Sisukord
Arter
Postimees
14.12.2019
Eesti Skandaalide nappus tuleb kahjuks EKRE-le ja sotsidele (44) 88-aastane Arved: üksinda käies tundub tee pikk Medõde nuhkis sõbranna mahitusel võõra inimese terviseinfo järele (14) Majandus Kašmiirkuues hundi luksusimpeerium Välismaa Johnsoni risk tõi valimistel võimsa võidu (17) Ratas ei süüdista pidurit tõmmanud Poolat (16) Uue põlvkonna Raudne Leedi (8) Tokyo suur moeteater Arvamus Juhtkiri: britid on lõpuks otsustanud (12) Karl-Eduard Salumäe: vallavolikogulane, anna endale aru! (2) Uue ajastu peaminister (4) Mõjuga oligarhi langemine (2) Võidukas Boris Sportlane, kel on küsimusi (2) Sport Eesti juurtega jalgpalluri pöörane tee Soome koondisse Taavi Libe kolumn: aasta sportlase sõna kaalugu sama palju kui tulemus (3) NBA võlu ja valu: kaitsemänguta tugevaim korvpalliliiga Toyota täiendas veelgi ridu, Citroen ja Škoda ikkagi päriselt ei lahku Kliima Pelletite põletamine kõrvetab näpud (20) Merendus Omaani politsei suurtellimus lööb Saaremaa laevafirma äri õide (7) AK Pool sajandit väldanud sööst muusikaliste ideaalide poole Tallinn 800 – kivist külalised väikses puidust Tallinnas EKI keelekool: beebid patta ja pannile Lauri Vahtre: tuld koolidele, tuld muuseumidele – vabadus koidab (20) Jaak Prozes: soome-ugri rahvaste vandenõu(d) Nädala plaat. Erootiline ja neurootiline iluelamus Aja auk. Kuidas monument lõpuks minema voolas Mesikäpp. Kuidas lastele päkapikkudest rääkida? Mesikäpp. Mimmu Blogi Blondi popamatsooni lahkumine Arter Silvia Ilves: ma ei mängi tšellot selleks, et mehi saada (9) Kuidas Raadi lennurajalt saadud hoog lennutas maailma tippu Kes on õige monumendimees? (2) Mihkel Raud: vanemate lahkuminek on üks hirmsamaid asju, mis lastega juhtuda võib (2) Türkmenistanis õnne otsimas: võib-olla peitub see tohututes korterites? Uue põlvkonna Raudne Leedi (8) Pühad pokaalis: Riesling, porter, mull Imede aeg pimedas Eestis: kus asuvad kõige põnevamad valguskaunistused? (2) Sõiduproov: 5 asja, mida teada Renault Capturi kohta Automaailma tippmudelite klaasid valmivad Elvas (2) Tokyo suur moeteater Meelelahutus Koomiks Sudoku

Imede aeg pimedas Eestis: kus asuvad kõige põnevamad valguskaunistused?

5 min lugemist
Tallinn, Viru tänav FOTO: Miriam Adam

Talvel torssis ja tujutuna ringi käimist ei pea häbenema. See on muide normaalne. Kuid pimedusemasenduse vastu leidub ka rohtu. Või arvasid sa tõesti, et kõik need helkivad talvekaunistused ainult ilu pärast üles pannakse?

Jõuluaeg on väga salapärane isegi neile, kes enam päkapikke ei usu. Kõnnid töölt koju keset porihalli pimedust. Talve eripära on see, et tööl käiv inimene ju valget aega ei näegi! Aga uuel hommikul – ennäe imet, sama teelõik on tuhandete tuledega dekoreeritud. Kust need siia said?

«Eks see müsteeriumiks paljudele jääbki, sest tuled pannakse üles öisel ajal, kui liiklust ei ole,» selgitab Ivari Roosileht, Adami tegevjuht. Valguskaunistuste taga toimetab sada protsenti Eesti ettevõte, ainus tootja Põhja-Euroopas. Ometi valdkond, kus meil väikeses Eestis eelised on, kuna kõik on käe-jala juures. Kuid valgusmeistrite töö on pigem siiski raske kui romantiline.

Ivari Roosileht FOTO: Adam BD AS

«Tavalised töövahendid on autotõstuk, tubli mees ja tema kaks kätt. See on väga raske töö – öine graafik, täpne töö kõrgel ja külma käes. Samas on sel tööl oma võlu ja see pakub tugevaid emotsioone – kui kaunistustega valmis saad, näed kohe oma kätetööd. Ja tavaliselt on see väga kena ning rahulolu päris suur. Me ei tee kummist ja tuledest asju, vaid loome meeleolu.»

Talvevalgustuste paigaldajate jaoks on soe ja lumevaene talv kergendus – pole vaja kõrgetes hangedes sumbata ega tuisu käes taeva all turnida.

Tallinn, Viru ring FOTO: Miriam Adam

Ohtlik amet

Jalutaja jaoks otse taevas süttivad lumeräitsakad, kuused, lühtrid ja muinasjutumotiivid näivad kinnituvat unistuste külge. Pimedus peidab armulikult ära kõik konstruktsioonid, alles jääb ainult ilu. Seevastu töömehed, kes selle kõik loovad, on sama kasvu lihtsurelikud kui meie kõik. Iga valdkond, kus on kokkupuude elektriga, eeldab eriväljaõppega töötajat. Ohtlikuks teeb selle ameti ka see, et tööd tehakse kõrgel – sageli toimetatakse 20–30 meetri kõrgusel. Peab väga täpselt jälgima turvanõudeid õige mitmes küsimuses.

«Paarikümne aasta jooksul pole ühtegi õnnetust juhtunud, jumal tänatud,» sõnab Roosileht. «Aga ega me ühtegi juhuslikku meest paigaldama ei luba ka. Asjatundjad teevad seda tööd kümme aastat ja rohkem.»

Kõrgusega õnnetusevõimalused veel ei piirdu, ka liiklus tähendab alati ohtu. Öisel ajal on liiklus küll hõre ja teelõigud alati nõuetekohaselt piiratud ja märgistatud, kuid alati eksisteerib võimalus, et mõni tuisupäine või tukkuv juht tähelepanematu manöövri teeb. Teoreetiliselt võib juhtuda palju, kuid kogemuste ja tähelepanelikkusega viiakse võimalused minimaalseks.

Sel nädalal seati Viljandi raekoja parki üles kaks valguskera. Linnakunstnik Malle Londoni sõnul on Viljandi jõuludeks ehtimise üks põhimõtteid kasutada geomeetrilisi kujundeid. FOTO: Elmo Riig

Proovi teraapiat

Nii mõnigi häbeneb oma talveaja nukramat meeleolu ja usub, et see viga painab vaid teda. Lohutav on teada, et Põhjamaal on see siiski reegel, mitte erand. Pimedamasendusel on isegi nimi – SAD ehk tõlkes hooajaline käitumishäire

Seosed pimeda aja ja süngema meeleolu vahel on mitmete teadusuuringutega kinnitatud. Näiteks Pennsylvania ülikooli neuroteadlased hoidsid rotte kuus nädalat pimedas ja tegid kindlaks – pimedus ei too kaasa üksnes depressiivset käitumist. Asi on hullem! Katse näitas ka ajupiirkondade kahjustumist. Neuronite surma, mis vastutavad dopamiini ja serotoniini tootmise eest, mis on otseselt seotud meie võimega tunda emotsioone ja naudingut.

Pirita tee FOTO: Miriam Adam

Selmet kohe käsi antidepressantide järele sirutada võib proovida ka valgusteraapiat. Seegi on katseliselt tõestatud. Suurima efekti saavutab inimene siis, kui tema kontakt valgusega on võimalikult vahetu ja pikaajaline. Ehk ära torma läbi tuleehtes linna, võta aega peatuda ja imetleda – investeerid selle aja omaenda vaimsesse tervisesse. Valgusmaailmas on arvesse võetud ka kontakti mõju – uusimad valguskaunistused on sellised, millest inimene võib lausa läbi kõndida.

«Kõige põnevamad installatsioonid pakuvadki väga vahetut elamust,» kirjeldab valgusfirma ekspert. «Näiteks kavandasime koostöös linnaarhitektiga sel aastal Viljandisse hiiglaslikud jõulukuulid, millest saab läbi kõndida. Samuti on valgus muutunud värvilisemaks – see on tingitud tehniliste võimaluste arengust.»

Näiteks Viru ringil püüab pilke kümnest valgest kuusest kompositsioon, mis vahetab värvi, annab üha uusi emotsioone. Eestis veel veidi peljatakse uljamaid lahendusi, eelistatakse lihtsamaid ja rahulikumaid linnakaunistusi, aga üha enam tullakse kaasa ka uute ideedega.

Tartu Ülikool valguskaunistustega FOTO: Tartu Ülikool/university Of Tartu

Põnevaks muudab erinevad valgusmaastikud ka see, et standardasju siin pole. Iga installatsioon on eriline käsitöö – see annab võimaluse pakkuda unikaalseid lahendusi ja kordumatuid emotsioone. Valgus räägib lugusid ja annab linnaosale näo.

«Praegu ei ole enam tarvis selgitada, miks linnadesse jõuluilu vaja on,» ütleb Roosileht.

«Täna on see loomulik keskkonna osa. Vaid see on enamikule üllatus, et kõik see luuakse siinsamas Eestis. Lisavalguse mõju meeleolule on füüsiliselt tajutav. Meie regioonis on pimedust palju ja selle rusuvast mõjust muidu mööda ei saa.»

Valgusinstallatsioon Pärnus Endla teatri ees. FOTO: Mailiis Ollino

Mitu lampi siin särab?

Jõuluaja avalikku ruumi ehtiva valgusmaagia taga toimetab Eesti ettevõte Adam. Sel aastal valmib 700 km erinevaid valguskette ja valgusvoolikuid, neist 250 km pannakse üles Eestis.

Kuid see suur arv on vaid täiendus – varem tarnituga kokku on Eestis jõuluajal kasutuses umbes 1500 km valguskette millel on 20 miljonit leedlampi.

Märjamaa tehases valmib käsitööna umbes 4000 postidekoratsiooni, millest kolmandik jääb kaunistama Eestit. Kokku on praeguseks Eesti linnades üle 10 000 postidekoratsiooni.

Aastaringne töö

Kui meile tundub, et jõuaeg on justkui sära plahvatus pikas pimedas talves, siis nii see pole – Eestis on kombeks, et valgustust hoitakse üleval märksa kauem, veebruari-märtsini. Samuti ei sünni kõik see ilu kaugeltki üleöö.

«Nii kui ühed kaunistused maha võtame, sõidame jõulumessile järgmist aastat ette valmistama,» muigab Roosileht. Kogu keerukas ja fantaasiarikas valguskunst disainitakse siinsamas eestlaste poolt ning toodetaks Märjamaal. Üksnes ülespanekuprotsess võtab aega oktoobrikuust advendini.

Planeerimine algab aga juba aasta alguses. Uue ilu kallal töötab terve disainerite meeskond, tehakse viis-kuus kavandit, et leida midagi värsket ja just konkreetsesse paika orgaaniliselt sobivat. Inspiratsiooni saadakse sageli loodusest, kohalikest legendidest, maastikust, motiividest. Näiteks Otepääl helendab sel talvel hiigelsuur karu, linna sümbol. «See, mida inimene linnaruumis näeb, on kogu selle pika töö viimane sabaots.»

Jõuluvalguse roll on aastatega palju muutunud – inimesed ootavad ja osalevad ning tehnoloogilised võimalused lennutavad fantaasiapiirid üha pöörasemasse kõrgusse. Kui pime aeg tuju nulli krutib, tasub leida lähim kaunistatud ala või võtta ette retk mööda Eestit avastamaks valguse kunstiteoseid. Kui nina kapuutsi varjust veidi ülespoole keerata, avanevad imelised valgusmuinasjutud ja pimedus on neile ideaalne foon.

Otepää mõmmi FOTO: Miriam Adam

Valgusmaagiat üle Eesti

Pime aeg koos eriliste helendavate kaunistustega ei kesta igavesti. Siin on giid, mis juhatab kätte valgusilu üle Eesti.

Viljandi – hiiglaslikud jõulukuulid, millest saab läbi kõndida. Koostöös linnadisaineriga.

Otepää – megamõmmik. Kolm meetrit kõrge ja sama lai karu, Otepää vapiloom.

Pärnu – enneolematu valguspurskkaev ja selle ees kuusk.

Tallinn – Viru ringile ilmub leedvalgustusega mets, mida saab virmalise värvidesse helklema panna.

Tallinn – Sõpruse puiestee ja Kristiine ristmik muutub efektseks valgusinstallatsiooniks.

Pirita – Eesti hiilgavaim puu. Elusa puu ümber seatakse ehteks rekordarv leedlampe. Kindlasti imetle ka kuuskedega silda.

Keila linn ja Põlva linn – valgusehetes peatänavad on vaatamisväärsus omaette.

Rapla, Paide, Põltsamaa – harmooniliselt ehitud linnasüdamed.

Tallinn, Sõpruse puiestee FOTO: Miriam Adam
Tallinn, Rotermani kvartal FOTO: Miriam Adam
Pärnu valgusehtes purskkaev ja kuusk FOTO: Miriam Adam
Seotud lood
13.12.2019 16.12.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto