Sisukord
Meie Eesti
Postimees

Martin Ehala: ideoloogia painutab moraali

5 min lugemist
  • Inimeste intuitiivsed moraaliotsustused on kiired ja suhteliselt sarnased
  • Eri ideoloogiad kallutavad moraalireegleid oma ideaalidest lähtuvalt
  • Konservatiivide ja liberaalide väärtuslõhe on kunstlikult suurendatud
Moses purustab käsulauad. Gustave Doré graafika, 1832. FOTO: Mary Evans Picture Library/Scanpix

Ühiskonna polariseerumine väärtusküsimustes kammitseb poliitilist dialoogi ning kulutab kõigi aega ja närve. Samas on selle ületamine suuresti kodanikuhariduse küsimus. Martin Ehala osutab moraalipsühholoogiale toetudes, kuidas saaks ummikseisust välja tulla.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Igaüks, kes vähegi jälgib Eesti avalikku elu, on märganud, kui spontaansed ja vastandlikud on hinnangud paljudele nähtustele ja kui kirglikult neid hinnanguid kaitstakse. Võtame kas või endise ministri Marti Kuusiku vastu esitatud süüdistused perevägivallas, EKRE toetajate reaktsioonid homoseksuaalsust käsitlevate ürituste suhtes noortekeskuses või siis hinnangud ühele või teisele lasteaia õppekava projektile. Pole kahtlust, et ühiskonnas on väärtuslõhe, mille mõlemal poolel on suur hulk kompromissituid inimesi. Nähtus ei ole omane üksnes Eestile, samasugune väärtuslõhe iseloomustab kogu läänemaailma, väljendugu see siis Brexitis või leppimatuses Donald Trumpiga.

Hea lähtekoha nähtuse mõistmiseks pakub moraalipsühholoogia. Moraalireeglid lähtuvad ühiskonna tuumväärtustest, mida erinevalt muudest normidest kaldutakse pidama universaalseks ja absoluutseks, sõltumatuks konkreetsest võimust ja selle kandjatest. Ebamoraalsed teod kutsuvad sageli esile tugeva nördimuse, rikkujaid mõistetakse hukka ja soovitakse neid karistada. Moraalinormide kõrval on ühiskonnas veel sadu muid reegleid, näiteks komme kohtumisel tere öelda. Kui ebamoraalseid tegusid tajutakse kahju põhjustavana, siis muude reeglite rikkumist mitte.

Ebamoraalsed teod on määratletud kolme teguri koosmõjus, mida võiks veidi lihtsustatult kujutada nii: Pahalane→Tegu→Ohver. Pahalasena võib tajuda nii olendit kui ka nähtust, kellel või millel näib olevat tahe, olgu selleks siis inimene, organisatsioon, valitsus või jumal. Ohvrina võib näha kõike, mis tundub olevat haavatav: laps, üksikisik, rahvus, tulevased põlvkonnad, loomad, keskkond. Tegu omakorda põhjustab kahju: füüsilisi või vaimseid kannatusi, pühaduse rüvetamist, surma.

14.12.2019 17.12.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto