Apteegireformi ümberkeeramine rullib hooga juba riigikogus, sotsiaalminister Kiik on kolmes teemas jäänud (peaaegu) üksi võitlejaks.

APTEEGITEERULL

Kõigepealt ilmus idee asuda apteegireformi ringi tegema. Midagi pole veel otsustatud, öeldi lisaks. Kõik on alles lahtine, vaatame, uurime. Siis ilmus avalikkuse ette eelnõu, mis oli kui apteegireformi ringitegijate pastakast paberile saanud. Midagi pole otsustatud, öeldi. See on üks eelnõu versioon, neid ringleb mitu erinevat, öeldi. Siis andis komisjon menetlusse apteegireformi eelnõu... mis on täpselt see, mis jõudis avalikkuse ette. Võite arvata, mida praegu öeldakse. Õige! Midagi pole otsustatud, nüüd alles hakkavad ettepanekud muudatusteks tulema.

Mis edasi? Kui koalitsioon näitab samasugust jäikust ja külma kõhtu nagu seni mitmel varasemal puhul, siis saavadki – minimaalsete muudatustega – kõik aastaid tagasi kavandatud apteegipiirangud tühistatud ja praeguse reformi vastased oma tahtmise. Kui koalitsioonil sellist enesekindlust ei ole, tullakse mõni samm siiski vastu ka kriitikutele. Aga sel juhul ei saa välistada, et taktikalise taandumise eesmärk on vaid näidata koostöötahet ja välistada sellega võimalus, et keegi saaks pärast kurta vähese kaasamise üle. Sellise variandi puhul on muidugi praeguseks juba otsustatud, mis on see piir, kuhu ollakse valmis taganema. Seda muidugi keegi praegu ei avalikusta.

Kuidas edasi? Praegu näib, et valitud on taktika «pane tuima». Keskerakonnast on apteegireformi ümberpööramise vastu ka sotsiaalkomisjoni kuuluv Marika Tuus-Laul. Täna pidi komisjon hääletama reformi tagasikeeramise eelnõu suurde saali saatmise üle. Otsus tuli konsensuslik... sest Tuus-Laul võeti selleks päevaks komisjonist välja. Asemele saadeti keskerakondlane Natalia Malleus.

     FOTO: MEEM: Skunk.ee

VALGE VARES KIIK

Keskerakondlasest sotsiaalminister Tanel Kiik on saanud palju kiita, kuid põhjustab oma mitme koalitsiooni pealiinist erineva seisukohaga ka omajagu umbusku – miks ta seda kõike teeb. Esile võib tuua kolm väga olulist teemat, kus Kiik on (peaaegu) üksi kogu koalitsiooni vastu.

Esiteks apteegireform. Kiige arvates on kavandatud reformi tagasipööramine olnud halb mõte. Sotsiaalminister ei jaga hulgimüüjate ja ketiapteekide jagatavat hirmu, et suur hulk apteeke pannakse aprillis kinni ning ravimite kättesaadavuse vähenemisel on ohus inimeste tervis ja elud. Selle seisukohaga on ta võimuliidu liikmetest avalikkuse ees täiesti üksi, ka tema enda parteikaaslased pole Kiike avalikult toetanud.

Teiseks II pensionisamba reform. Kiik on üks neist, kes ei pea lõpuni õigeks II samba plaanitud kujul vabatahtlikuks muutmist. Tema juhitud ministeerium on saatnud ka kaustatäie ettepanekuid, kuidas reform ümber teha. Seni pole teada, kas sealt üldse midagi arvesse võetakse. Seega on ta oma seisukohtadega koalitsiooni sees üksi.

Kolmandaks hoolduskassa idee. Kiik on välja käinud maksumõtte, mis tema arvates aitaks leevendada vanurite hooldamise probleemi. Hooldusteenused käivad praegu üle jõu nii vanainimestele, nende lähedastele kui ka riigile. Juba on teada, et koalitsioonipartner Isamaa ei toeta seda mõtet ja kuna koalitsiooni otsused sünnivad konsensuslikult, on see maksumõte surnud. Seda enam, et võimuliit lubas maksurahu ehk uusi makse ei tule. Seega on Kiik oma mõttega ilma koalitsiooni toetuseta.

Miks see on tähtis? Kiik on koalitsioonis oluline tegelane. Harva juhtub, et üks minister on mingites väga tähtsates asjades ülejäänud kabinetist täiesti teistsugusel arvamusel. Kusjuures veel nii, et teda ei toeta ka omaenda erakonnakaaslased. Tekib küsimus: kui juba mitmel juhul on Kiige seisukohad teistele ministritele tühi koht, siis miks selles valitsuses üldse edasi olla?

Mis tekitab usku? Kiik pole nii apteekide kui II samba reformi puhul olnud lihtsalt niisama kriitiline, vaid on pakkunud ka tema arvates kompromissiks sobivad lahendusi. Need pole muidugi kuhugi lennanud, aga jätavad mulje, et Kiik on tõesti üritanud leida kompromisse. Sotsiaalministrina olekski tal keeruline neis küsimustes ilma kriitikameeleta kaasa joosta, seega on talle peaaegu kohustuslik pakkuda teisi lahendusi, et kanda välja sotsiaalvaldkonna ministri tiitel.

Mis tekitab umbusku? Kui on selge, et pakutud alternatiivid ei lähe läbi, võib neid ka üsna julgelt pakkuda, kartmata, et neid peaks hakkama päriselt ellu viima. Nii saab avalikkusele esitada end kui sirge seljaga oma valdkonna eest seisjat ja end veidi distantseerida ka sellest problemaatilisest võimuliidust, mille kokkumonteerimise juures Kiik ise aktiivselt osales. Ning Kiige isiklikele valijatele – keda oli küll vaid paarsada – näib tema käitumine kindlasti sümpaatne, ilmselt toob pikas plaanis toetajaid ka tublisti juurde. Mis viga niiviisi võidelda, ka omade vastu.

RIIGIEELARVE DÜNAMO

Eile võttis riigikogu kolmandal lugemisel vastu 2020. aasta riigieelarve. Opositsiooni ettepanekutest eelarve muutmiseks ei arvestatud ühtki. Muuseas tegi koalitsioon veel enne seda ka rahanduskomisjonis opositsioonile üsna tavatu tünga.

Mis juhtus? Opositsioonisaadikutele varem saadetud päevakorra järgi puudutas esimene arutatav punkt Eesti Panka ning seejärel pidi tulema eelarve. Kuna opositsioonisaadikud hilinesid mõne minuti koosolekule, hääletas komisjon esimees Aivar Koka (Isamaa) ettepanekul päevakorra kiiresti ringi ja tõstis eelarve esimeseks. Seejärel hääletati mõne minutiga ära 13 riigieelarve muudatusettepanekut, enne kui opositsioon üldse tuppa jõudis.

Mida sellest arvata? Lihtsalt nõme.