Sisukord
Arvamus
Postimees
11.12.2019
Eesti Mustakivi silla tulistaja protsess algab otsast peale (1) Viimase minuti kulutused leiti valitsuse varudest (2) Apteegiuputus linnades: tõotatud kaost uste sulgemisel ei paista (1) Majandus USA sanktsioonid paiskasid Läti sadamad kaosesse (2) Laenutingimused pensionifondiga sidunud SEB sai trahvi (1) Graafik ⟩ Coop pank tegi kahekümne aasta kehvima stardi (1) In memoriam: Keskpankur, kes seljatas kiire inflatsiooni (4) Välismaa Jaanus Piirsalu: status quo rahuldab ainsana Venemaad (13) «Kui loeksin kümme aastat Telegraphi, peaksin ka Brexitit heaks mõtteks» Saadiku sõnul on eestlastel Ühendkuningriigis hea maine Eesti-poola pere koliks Londonist ära vaid majanduse sunnil (6) Arvamus Harry Tuul: valitsuse rääkimata lugu (9) Kairi Kreegipuu, Raul Eamets: sotsiaalteadused – kelle asi? (6) Andres Herkel: kuid aina löövad, kas tead Erkki Bahovski: Sanna Marin – Soome uus nägu? (5) Juhtkiri: Kiige käekiri (6) Meie Eesti Kätlin Kõverik: Eestisse naasjad vajavad nõu ja vahendamist (1) Aimar Altosaar: vaesus ajab ära, hoolimatus ei lase tagasi tulla (2) Kultuur «Räpi tegelik essents ja eripära peitub tema ajakajalisuses» Räpparist võrsub poeet Vihanemees.com: aga kust tuleb viha? Kuldgloobuse nominent: aasta parim abielulahutus Sport Kaks Klavanit ja MM. Saalihokis, mitte jalgpallis Võrkpalliliidu president asub kandidaatidega palgakõnelustesse Venemaal võeti võistluskeeld vastu suurema hüsteeriata Tartu Uus teehoiukava lükkab Riia ringi uuendamise tulevikku Jüri Laurson: elekter hävitab ja tapab! Ilmar Part: talvelgi saab rattaga sõita (2) Rene Kiis: turul puhud juttu inimesega, poes vaikid pakendiga Ukraina lapsed ootavad abipakke, saatjad vajavad kiiresti veoautot (3) Direktori väidetav räige kõnepruuk ja kohatu käitumine peletab õpetajaid Tartu Raatuse koolist (7) Farmaatsiaprofessor Ain Raal: apteekide senine süsteem mädaneb seestpoolt (1) Jüri Talvet viib tuttavate ja sõpradega Juhan Liivi laia ilma Meelelahutus Koomiks Sudoku

Harry Tuul: valitsuse rääkimata lugu

2 min lugemist
Päeva karikatuur 10.12.2019. FOTO: Urmas Nemvalts

Kas mäletate, et valitsus lubas jätta teile vabaduse otsustada, kuidas oma vanaduspõlv kindlustada? Jutt käib kohustuslikust teisest sambast, mis reformitakse oma olemuselt kolmanda ehk vabatahtliku samba laadseks.

Seda seadust pole veel vastugi võetud, kuid juba kaalub seesama valitsus plaani kehtestada kohustuslik, mitte vabatahtlik maks vanaduspõlve kindlustamiseks, nn hoolduskindlustusmaks. Seejuures on vabaduse ja võimaliku kohustuse suurus täpselt sama: kaks protsenti palgast. Kakofooniat lisab, et kui pensioniremondi ajendiks oli osas fondides n-ö põlev raha, siis riik ise ongi ainuüksi töötukassa näitel kogutud raha silmatorkav põletaja.

Optimist arvab, et olukord meenutab mõistujuttu sellest, kuidas pimedad elevanti uurivad. Ühele, kes kompinud elevandi lonti, tundub, et see on paindlik. Teisele, kelle kätte jäi elevandi jalg, näib, et elevant on kindel nagu sammas.

Küünik näeb olukorras muidugi Krõlovi valmi, kus valitsuspartnerid on nagu luik, vähk ja haug – igaüks tirib vankrit oma suunas. Tõsi, mingil kummalisel kombel liigub see edasi. Arusaamatu on lihtsalt, kuhu.

Mõni ütleb, et need on kaks eri asja. Ei ole. Nad on sama mündi kaks poolt. Keegi väidab, et lühiajaline rahavajadus ehk pensionid ja hoolekanne praegu tehakse lihtsalt pikema plaani arvelt. Võimalik.

Niisugune vastuolu ongi ilmekas näide sellest, miks me vajame debatte. Arutelusid ja ühiskondlikke kokkuleppeid, aga ilma kinnisideedeta. Asjade läbi ja selgeks rääkimist. On see siis maksustamine, eelarve tasakaal või riigi hoolekanne. Need kokkulepped ei pruugi paberil kirjas olla, kuid need võiks saada läbi vaieldud.

Praegu on valitsusel korraga kaks eripalgelist põhimõtet: solidaarsus pensioni näol ning samas hooldusteenus igaühe enda vastutada ajal, mil oodatakse pigem riigi sekkumist. Eks lahendusi ongi laias laastus vähemalt kolm. Täielik solidaarsus tähendab suuremaid makse, suurem omavastutus tähendab väiksemaid makse ning kesktee, mis tähendab korraga nii makse kui ka kulude ümbervaatamist.

Et suuremas plaanis midagi kokku leppida, peab meil olema oma lugu. Mis on aga Eesti lugu?

Et suuremas plaanis midagi kokku leppida, peab meil olema oma lugu. Mis on aga Eesti lugu? Ei tea. Kõige lähem on kestlik kahanemine, mille all Hans H. Luik mõistis oma kirjatükis rohkem vabadusi siia jääjatele ehk vähem riiki ning põhimõtet, et häid inimesi ei raisata. Aga sama hästi võib seada eesmärgiks, et iga Eesti inimene saab iseendaga hakkama. Teistest sõltumatult. Nii noorelt kui ka vanalt.

Oma loo ehk eesmärgi saame ise valida, aga ühine lugu loksutaks paika meie tegevuste valikuvõimalused ning lihtsam oleks selle saavutamiseks tööriistu valida.

Peenhäälestamiseni on veel pikk maa.

Seotud lood
10.12.2019 12.12.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto