Sisukord
Arvamus
Postimees

VÄITLUS ⟩ Seeder vs Kallas

5 min lugemist
FOTO: Postimees.ee

6. novembril kirjutasime ETV Esimest stuudiot kommenteerides: «Seederi väide, et pension ei ole pensionireformi järgses tulevikus II samba kohustuslikuna hoidmisega võrreldes ilmtingimata väiksem, ei allu loogikatestile.» Tunnistame, et see hinnang on vale selles mõttes, et puhtalt loogika alusel väide ümber lükatav ei ole. Kas väide peab paika arvutuslikult, saab Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder nüüd võimaluse tõestada väitluses Reformierakonna esimehe Kaja Kallase vastu.

HELIR-VALDOR SEEDER 1 (JAH): pensionifondide reaaltootlus on negatiivne

II sambaga liitunu I samba pension on väiksem kui mitteliitunul, sest neli protsenti sotsiaalmaksu kantakse II sambasse tema I samba arvelt. II samba omanikul laekub I sambasse viiendiku võrra vähem sotsiaalmaksu (20 protsendi asemel 16 protsenti) ja tema I samba pension on seetõttu väiksem, kuna I samba pensioni suurus sõltub sinna makstud sotsiaalmaksust.

I samba pension kasvab indekseerimise tõttu kiiresti (2002-2019 üle nelja korra, 112 eurolt 483 euroni), kuid II samba fondide keskmine reaaltootlus on alates 2002. aastast olnud Better Finance uuringu kohaselt negatiivne. Seega on II sambaga liitunu sotsiaalmaksust viiendik võetud ära kiiresti kasvavast I sambast ja paigutatud negatiivse reaaltootlusega II sambasse, mis on talle kahjulik.

Isegi kui II sambaga liitunu saab pensionile jäämise hetkel suuremat pensioni, siis mõne aasta pärast on olukord vastupidine.

II sambaga mitteliitunule annab eelise ka see, et I samba pensionit indekseeritakse, II samba väljamakseid mitte. II sambaga liitunul jääb osa pensionist muutumatuks ja ei suurene enam. II sambaga mitteliitunul seevastu indekseeritakse kogu pensionit ja kuna tema I samba pension on suurem kui II sambaga liitunul, siis kasvab tema pension indekseerimise tagajärjel rohkem.

Tulemuseks on, et isegi kui II sambaga liitunu saab pensionile jäämise hetkel suuremat pensioni, siis mõne aasta pärast on olukord vastupidine ja ta saab I ja II sambast kokku vähem pensioni kui mitteliitunu.

Eelöeldut on arvutustega tõestanud Postimehe analüütik Lea Danilson-Järg («Teise sambaga liitumise ränk hind», PM 8.04.2019) ja Eesti Päevalehe arvamustoimetaja Villu Zirnask (EPLi päevakommentaar 2.04.2019). Nende arvutused näitavad, et hiljemalt 10-15 aastat pärast pensionile jäämist saab II sambaga liitunu vähem pensioni kui mitteliitunu. Lisaks on II sambaga liitunu terve elu saanud 2 protsenti vähem palka.

KAJA KALLAS 1 (EI): pensionifondide raha ei põle

Kõik seni avaldatud sisulised analüüsid näitavad, et praegu ja ka tulevikus on suuremat pensioni saada soovijatel kasulik jääda teise pensionisambasse või sellega liituda.

Oponendid ei toonud oma väidete tõestuseks tegelikult ühtegi võrdlevat analüüsi. Meie toome. Eesti Panga mõjuanalüüs ja valitsuse enda kogumispensioni eelnõu seletuskiri näitavad, et II sambaga liitunul on pension suurem. Valitsuse eelnõu seletuskiri näitab, et 17-aastane II sambaga liitumise periood on sõltumata sissetuleku suurusest suurendanud pensioni võrreldes olukorraga, kus sama inimene ei oleks II sambas raha kogunud.

Ei ole tõsi, et raha teise samba fondides põleb. Rahandusministeeriumi blogis toodud arvutuste kohaselt on 2002-2019 II samba fondide keskmine tootlus olnud 3,8 protsenti ja reaaltootlus 0,8 protsenti. Ei ole põhjust kahelda nende arvutuste õigsuses, sest ministeeriumil on kasutada terviklik andmestik. Lisaks näitab valitsuse eelnõu seletuskiri, et II sambaga liitunud on alates 2002. aastast teeninud rohkem pensioniõigusi kui mitteliitunud.

Kui me otsustame teise samba lammutada, tuleb tulevikus keskmise pensioni ja palga suhte säilitamiseks oluliselt tõsta kas makse, pensioniiga või sisserännet.

Oponendid ütlevad, et II sambaga mitteliitunule annab eelise I samba indekseerimine, mis tõstab makseid tulevikus, aga II sambaga liitunu pension on suurem ka edaspidi. Esiteks, 2021. aastast põhineb I samba pensioni suurus palgast sõltuval ühendosakul ja sõltumatul baasosal. Ka valitsuse eelnõu seletuskirja kohaselt saaks näiteks 40 protsenti keskmisest palgast teeniv inimene 12 protsenti kõrgemat pensioni. Teiseks, tulevikus nähakse ette väljamaksete korra paindlikuks tegemist. Nii on igaühel võimalik valida ka variant, kus kogunenud raha teenib edasi.

Viimaseks, II sambaga liitunu mitte ei saanud väiksemat palka, vaid on säästnud 2 protsenti oma maksueelsest tulust ja saab kokkuvõttes kõrgemat pensioni. I samba pensionär ei ole säästnud midagi ja hakkab saama väiksemat pensioni.

Pensionisüsteemi ei tohi lõhkuda, sest koos teise sambaga on kõigi ekspertide sõnul tuleviku pensionid suuremad. Nimelt on peamine risk pensionitele rahvastiku vananemine. Kui aastal 2020 on meil kolm tööealist inimest ühe pensioniealise kohta, siis aastaks 2040 jääb neid kaks. EP analüüs näitab, et I ja II sammas koos tagavad kindlamini vanaduseks piisava pensioni, sest need täiendavad teineteist. Kui me otsustame teise samba lammutada, tuleb tulevikus keskmise pensioni ja palga suhte säilitamiseks oluliselt tõsta kas makse, pensioniiga või sisserännet.

HELIR-VALDOR SEEDER 2 (JAH): oponendi ennustused on ebarealistlikud

Oponent ei lükka minu esitatud kolmest väitest ühtegi ümber. Ta viib väitluse II samba tegelikult tootluselt ja väljamaksetelt tulevikuprognoosidele, kuid teeb mitu olulist faktiviga.

Eesti Panga analüüsis on II samba netotootluse eelduseks ilma põhjenduseta 4,5 protsenti. Selle analüüsi puudustest on kirjutanud Indrek Neivelt ja Kristjan Järvan. Rahandusministeeriumi koostatud dokumentidesse pole oponent aga süvenenud, ta väidab ministeeriumi 2018. aasta blogipostitusele viidates, et 2002-2019 on pensionifondide reaaltootlus positiivne. Blogi käsitleb tootlust ajavahemikul 2002-2017, samas 2019. aasta tulemusi pole veel teada ja ajavahemikus 2002-2018 on II samba reaaltootlus olnud hoopis negatiivne.

Oponent toob ka näite reformi seletuskirjast pensioni suuruse kohta pensionile jäämise hetkel. Siin ei ole vastuolu minu väitega, et I sammas toob suurema pensioni. Nagu ma I osas kirjutasin, võib pensionile jäämise hetkel olla II sambaga liitunu pension suurem, kuid mõne aasta pärast enam mitte. Ka ministeerium nõustub, et pikemas perioodis võib II samba algne eelis pöörduda, sest väljamaksed ei kasva, samas kui I samba pensionit indekseeritakse iga-aastaselt. Kordan: mida pikem on pensioniiga, seda kasulikum on I sammas.

2008.-2009. aasta majanduskriis pühkis pensionifondide väärtusest 25 protsenti, kuid ükski oponendi viidatud analüüs ei arvesta majanduskriiside võimalikkusega tuleviku.

Oponendi põhiviga on siiski see, et tema väited ei lähtu pensionifondide senistest tegelikest tootlustest, vaid ainult ebarealistlikest tulevikuennustustest, mis toetuvad oletustele. Need on optimistlikud ennustused, mis ei arvesta senise praktikaga. Näiteks pühkis 2008.-2009. aasta majanduskriis pensionifondide väärtusest 25 protsenti, kuid ükski oponendi viidatud analüüs ei arvesta majanduskriiside võimalikkusega tulevikus.

Sarnast optimismi tuleviku suhtes oleme näinud ka varem. 2001. aastal kinnitas rahandusminister Siim Kallas riigikogu kõnepuldist, et II samba keskmine reaaltootlus hakkab olema vähemalt 6 protsenti aastas. Tegelikult on reaaltootlus olnud negatiivne ja enamiku praeguste pensionäride ja lähitulevikus pensionile minevate inimeste pensionid on II samba tõttu väiksemad, sest indekseerimisega kasvab I samba pension igal aastal,  samas kui II samba väljamaksed ei muutu.

Ka Maailmapanga 1994. a. analüüs, millele Eesti Pank ka ise viitab, toob välja, et I sammas kindlustab kõrgemad pensionid kõikidele põlvkondadele, kui majanduskasv ületab fonditootlust. Seni ongi majanduskasv ületanud II samba tootlust rohkem, kui kaks korda.

KAJA KALLAS 2 (EI): kus on tõestusmaterjal?

Oponent ei ole esitanud mitte ühtegi analüüsi või uuringut, mis lükkaks ümber rahandusministeeriumi ja Eesti Panga väited. Ministeerium viitab, et 1968-2017 on erasektori võlakirjade ja aktsiate tootlus oluliselt ületanud SKT kasvu. Ministeerium lükkab ümber ka oponendi viidatud Kristjan Järvani väited, näidates, et vananeva rahvastikuga võib kogumispension olla kasulik ka siis, kui selle tootlus jääb SKTle alla.

Oponent eirab järjekindlalt ministeeriumi arvutusi ja statistikat. Pensioni statistikaülevaade 2018 järgi oli keskmine II samba tootlus 2002-2018 3,5 protsent, ka perioodi reaaltootlus oli positiivne 0,3 protsenti, mitte negatiivne, nagu oponent ekslikult väidab. Lisame 2019. aasta 11 kuu keskmise tootluse 8,71 protsenti ja sama perioodi inflatsiooni 2,1 protsenti ning saame kogu perioodi reaaltootluse veelgi kõrgem, kusjuures siin sisaldub ka majanduskriisi mõju.

Pensionisamba laialijagamist peavad halvaks mõtteks aga Eesti Pank, IMF, OECD jne jne.

Oponent eksib väites, et II samba väljamaksed ei saa kasvada. Nii valitsuse kui meie eelnõu näeb ette väljamaksete paindlikuks tegemise, mis võimaldab ka väljamaksete faasis saada osa investeeringute tootlusest, mis toetab Eesti Panga eeldusi.

Oponent ei mõista majanduse konvergentsi mõju tuleviku majandus- ja palgakasvule. Ministeeriumi pikaajalise prognoosi järgi on 2020-2040 keskmine palgakasv 5,3 protsenti. Aastast 2036 aeglustub palgakasv nelja protsendini, mis on loomulik, arvestades sissetulekute ühtlustumist. Kiire konvergentsi perioodil 2002-2019 oli keskmine palgakasv 8,1 protsenti, kuid ka siis kasvasid  I ja II samba pensioniõigused kiiremini kui vaid I samba pension.

Nii ei leia oponent oma väidetele tõestust ei minevikust ega ole esitanud tulevikuvaateks ühtegi autoriteetset uuringut või analüüsi, mis lükkaks ümber väite, et II sambaga liitunu pension on sissetulekust sõltumata suurem kui mitteliitunul. Pensionisamba laialijagamist peavad halvaks mõtteks aga Eesti Pank, IMF, OECD jne jne.

Loe Eesti Väitlusseltsi kohtuniku kommentaari.

Seotud lood
16.12.2019 18.12.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto