Raimond Kaljulaid: õigusriigi kriisi juur on Reformierakonna valitsuses

Raimond Kaljulaid. FOTO: Konstantin Sednev

Otsides vastust küsimusele, mida oleksime pidanud tegema teisiti, et oma riiki äärmuslike tungide eest tõhusamini kaitsta, tuleb Reformi­erakonnal oma deemonitele silma vaadata, kirjutab Raimond Kaljulaid (SDE).

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Täna toimub riigikogus Reformierakonna algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse «Kas õigusriik on ohus?» arutelu. Jõuan kohe ka Reformierakonna juurde, kuid räägime kõigepealt õigusriigist.

Põhiseaduses mainitakse õigusriiki kümnendas paragrahvis ning kommenteeritud väljaanne selgitab õigusriigi mõistet ulatuslikult. Kui lühidalt kokku võtta, siis õigusriik kitsamas tähenduses on «seadusriik, st riik, milles on seadused, mida järgitakse». Õigusriik laiemas tähenduses on «riigikorraldus, kus lisaks seadustele, mida järgitakse, on olemas ka põhiõigused, võimude lahusus, sõltumatud kohtud ja seadusi järgiv haldus».

Eesti Vabariigi praegune peaminister on viimastel kuudel korduvalt rõhutanud, et Eesti on jätkuvalt õigusriik, mis juba iseenesest on tähelepanuväärne. Analoogselt on lääneriikide kaitse- ja välispoliitika kujundajatel olnud viimasel ajal korduvalt põhjust kinnitada, et Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon on hea tervise juures ning rahvusvaheline reeglitel põhinev maailmakord tervikuna endiselt toimib.

Reformierakonna välja pakutud aruteluteema on kahtlemata vajalik ja õigeaegne.

Vähemalt üks Jüri Ratase juhitava valitsuskoalitsiooni osalistest ei paista aga küsivat, kas õigusriik on ohus, vaid on jõudnud järeldusele, et õigusriik on neile ohtlik! Võimude lahusus, sõltumatu kohtuvõim ja kõigile laienevad põhiõigused ongi see, mille vastu EKRE võitleb.

11.12.2019 13.12.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto