Sisukord
Kultuur
Postimees
22.02.2020
Linda Raunet ja Eesti Vabariik – 102 aastat ühiseid mälestusi Eesti Viljandi valmistub võõrustama presidendi pidu (1) Süda läheb soojaks ja hingele pai – pannakse tähele Mida teha vabariigi aastapäeval? Majandus Põhjamaade pankade veri hakkas viimaks hüübima Välismaa «Ihne nelik» keeldus kriipsugi taandumast (24) Kolmejalgsed vallandasid liiklusraevu (11) Liibüas evakueeriti sõja jalust mitu tuhat kaamelit Arvamus Juhtkiri: viinarindel muutustega (3) Evelyn Kaldoja: valgustav lobiabsurd (1) Õlitööstuse eestkõneleja (3) Sipsik elab veel! Läti ema eksirännakud Esitus, mis tõi pisara silma Kertu Birgit Anton: kliimapööret ei tehta meie eest ära (15) Kultuur ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Sport Eesti mehed vollemaailma absoluutses tipus Taavi Libe: kuidas tuua inimesed video­mängude abil spordi juurde? EAL nõuab Rally Estonia korraldamise eest meeletut summat Kriisk: presidendiamet oleks minu olümpia Soomlase ajastu start jahmatas isegi suuri optimiste Kliima Pehme talv paneb rannad uut tasakaalu otsima Merendus Hiina viirus muserdab maailma laevandust AK Tehnoloogiagigantide uue põlvkonna juhid Liiga hilja ja poolikult tehtud otsus Ukraina ekspert: «Ilma Venemaa otsese sekkumiseta oleks see sõda varsti läbi» (3) Hasso Krull: maa, rahvas ja riik (15) VIDEO ⟩ Kunst sinu ümber. Dokumentaalne poeet Kristina Norman ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Kus poliitik ees, seal bandiidid taga Nädala plaat. Nagu seest külm juustuburger Nädala plaat. Ruttab aeglaselt keset üksildasi masse Kutse presidendi vastuvõtule Juurikas. Eesti tänab Arter Depressiooni põrgust pääsenud Liis Velsker: mõtlesin, et paneks kogu raha selle alla, et lihtsalt ennast hävitada Käputäis Eesti «kurjategijaid» Siberi kolkas... Viirusest ohtlikum (4) Kaitsja, kes võib mõnikord osutuda tapjaks VIDEO. Mägine Itaalia: hirmud, viirastused ja maagia Ei karjet, ei kõmakat, matkaja lihtsalt kadus teelt Ekstreem-Sipsiku seiklused Umbe hää süük!* Arter otsis võrumaist pidupäevamaitset Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Superstaar Anne Veski: «Paabulinnuks ei pea saama!» (1) Kodune helisüsteem 10 000 euro eest. Eestis loodud Audese tippkõlarid valmivad kuulmise järgi (5) Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Maarjamaa madonnad Nigulistes

4 min lugemist
Tundmatu kunstnik, madalmaade kunst. Madonna lapse ja roosikrantsiga. 16. saj. Õli, puu. FOTO: Repro

Neitsi Maarja on kristliku kiriku tähtsaim ja vastuolulisim pühak: neitsi ja ema, inimlik ja jumalik, religioosne sümbol ja reaalne naine. Vastuoluline on ka tema tähendus 21. sajandil, selle üle on palju vaieldud nii filosoofias kui ka kultuuris ja kunstis.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Kas neitsi Maarja kultus võimestab naisi või hoopis surub neid alla – umbes nii võiks kõlada üks jumalaema puudutavaid põhiküsimusi. Võib väita, et ema austamine ristiusu keskse pühakuna annab naistele hääle ja võimaldab neil samastuda taevase kuningannaga. Hulk mõtlejaid arvab aga vastupidist.

Julia Kristeva on essees «Stabat Mater» (1977) näidanud, kuidas neitsi-ema sümbolkuju toetab patriarhaalset ühiskonnakorda ning aitab naiselikku kogemust ja eneseväljendust kontrollida. Neitsist sünnitajalt on võetud õigus seksuaalsele naudingule, sõnast käima peale jäänud keha on haaratud lacaniliku isa nime poolt kontrolli alla. Millest selline naiselikkuse kontrollimise tung?

Muu hulgas kehastab ema sidet looduse ja kultuuri vahel, mida ei saa kunagi tervenisti sümboolsele korrale allutada. Neitsist sündimise müüt peab katma kinni ema ja tema kehaga seostuvat abjektsust – teisisõnu kõike vahepealset, kehalist, piire ja reegleid ületavat. Ometigi ei suuda pühakulegend seda lõplikult alla suruda ning pisarate, piima jmt rohkust Maarja kultuses võib tõlgendada just nimelt selle allasurutu naasmisena.

Merike Kurisoo kureeritud näitus «Neitsi Maarja. Naine, ema, kuninganna» seevastu rõhutab jumalaema toetavat ja teraapilist rolli: siin on Maarja vahendaja taevase ja maise vahel, lohutaja ja eestkostja. Näitus on üles ehitatud läbi Niguliste kulgeva teekonnana, põimudes tihedalt kirikliku ruumi ja keskaegse kunsti püsiväljapanekuga.

21.02.2020 22.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto