N, 30.06.2022

Talvel ei tasu üraskist kahjustatud metsa torkida

Riina Martinson
, Maa Elu toimetaja
Talvel ei tasu üraskist kahjustatud metsa torkida
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kindel vihje, et kuuse-kooreürask on end metsas sisse seadnud, on kuivama hakkavad kuused.
Kindel vihje, et kuuse-kooreürask on end metsas sisse seadnud, on kuivama hakkavad kuused. Foto: Heino Õunap

Kuuse-kooreüraski kahjusid sai tänavu rohkem kirja Lõuna-Eestis. Suurem on kahju seal, kus 2016. aasta tormi järel jäi tormimurd koristamata. Kui eraomanik püüab oma metsast langenud puud ära koristada, siis kaitsealadel ei tohi inimkäsi midagi muuta. Nii ongi üraskitel seal hea tegutseda ja tasapisi edasi liikuda.

Eriti morniks võtab nende näo, kes tormi järelt oma metsa ära puhastasid või esimeste üraskimärkide peale kahjustatud puud välja vedasid, aga kõrval asuvalt kaitsealalt nüüd ikka kahjustaja saavad.

RMK metsaosakonna pea­metsaülem Andres Sepp rääkis, et riigimetsas on tänavu kooreüraski kahjustusi kirja pandud 1067 hektaril. „See ei ole küll kõige suurem kahjustaja riigimetsas,” lisas ta. Suurim kahjustaja on põder, talle järgnevad haavataelik ja tuuleheide.

„Aga võrreldes varasemaga, kui aastas on registreeritud üraskikahjustusi 100–200 hektaril, on seda siiski märgatavalt rohkem,” tõdes Sepp. „Tingitud võib see olla eelneva kahe aasta väga kuivast suvest ja põua tõttu nõrgestunud puudest.”

Tavaliselt suudab kuuse-kooreürask asustada nõrgestatud puud ja just seepärast ongi neile eriti head peatuspaigad metsad, kust suurem torm üle käinud.

Metsakonsulent Piret Arvi ütles, et tema pole 30 aasta jooksul nii ulatuslikku kuuse-kooreüraski levikut näinud. „Mul on mulje, et ürask on praegu tavapärasest agressiivsem või on nende arvukus juba nii suur, et võtavad ka tugevamaid puid.”

Märksõnad
Tagasi üles