Sisukord
Arvamus
Postimees
12.12.2019
Eesti Viis elu nõudnud põleng algas külmiku juurest (11) Järgmine valimispäev tuleb koos reklaamidega (10) Tanel Kiik: konkurents ravimiturul peab olema aus (3) Tallinn saab lähiaastatel ridamisi uusi monumente (5) Majandus Suur ülevaade ⟩ Madalapalgaliste arv kahaneb hulgakaupa Ärinaine Tiiu Järviste sai karmi kahtlustuse Rahapesu ekspert: SEB loodab pääseda Tesla särtsuautod murdsid riigitoetuse saajate hulka Välismaa Porošenkot uuritakse seoses võimaliku riigireetmisega (3) Maailm saab juurde uue saareriigi Time valis aasta inimeseks Greta Thunbergi German Marshall Fundi teadur: NATO ei pruugi kesta igavesti (18) Iisraeli ootavad ilmselt kolmandad valimised aasta jooksul Postimees Brüsselis: Von der Leyen lasi oma lipulaeva vette europarlamendis (3) Piret Kuusik: Brexiti-valimised peetakse Brexitita Uus-Meremaa vulkaani uus võimalik purse takistab ohvrite äratoomist Arvamus Juhtkiri: mis on kodus valesti? (3) Tõnis Oja: Coop Pank sai miljoni eest tühjad pihud (1) Krista Fischer, Tõnu Kollo: tõde Eesti rahva kohta Andi Hektor: kahekümne aastaga jõukaks nagu Šveits (8) Raimond Kaljulaid: õigusriigi kriisi juur on Reformierakonna valitsuses (30) Vadim Štepa: Nord Stream 2 ja korruptsiooni põhjavoog (1) Meie Eesti Apteekrid kõõluvad tarneaukude serval Kadri Tammepuu: appi, mu ravim on kadunud! Kultuur Miks ja kuidas soovib Jüri Nael näitlejatel maskid eest ära võtta? Halastamatu sotsrealism neokapitalistlikus põrgus (1) Sport Hullumeelne õhtu Meistrite liigas, iga värav võis olukorda muuta Tallinn Tallinn saab lähiaastatel ridamisi uusi monumente (5) Maa Elu Nädala mõte: ise tehtud jõulud Üks OTTi eesmärk on inimeste toitumisteadlikkuse tõstmine Talvel ei tasu üraskist kahjustatud metsa torkida Päikesepaneelid saavutasid kiiresti populaarsuse (1) Firma jõulupakkidesse läheb üha enam eestimaist Välismess nõuab ettevõtjalt tugevat eeltööd, juba üks kontakt on kordaminek Ilmajutt: kuidas ennustada ilma Kuusega on isegi pohmelust ravitud Jõulukaunistuste moes troonib isetehtu ja taaskasutus Miks on Kesk-Eesti põldudel kimalasi poole vähem kui Lõuna-Eestis? Tartu Aksel Part: sisering hoopis kergliiklusele Sirje Toomla: kas suurtäht lisab väärikust? (1) Üha enam põlenguid saab alguse rikkis külmikust (5) Metsaomanikud ei pruugi arugi saada, kui neid röövitakse (5) Isemõtlejast sai ootamatult Tartu ülikooli juht Meelelahutus Koomiks Sudoku

Tõnis Oja: Coop Pank sai miljoni eest tühjad pihud

2 min lugemist
Coop Panga peamaja Tallinnas Narva maanteel. FOTO: Liis Treimann

Eelmisel aastal pärast Tallinna Sadama aktsiate avaliku esmaemissiooni (IPO) maksumuse ja tulemuse teatavaks saamist olid paljud, mina kaasa arvatud, finantsnõustajate suhtes väga kriitilised.

Kriitika põhjuseks oli nõustajale makstud hind üle seitsme miljoni euro ning küsitavus tulemuse suhtes – suurimad märkijad olid Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank ning kohalikud pensionifondid, aga kohalikud väikeinvestorid ei saanud peaaegu mitte midagi.

Coop Panga IPO maksumus oli mitu korda väiksem. Juhatuse esimees Margus Rink ütles Äripäeva raadiole, et nende IPO maksumus jäi alla miljoni euro. Arvestades, et Coop Panga IPO plaanitud maht oli Tallinna Sadama omast kolm ning tegelik peaaegu neli korda väiksem, võiks arvata, et nõustamise hind oli üsna OK. Kui aga vaadata IPO tulemust, milleks oli suur alamärkimine, tekib küsimus, kas emissiooni nõustaja ikka vääris makstavat tasu.

Emissiooni alguses ütles finantsnõustaja Lauri Lind LHV pangast «Aktuaalsele kaamerale»: «Kui me tulime juba välja selle emissiooniga, siis järelikult on huvi olemas ja meile tundub, et ka väljaspool Eestit on huvi küllaltki suur, kuna ta on unikaalne kogu oma seotusega jaekaubandusega.»

Coop Panga nõukogu liikme, InBanki asutaja juhi Priit Põldoja sõnul suutis nõustaja huvi olemasolus veenda ka ettevõtte nõukogu, mistõttu tuligi pakkumise maht ebarealistlikult suur. Kui see huvi oligi olemas, siis ei suutnud finantsnõustaja seda realiseerida.

Coop Panga aktsiate esmaemissioon lõppes pangale fiaskoga.

Coop Panga andmetel märkisid aktsiaid 24 institutsionaalset investorit kokku kuue miljoni euro väärtuses võrrelduna 10 855 väikeinvestoriga, kes märkisid 27 miljoni eest. Panga aktsiaraamatust selgub, et sellest üle miljoni euro eest märkisid LHV pensionifondid.

Veidi jääb ka arusaamatuks, keda siin üldse institutsionaalseteks investoriteks peetakse. SEB ja Swedbanki grupi kliendikontode märgitud aktsiate arv piirdus vaid mõnekümne tuhande aktsiaga, Luminor (ilmselt siiski Luminori personaalpanganduse klient) märkis vaid 150 aktsiat. Välisinvestoritest olid märkijad Citigroupi kliendid mõne tuhande aktsiaga, aga see on ka kõik. Aktsionäride nimekirja vaadates ei suuda ma mitte kuidagi 24 institutsionaalset investorit, veel vähem LHV pensionifondidest üle jäävat institutsionaalsete investorite märgitud viit miljonit eurot leida.

Coop Panga aktsiate esmaemissioon lõppes pangale fiaskoga. Kuidas on väikeinvestoritega, seda võime öelda ehk aasta pärast.

Seotud lood
11.12.2019 13.12.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto