Sisukord
Maa Elu
Postimees
12.12.2019
Eesti Viis elu nõudnud põleng algas külmiku juurest (11) Järgmine valimispäev tuleb koos reklaamidega (10) Tanel Kiik: konkurents ravimiturul peab olema aus (3) Tallinn saab lähiaastatel ridamisi uusi monumente (5) Majandus Suur ülevaade ⟩ Madalapalgaliste arv kahaneb hulgakaupa Ärinaine Tiiu Järviste sai karmi kahtlustuse Rahapesu ekspert: SEB loodab pääseda Tesla särtsuautod murdsid riigitoetuse saajate hulka Välismaa Porošenkot uuritakse seoses võimaliku riigireetmisega (3) Maailm saab juurde uue saareriigi Time valis aasta inimeseks Greta Thunbergi German Marshall Fundi teadur: NATO ei pruugi kesta igavesti (18) Iisraeli ootavad ilmselt kolmandad valimised aasta jooksul Postimees Brüsselis: Von der Leyen lasi oma lipulaeva vette europarlamendis (3) Piret Kuusik: Brexiti-valimised peetakse Brexitita Uus-Meremaa vulkaani uus võimalik purse takistab ohvrite äratoomist Arvamus Juhtkiri: mis on kodus valesti? (3) Tõnis Oja: Coop Pank sai miljoni eest tühjad pihud (1) Krista Fischer, Tõnu Kollo: tõde Eesti rahva kohta Andi Hektor: kahekümne aastaga jõukaks nagu Šveits (8) Raimond Kaljulaid: õigusriigi kriisi juur on Reformierakonna valitsuses (30) Vadim Štepa: Nord Stream 2 ja korruptsiooni põhjavoog (1) Meie Eesti Apteekrid kõõluvad tarneaukude serval Kadri Tammepuu: appi, mu ravim on kadunud! Kultuur Miks ja kuidas soovib Jüri Nael näitlejatel maskid eest ära võtta? Halastamatu sotsrealism neokapitalistlikus põrgus (1) Sport Hullumeelne õhtu Meistrite liigas, iga värav võis olukorda muuta Tallinn Tallinn saab lähiaastatel ridamisi uusi monumente (5) Maa Elu Nädala mõte: ise tehtud jõulud Üks OTTi eesmärk on inimeste toitumisteadlikkuse tõstmine Talvel ei tasu üraskist kahjustatud metsa torkida Päikesepaneelid saavutasid kiiresti populaarsuse (1) Firma jõulupakkidesse läheb üha enam eestimaist Välismess nõuab ettevõtjalt tugevat eeltööd, juba üks kontakt on kordaminek Ilmajutt: kuidas ennustada ilma Kuusega on isegi pohmelust ravitud Jõulukaunistuste moes troonib isetehtu ja taaskasutus Miks on Kesk-Eesti põldudel kimalasi poole vähem kui Lõuna-Eestis? Tartu Aksel Part: sisering hoopis kergliiklusele Sirje Toomla: kas suurtäht lisab väärikust? (1) Üha enam põlenguid saab alguse rikkis külmikust (5) Metsaomanikud ei pruugi arugi saada, kui neid röövitakse (5) Isemõtlejast sai ootamatult Tartu ülikooli juht Meelelahutus Koomiks Sudoku

Ilmajutt: kuidas ennustada ilma

2 min lugemist
Hea ja usaldusväärne tunnus, mille järgi ilma ennustada, on nn pilvede järgnevus. FOTO: Elmo Riig FOTO: Elmo Riig

Ühes hiljutises ilmajutus oli juttu kohalikest tunnustest, mille abil ilma ennustada. Seal jäi tutvustamata järgnevus.

Hea ja usaldusväärne tunnus, mille järgi ilma ennustada, on nn pilvede järgnevus. See kehtib parasvöötmes. Seda piirkonda iseloomustab aktiivne tsüklonaalne tegevus, millega järgnevus ongi otseselt seotud.

Pilvede järgnevus kujutab endast pilveliikide vaheldumist, mis eelneb (harvemini järgneb) tsükloni või sooja frondi tulekule, kusjuures vaheldumise järjekord allub teatud reeglitele.

Pilvede järgnevus sõltub aastaajast ja sellest, kui kaugelt tsükloni kese möödub, ning võib olla ühe- või kaheosaline. Järgnevuse käivitumisele võib viidata kiudpilvede tekkimine ja tihenemine, mis algab läänest, lõunatsüklonil ka edelast või lõunast. Kui siis maalähedane tuul puhub nurga all või vastu kiudpilvede liikumise suunale, on see üks kindlamaid tunnuseid, et järgnevus on algamas.

Põhjapoolkera parasvöötmes aktiveerub tsüklonaalne tegevus augustis-septembris, mistõttu on pilvede järgnevust kõige parem jälgida sügiseti, aga ka talvekuudel, kui läänevool on kogu aeg tugev.

Kui vaatluspaigale läheneb soe front või selle lähedalt (põhja poolt) hakkab mööduma tsükloni kese, algab kaheosaline järgnevus. Lühidalt oleks see järgnevus niisugune: Cirrus > Cirrostratus > Altostratus > Nimbostratus > Stratus > Stratocumulus > Cumulus. Talvisel ajal lõpeb järgnevus enamasti Stratus’e etapis.

Alguses tekivad taevasse kiudpilved, mis liuglevad üksikult või lähenevad pilveväljana. Tuul on selleks ajaks juba pöördunud vastupäeva, puhudes enamasti kagust, kuid võib olenevalt tsükloni keskmest puhuda ka lõunast või idast, lõunatsüklonite korral idast ja kirdest.

Mõne tunniga tihenevad ka üksikud kiudpilved kiudkihtpilvedeks, sageli tekib päikeseketta ümber (väike) haloring.

Kiudkihtpilved tihenevad kiiresti kõrgkihtpilvedeks ja halod kaovad. Päike ei jäta enam teravaid varje. Võib hakata kergelt sadama, eriti külmal ajal.

Kui front on piisavalt aktiivne ja niiskust jätkub, järgneb mõõdukas, harva isegi tugev laussadu kihtsajupilvedest, talvel hakkab tihti tuiskama. Taevas on lauspilves ja ajapikku tekivad kiiresti liikuvad hatakpilved (Stratus fractus), mis näitavad suhtelise niiskuse kasvu ja frondi lähenemist.

Kui front on kohale jõudnud, jääb sadu vähemaks või lakkab, tuul nõrgeneb ja pöördub päripäeva. Talvel võib sulaks minna, tekib udu või sajab uduvihma, ilm on niiske ja nähtavus halb. Taevast katavad madalad kihtpilved. Suvel tekivad sageli aga kihtrünkpilved (Stratocumulus), mis muutuvad rünkpilvedeks, kuid ilm võib ka selgeks minna. Vähesel määral võib olla kiudpilvi. Õhk tundub (suvel) meeldivalt soe ja niiske, saabunud õhumass on tihti sumestatud, nii et taevas näib vines. Kui tsükloni kese jääb lähedale, võib jääda pilviseks. Selline on tsükloni sooja sektori ilm. Järgmises ilmajutus lõpetan järgnevuse kirjeldamise.

Detsembri kohta palav ja vesine ilm jätkub: sageli sajab vihma, sooja on 2–7 kraadi, lõunakaartetuul on enamasti tugev. Sarnane ilm võib jätkuda nädalaid.

Seotud lood
11.12.2019 13.12.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto