Sisukord
Arvamus
Postimees
18.02.2020
Lapsele võib kõige ohtlikum olla kodu Eesti Paarisaja õpetaja keeleoskus alla nõutu Apteegiketid ootavad riigikogu järgmist käiku Saeveskit ähvardab materjalipuudus Majandus Yandex.Taxi tegutseb Eestis seadusvastaselt (9) Alaealine saab poest suitsu ja viina lihtsa vaevaga Välismaa Lätlased kutsuvad tüli tõttu boikoteerima Taani suhkrut ja Lego klotse (11) Torm Dennis uputas Suurbritanniat Turistitõkke püstitamine Rooma sümboli ümber ärritab ajaloolasi Arvamus Juhtkiri: igav ja turvaline Balti riik (5) Aimar Altosaar: hoiame oma au ja väärikust (4) Krista Kodres: humanitaarteadused, kunstid ning teadmistepõhine Eesti Neeme Raud: Trump peab silmas raha ja kasu (2) Sandra Haugas: haridus ja pered ei vaja koolikatseid (4) Meie Eesti Erkki Koort: Kanuti aed ja uusarendus (1) Helina Maasing: kuidas luua linnaplaneerimisega turvatunnet Kultuur Vaaderpassiga mees ilusalt õudsete fotode keskel Põhjus, miks ameeriklased Trumpi valivad (3) Sport Imelaps Hålandi suur unistus: Dortmundi kaudu Inglismaa meistriks Uus spordiseadus piirab sportlastele suurte stipendiumide maksmist Tervis Eestlane Aasias – kuidas trotsida koroonaviirust? Tartu Trammi Tartusse toomiseks kulub kümme aastat ja 400 miljonit eurot (8) Mait Raava: kliinikum peab valima endale arstist juhi (1) Eili Arula: Eesti Laulu on Tartusse väga vaja Tartumaa Kuldse Tammeoksa kandjate read täienevad Hotellipidajatel tuleb üha enam arvestada lastega peredega BMX-krossis tõid tartlased karikavõistlustelt mitu esikohta Veel neli kuud ning soomeugrilased peavad Eesti Rahva Muuseumis maailmakongressi Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Jaan Sootak: kuidas Simmi sama asja eest kaks korda karistada 

3 min lugemist
Prokuratuuri videosalvestis, millel Herman Simm end riigireetmises süüdi tunnistab. «Mis tegu on tehtud, see on tehtud,» märkis Simm ülekuulamisel. FOTO: kaader salvestisest

Riigikohus on hakanud pidama enne tähtaega vabastamise peamiseks eelduseks isiku edasist õiguskuulekat käitumist, mitte enam kuriteo raskust, kirjutab Tartu Ülikooli karistusõiguse professor Jaan Sootak.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Karistusõigusteaduses käibib mõiste iter criminale – kriminaalne tee, kuriteo teekond. Inimesele võib see tähendada esialgu süütuid mõttemõlgutusi ilusast elust rahaka härrana, edasi sünget kuriteoplaani, siis masendavaid vangla-aastaid ning lõpuks lootust uuesti vaba olla ja ise oma elu kujundada. Riik peab sama teekonda kaasa tehes aga otsustama, kust alates ja millisel viisil sekkuda.

Mõtted ja enamasti ka nende väljendamine on vabad, ka kuriteo ettevalmistamine ei ole enamikus riikides karistatav. Kuriteokatse ja teo lõpuleviimine on aga iter criminale kõige intensiivsem etapp, millest alates on ka riigi sekkumine kõige jõulisem. Vanglas peaks süüdimõistetu kriminaalne energia hakkama raugema, riik seevastu panustab selles etapis endiselt palju jõudu ja kulutab raha. Vanglast vabanemine võiks aga tähendada mõlemapoolset raugemist: riik lõpetab karistusõigusliku sekkumise, vabanenul algab uus elu.

Ülalöeldus ei tasu näha ilusate metafooride jada; ma tahan lihtsalt öelda, et riigi sekkumine iter criminale vältel ei ole ainult erineva intensiivsusega, vaid on ka sisult erinev ja sellisena võtab seda ka meie teekäija. Jätkem Märt Ringmaa ja Herman Simm rahule ning vaadakem lähemalt, millised on põhimõtteliselt karistava riigivõimu eesmärgid ja volitused meid huvitava teekonna lõpupoole – karistuse mõistmisel ja sellest vabastamisel.

Ennetähtaegsest vabastamisest viimase aja pressist lugedes jääb mulje, et liiga palju asju serveeritakse ühes pakendis ja unustatakse, et kord juba äratarvitatud argumente ei saa teises kontekstis uuesti samasugustena üles soojendada.

Karituse mõistmiseks tuleb alustada aga hoopis kaugemalt, nimelt seadusandja töömailt. Juba tegusid kriminaliseerides ja nende eest karistusi kehtestades määrab parlament kuritegude võrdleva raskuse, andes neile erineva õigusliku, aga ka eetilise hinnangu. Lisaks konkreetsetele karistusmääradele karistusseadustiku eriosa normides eristab seadusandja kuritegusid ka raskusastme järgi.

17.02.2020 18.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto