Sisukord
Arvamus
Postimees
13.07.2020
Maanteeamet sõdib sõidueksamiaja müüjatega (4) Eesti ERMil miljon eurot puudu (5) Eesti lühiuudised Paadunud kelm tegutseb jälle (2) Aiarebaste nunnutamine võib lõppeda raske haigusega Majandus Renditööandjad nõuavad riigilt seadusemuudatusi (7) Majanduse lühiuudised Kaubavahetus vähenes järsult ka maikuus Eesti veofirmad ei kipu enam Venemaale tankima (3) Välismaa VIDEO ⟩ Naabreid hirmutab lätlaste kummaline sõidukultuur (58) Automaksu kehtestamine ajas leedulased vihale (2) Trump päästis vana sõbra vanglast PILTUUDIS ⟩ Poola valis presidenti Kuberneri vahistamisele vastati meeleavaldustega Välismaa lühiuudised Arvamus Juhtkiri: tööjõurent kontrolli alla (1) Henri Zeigo: hiinameelne ülikool (3) VÄITLUS ⟩ Kas lobistidele peaks tegema kohustusliku registri? Indrek Koppel: valmistudes teiseks laineks – Iisraeli õppetunnid (10) Sergei Metlev: Facebooki surm (1) Heinrich Suik: energeetika varustatuse vähikäik (2) Kultuur Pärast kriisi tagasi piraadilaeval Eluvett ja surmarüübet Elevandi kõrtsist Sport Spordi lühiuudised Rallitest vajab planeerimist ja koostööd, kuid on sõitja arenguks ülioluline Mercedes rõõmustas, Ferrari kurvastas Eesti vormelitalent teeb karjääri tiimijuhina Tartu Lastel tuli koroonaproovide pärast loobuda kingitud kõnnirobotist Liiga suureks peetav kool läheb ikka remonti Oma Manhattan jääb tartlastele vaid unistuseks (2) Raadil kostis jälle vikati luiskamist ERM koondab sügisel töötajaid ja vähendab lahtiolekuaega Emajõgi tõi kokku palju rahvast Tartu lühiuudised Raju lõhkus tuuliku ja autoklaasi Vorbusest saab Tartu uus linnajagu Kirjandusmuuseumi direktori kohusetäitja: ma ei ole tulnud siia asutust kinni panema Meelelahutus Koomiks Sudoku

Erkki Bahovski: Tartu tähtpäeva ootuses

2 min lugemist
Erkki Bahovski FOTO: Mihkel Maripuu/Postimees

Kui 1. detsember 2019 möödus Tartus suurejooneliselt eestikeelse Tartu ülikooli 100. aastapäeva tähistamisega (sinna ei jõudnud kahjuks ei president ega peaminister), siis märksa tagasihoidlikumalt on tähistatud Tartu rahu läbirääkimiste algust 4. detsembril. See pole etteheide, sest rahvusülikooli sajas aastapäev vääribki suuremat tähelepanu kui rahuläbirääkimiste algus 100 aastat tagasi. Pealegi polnud toona, läbirääkimiste algfaasis sugugi selge, kuidas need lõpevad või üldse Eesti Vabariigi saatus kujuneb, sest Narva kaitselahingud veel käisid.

Niisiis seisab Tartul veebruaris ees suurejooneline tähtpäev ehk Tartu rahu 100. aastapäev. Sellele eelneb üle vabariigi relvarahu 100. aastapäev 3. jaanuaril, kuid 2. veebruar 1920 on ennekõike seotud Tartuga, sest just see oli koht, kus rahuläbirääkimisi peeti ja kus rahulepingule alla kirjutati.

Lisaks juunis peetavale soome-ugri rahvaste maailmakongressile on Tartu rahu aastapäeva tähistamine kahtlemata linna teine tulevase aasta tähtsündmus. Ja paistab, et linn võtab ülesannet tõsiselt, sest sündmused ei leia aset üksnes 2. veebruaril 2020, vaid juba enne seda.

Diplomaatiline viisakus on pannud ka välisminister Urmas Reinsalut esitama kutset tulla Tartu rahu ümmargust aastapäeva tähistama oma Vene kolleegile Sergei Lavrovile. Loomulikult on see kurioosum, sest Venemaa arvates Tartu rahu enam ei kehti. Samas oleks tõepoolest imelik jätta kutse esitamata, sest Nõukogude Venemaa oli Tartu rahu teine pool.

Loomulikult seisneb Tartu rahu hetke põhiküsimus piirilepingutes.

Ning võibolla on küsimus ajas: 2004. aastal osales esimest korda Normandia 1944. aasta D-päeva tähistamisel ka Saksamaa toonane kantsler Gerhard Schröder. Enne seda polnud Saksa kantslereid sinna kutsutud. Nii et võibolla jõuab Tartu rahu tähistama kunagi ka Venemaa esindaja.

Loomulikult seisneb Tartu rahu hetke põhiküsimus piirilepingutes. Ei ole selge, kas ja millal võiksid kummagi riigi parlamendid piirilepingud (maismaa ja mere oma) ratifitseerida. 2014. aastal, kui Eesti ja Venemaa piirilepingutele teist korda alla kirjutasid, paistis, et ratifitseerimine on lähikuude küsimus. Siis aga algasid Krimmi sündmused ja ratifitseerimine lükkus määramatusse tulevikku.

Tartu rahu 100. aastapäev ei piirdu paraku pidulike üritustega. Sisepoliitilist kära saab üles kloppida nende alade küsimuses, mis Tartu rahu järgi kuuluksid justkui Eesti Vabariigile, kuid mille VNFSV annekteeris pärast teist maailmasõda. Õnneks ei ole sel aastal valimisi (kujutage ette olukorda, et sajand Tartu rahust täitunuks eelmisel aastal, just enne märtsis peetud riigikogu valimisi), kuid nii piirilepete toetajad kui ka nende vastased võimendavad kahtlemata aastapäeva ajal oma sõnumeid. Et Eesti ühiskond on lõhki ja viisakad avaldused visatud ajaloo prügikasti, saame tõenäoliselt näha väga suurejoonelist poriloopimist. Aga Tartu rahu aastapäev tuleb sellegipoolest.

Seotud lood
11.07.2020 13.07.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto