaid makse ning kesktee, mis tähendab korraga nii makse kui ka kulude ümbervaatamist.

Et suuremas plaanis midagi kokku leppida, peab meil olema oma lugu. Mis on aga Eesti lugu?

9

Et suuremas plaanis midagi kokku leppida, peab meil olema oma lugu. Mis on aga Eesti lugu? Ei tea. Kõige lähem on kestlik kahanemine, mille all Hans H. Luik mõistis oma kirjatükis rohkem vabadusi siia jääjatele ehk vähem riiki ning põhimõtet, et häid inimesi ei raisata. Aga sama hästi võib seada eesmärgiks, et iga Eesti inimene saab iseendaga hakkama. Teistest sõltumatult. Nii noorelt kui ka vanalt.

Oma loo ehk eesmärgi saame ise valida, aga ühine lugu loksutaks paika meie tegevuste valikuvõimalused ning lihtsam oleks selle saavutamiseks tööriistu valida.

Peenhäälestamiseni on veel pikk maa.

10.12.2019 12.12.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto