Sisukord
Arvamus
Postimees
27.02.2020
Eesti ravi- ja riigiasutused on koroonaviiruseks valmis (2) Eesti Vox populi: kas koroonaviirus hirmutab? Eestlane Tenerifel: mingit viirusepaanikat pole Valitsus lükkas hoolduskindlustusmaksu idee laualt sahtlisse (3) Talv jõudis lõpuks Eestisse Majandus Linnahallile ulatasid abikäe üleaedsed (5) Walt Disney juht astus ootamatult tagasi Välismaa Ajajoon: kuidas Covid-19 Hiinast maailma levis KOHALIK VAADE. Itaaliat räsib viirusega samavõrra hirm ja valeinfo Ukraina ülemraada spiiker: valimisi ei saa pidada ajutiselt okupeeritud aladel (1) Kara-Murza andis FBI kohtusse India usutüli muutus erakordselt veriseks Arvamus Juhtkiri: nii ei saa rallit sõita (2) Marti Aavik: viirus ja vändaga raadio Raul Rikk: kelle tehnoloogiast sõltume? Loretta Kruusimäe: puue kui praktiline takistus armastusele Sergei Metlev: sinimustvalge defitsiit 14 välisministrit: kodusõja lõpetab vaid kokkulepe Erkki Koort: miljon põgenikku Sindi kandis (1) Meie Eesti Maaja Vadi: halb juhtimine toob vinduva töötüli Mare Teichmann: ettevaatust – tervist ohustav töökeskkond Kadri Tammepuu: juhtimispraagist ilustamata Mart Murdvee: miks targad on ikka vaesed? Kultuur Lummav ja groteskselt stressi tekitav film Seebivaht ühiskonna ideaale ei kanna Kuidas mõista käsutäitjaid? Filmide tegemine on kui puhkus Sport Kompromissi ei leitud – Rally Estonia jääb sel aastal ära Tennisega hüvasti jätnud Maria Šarapova: olen valmis vallutama uut mäge Maa Elu Pooled hundid jäävad küttimata Nädala mõte: ei tahaks ka tasuta Maamehe üllatus: päikesepaneel võib loodust kahjustada, diiselgeneraator mitte (1) Kevadel metsas toimetades tuleb lindudele mõelda Seakatk andis tõuke rajada oma tapamaja Frank Kutteri tööprotsess võimaldab stressivaba liha Soid taastatakse järjest enam Looduslike võtetega haigusele vastu Milline võib tulla kevad ja suvi? Tomatikasvatajad jahivad uusi sorte Mees ehitas vaatetorni asemel tornsauna Tartu KIRI: kuidas küll kaitsta oma vara? Martin Kallasmaa: jagatud auto on ühiskonnale kasulikum (2) Osa kiibiga koeri siiski ei leita üles Ahhaa keskuses valmis erakordne orienteerumisrada Burgerikiosk ja Delta võistlevad parima tiitli nimel Tuttpütt – kergesti äratuntav, ent siiski vähetuntud Meelelahutus Koomiks Sudoku

Martin Kutti: Brexitiga ei ole lepitud

2 min lugemist
Brexiti-vastane meeleavaldaja Londonis FOTO: Kevin Coombs/REUTERS

Möödunud nädalal Ühendkuningriigi valimistel mäekõrguse võidu saavutanud konservatiivid tahaksid kahtlemata, et triumf tähendaks ühtlasi ka lõppu pidevale võitlusele Brexiti vastu.

Keegi ei eita, et need valimised peeti Brexiti üle. Vaielda ei saa ka sellega, et Boris Johnsoni konservatiivide valimisvõit oli võimas. Peaministri õnnetuseks aga ei tähenda see, et Brexiti-vastased tõstaksid valge lipu.

Kahtlemata on jõujooned muutunud ja 78-kohaline enamus annab Johnsonile Brexiti osas suuresti vabad käed. Kui kohtade jaotust vaadates ei tohiks olla kahtlust, et suur enamus peaks Brexiti-vastaste suu kinni panema, siis toetusprotsendid räägivad teist keelt ega anna märki Brexitiga leppimisest ühiskonnas.

Toetusprotsent ei mängi küll majoritaarse valimissüsteemi puhul suurimat rolli, kuid annab meelsusest siiski aimu. Leiboristide suur – 59 saadikukoha – kaotus tähendas protsentuaalselt eelmiste valimistega võrreldes vaid 7,9 protsendi suurust häälekaotust.

Valimistega otsustati küll Brexiti saatus Westminsteris, kuid ühiskonnas puudub endiselt üksmeel.

Pilti laiendades ja kolme suurima Brexiti osas kahtleva või selle vastu oleva erakonna häältesaaki vaadates võib näha, et kolme peale kokku koguti 47,5 protsenti häältest ehk napilt rohkem kui kolm suurimat Brexiti-meelset jõudu (46,4). Valimistega otsustati küll Brexiti saatus Westminsteris, kuid ühiskonnas puudub endiselt üksmeel.

Aga keda kaotajatel süüdistada on? Kuigi Electoral Reform Society teatel jäi süsteemi tõttu sisuliselt esindamata 14,5 miljonit häält, olid mängureeglid kõigile samad ja teada. Vahe oli vaid selles, et neil valimistel suutsid süsteemi enda kasuks tööle panna täpselt kaks erakonda.

Kui suurimad kaotajad, leiboristid pettumusest inspireeritud virinast üle saavad, siis ootab neid ees sootuks suurem ülesanne.

Järgmise viie aastaga tuleb leida viis taas suhestuda oma valijatega riigi kesk- ja põhjaosas, kes on ajalooliselt neile truud olnud, kuid neil valimistel erakonna hülgasid. Partei võib küll loota, et tõele vastab arvamus, mille järgi «laenasid» sealsed valijad kõigest Brexiti nimel toetust konservatiividele, aga ainult sellele lootmine oleks riskantne samm.

Käed rüpes toetajate naasmist ootama jäädes ja senisel kursil jätkates ei saaks välistada võimalust, et mõne aasta pärast võiks rääkida juba nn Johnsoni ajastust, mis valimiste järel ennatlikult välja kuulutati. Korrektuurid peab tegema aasta alguses ametisse valitav erakonna uus juht.

Jeremy Corbyni vasakradikaalne eksperiment kukkus kolinal läbi ja peaks saatma nii mõnegi sõnumi tulevikuks. Esiteks, peavooluparteina äärmusesse kaldudes on valimiste võitmine raske, kui mitte võimatu. Teiseks, valijad vajavad konkreetsust, mida Corbyni «vaatame, mis saab, ja korraldame uue referendumi» sõnum ei esindanud.

Seotud lood
26.02.2020 27.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto