Sisukord
Arvamus
Postimees
12.12.2019
Eesti Viis elu nõudnud põleng algas külmiku juurest (11) Järgmine valimispäev tuleb koos reklaamidega (10) Tanel Kiik: konkurents ravimiturul peab olema aus (3) Tallinn saab lähiaastatel ridamisi uusi monumente (5) Majandus Suur ülevaade ⟩ Madalapalgaliste arv kahaneb hulgakaupa Ärinaine Tiiu Järviste sai karmi kahtlustuse Rahapesu ekspert: SEB loodab pääseda Tesla särtsuautod murdsid riigitoetuse saajate hulka Välismaa Porošenkot uuritakse seoses võimaliku riigireetmisega (3) Maailm saab juurde uue saareriigi Time valis aasta inimeseks Greta Thunbergi German Marshall Fundi teadur: NATO ei pruugi kesta igavesti (18) Iisraeli ootavad ilmselt kolmandad valimised aasta jooksul Postimees Brüsselis: Von der Leyen lasi oma lipulaeva vette europarlamendis (3) Piret Kuusik: Brexiti-valimised peetakse Brexitita Uus-Meremaa vulkaani uus võimalik purse takistab ohvrite äratoomist Arvamus Juhtkiri: mis on kodus valesti? (3) Tõnis Oja: Coop Pank sai miljoni eest tühjad pihud (1) Krista Fischer, Tõnu Kollo: tõde Eesti rahva kohta Andi Hektor: kahekümne aastaga jõukaks nagu Šveits (8) Raimond Kaljulaid: õigusriigi kriisi juur on Reformierakonna valitsuses (30) Vadim Štepa: Nord Stream 2 ja korruptsiooni põhjavoog (1) Meie Eesti Apteekrid kõõluvad tarneaukude serval Kadri Tammepuu: appi, mu ravim on kadunud! Kultuur Miks ja kuidas soovib Jüri Nael näitlejatel maskid eest ära võtta? Halastamatu sotsrealism neokapitalistlikus põrgus (1) Sport Hullumeelne õhtu Meistrite liigas, iga värav võis olukorda muuta Tallinn Tallinn saab lähiaastatel ridamisi uusi monumente (5) Maa Elu Nädala mõte: ise tehtud jõulud Üks OTTi eesmärk on inimeste toitumisteadlikkuse tõstmine Talvel ei tasu üraskist kahjustatud metsa torkida Päikesepaneelid saavutasid kiiresti populaarsuse (1) Firma jõulupakkidesse läheb üha enam eestimaist Välismess nõuab ettevõtjalt tugevat eeltööd, juba üks kontakt on kordaminek Ilmajutt: kuidas ennustada ilma Kuusega on isegi pohmelust ravitud Jõulukaunistuste moes troonib isetehtu ja taaskasutus Miks on Kesk-Eesti põldudel kimalasi poole vähem kui Lõuna-Eestis? Tartu Aksel Part: sisering hoopis kergliiklusele Sirje Toomla: kas suurtäht lisab väärikust? (1) Üha enam põlenguid saab alguse rikkis külmikust (5) Metsaomanikud ei pruugi arugi saada, kui neid röövitakse (5) Isemõtlejast sai ootamatult Tartu ülikooli juht Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: mis on kodus valesti?

2 min lugemist
Pistikupesad ja rippuv juhe. Pilt on illustreeriv. FOTO: Ain Liiva

Eile öösel juhtus Tartus Ihaste linnaosas neetult traagiline õnnetus, mis puudutas iga empaatiavõimelist inimest ja tekitas sügavat kaastunnet.

Loodetavasti õnnestub selles loos selgust saada püüdvatel ametkondadel kõik olulised asjaolud välja uurida. Kellegi peale osutamiseks välja sirutatud näpud võib aga taskusse jätta.

Kuid arutleda mitte ainult ei võiks, vaid peaks. Mitte konkreetse juhtumi üle, vaid tulekahjude ning muude kodus aset leida võivate eluohtlike õnnetuste üle laiemalt. Just nimelt selle rakursi alt, mida saab igaüks meist meeles pidada ja ära teha, et tragöödiate kordumise tõenäosust vähendada.

Mullu hukkus tulekahjudes poolsada inimest, tänavuse aasta arv on nüüdse seisuga 39. Seda on väikse Eesti kohta liiga palju. Võrdluseks: pääste­ameti eesmärk on Põhjamaade tase ehk senisest kolm korda väiksem hukkunute arv.

Tulesurmade vähenemisele aitavad kaasa meetmed, nagu nõue paigaldada suitsuandur ja lasta korstent pühkida regulaarselt. Need on samasugused ohutuse tagamise eesmärgil seatud kohustused, nagu näiteks autoga tehnoülevaatuses käimine.

Ent kui paljudes leibkondades veendutakse regulaarselt näiteks ­elukoha elektrisüsteemi korrasolekus? Kui suur võib olla nende korterite ja majade hulk, mis ostetakse ilma, et teadjam pilk säärased asjad üle vaatab?

Ise kodu kallal midagi valesti tegijate hulk pigem väheneb kui suureneb, teisalt aga teeb vähikäiku inimeste tehniline teadlikkus ja võime ohumärke ära tunda.

Elu on siin riigis nõnda heaks läinud, et inimesed on üha vähem sunnitud kodus erinevaid spetsiifilisi töid ise tegema, selle asemel et spetsialist kutsuda. Ka elamute üldine seisukord on paranenud, mis tähendab, et jooksvaid töid tuleb teha harvem. Ühtpidi tähendab see kõik, et ise kodu kallal midagi valesti tegijate hulk pigem väheneb kui suureneb, teisalt aga, et vähikäiku teeb ka inimeste tehniline teadlikkus ja võime ohumärke ära tunda.

Küsigem näiteks: kui paljud inimesed tänapäeval teavad, mida tähendab see, kui pistikust kostab krabinat? Mis seal siis juhtub? Kas see kujutab ohtu?

Ning eks spetsialistil ja «spetsialisil» ole samuti suur vahe, mis kajastub sageli (kuigi mitte alati) ka tema teenuse hinnas. Ühtpidi on soov kokku hoida väga mõistetav – me ei ela absoluutses rikkuses –, kuid säästmiseks leidub palju-palju mõistlikumaid viise. See on ju oma elu kindlustamine sõna otseses mõttes.

Ei tohi ka ära unustada, et ise tegemine pole kõigele vaatamata kaugeltki möödanik. Oma oskustele tuleb aga anda aus ja pigem ettevaatlik hinnang ilma valehäbi tundmata.

Linnastumine toimub üha kiirema hooga ja koos sellega ka äärelinnastumine. Kunagistest suvilarajoonidest saavad esinduslikud aedlinnad ja nõukogudeaegsetest suvilatest täna­päevased eramud. Mädale südamele ehitatud särav fassaad võib aga varjata eluohtlikke vigu. Olgu selleks asjatundmatult tehtud elektritöö või vigane küttesüsteem.

Igaüks peaks olema veendunud, et tema kodus on need riskid maandatud. Ja ka siis algab kõik ennetusest.

Mida saab igaüks ära teha, et kodud turvalisemad oleksid? Väga lihtsaid samme. Näiteks mõelda, et suitsu­andur võib olla ka jõulukink.

Seotud lood
11.12.2019 13.12.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto