Sisukord
Arvamus
Postimees
22.02.2020
Linda Raunet ja Eesti Vabariik – 102 aastat ühiseid mälestusi Eesti Viljandi valmistub võõrustama presidendi pidu Süda läheb soojaks ja hingele pai – pannakse tähele Mida teha vabariigi aastapäeval? Majandus Põhjamaade pankade veri hakkas viimaks hüübima Välismaa «Ihne nelik» keeldus kriipsugi taandumast Kolmejalgsed vallandasid liiklusraevu (1) Liibüas evakueeriti sõja jalust mitu tuhat kaamelit Arvamus Juhtkiri: viinarindel muutustega Evelyn Kaldoja: valgustav lobiabsurd (1) Õlitööstuse eestkõneleja (1) Sipsik elab veel! Läti ema eksirännakud Esitus, mis tõi pisara silma Kertu Birgit Anton: kliimapööret ei tehta meie eest ära (11) Kultuur ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Sport Eesti mehed vollemaailma absoluutses tipus Taavi Libe: kuidas tuua inimesed video­mängude abil spordi juurde? EAL nõuab Rally Estonia korraldamise eest meeletut summat Kriisk: presidendiamet oleks minu olümpia Soomlase ajastu start jahmatas isegi suuri optimiste Kliima Pehme talv paneb rannad uut tasakaalu otsima AK Tehnoloogiagigantide uue põlvkonna juhid Liiga hilja ja poolikult tehtud otsus Ukraina ekspert: «Ilma Venemaa otsese sekkumiseta oleks see sõda varsti läbi» Hasso Krull: maa, rahvas ja riik (8) VIDEO ⟩ Kunst sinu ümber. Dokumentaalne poeet Kristina Norman ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Kus poliitik ees, seal bandiidid taga Nädala plaat. Nagu seest külm juustuburger Nädala plaat. Ruttab aeglaselt keset üksildasi masse Kutse presidendi vastuvõtule Juurikas. Eesti tänab Arter Liis Velsker: mõtlesin, et paneks kogu raha selle alla, et lihtsalt ennast hävitada Käputäis Eesti «kurjategijaid» Siberi kolkas... Viirusest ohtlikum (1) Kaitsja, kes võib mõnikord osutuda tapjaks Ekstreem-Sipsiku seiklused Umbe hää süük!* Arter otsis võrumaist pidupäevamaitset Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Kodune helisüsteem 10 000 euro eest. Eestis loodud Audese tippkõlarid valmivad kuulmise järgi (5) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Evelyn Kaldoja: esialgu veel kirvesupp

2 min lugemist
18. detsembri karikatuur FOTO: Urmas Nemvalts

Möödunud nädalal roheleppe lansseerinud Euroopa Komisjonil on põhjust rahuloluks: kommunikatsiooniplaan toimis ja avalikkus asus hekseldama teemat, mille nad ette andsid.

See ei ole osatades öeldud. Usun, et keskkonna jõuliselt ette võtmine ongi õige asi, kus jõukas blokk nagu EL peaks püüdma esmajärgus iseend ja siis maailma muuta.

Tänapäeva inimesed paistavad üksi üsna abitud nende küttimis- ja korilusinstinktide ohjeldamises, mis nad 12 000 aasta taguselt 1–15 miljonilt praeguse 7,7 miljardini tõid. Samas vaimus edasi paljunedes, tarbides ja lagastades ei hävitaks nad mitte ainult teisi liike, vaid lõpuks ka iseenda. See, mis tõi meid siia, viib edasi hukatusse.

Mis ei muuda aga fakti, et praegu keeb roheleppe potis kirvesupp. Komisjon pani patta idee, mille kõrvale tulevad esimeses etapis toitaineteks peaasjalikult olemasolevatele summadele uute nimede andmine ja riikide omavahendid. Mis edasi saab, pole otsustatud. Mitte kellegi süül, vaid seepärast, et tuleva aasta ELi eelarve on paigas ning aastate 2021–2027 eelarveraamistiku kõnelused alles alanud.

Olen kindel, et poolakas tahab oma maad saastada sama vähe kui palgavaene süüa makaroni kõõlusevorstiga.

Kuigi Eesti esimesed 15 aastat ELis on möödunud ühtekuuluvusfondide küllusesarve toidul, ei kasva euroraha Berlaymonti maja katusel. Need on piiratud summad nagu iga majapidamise eelarves: kui üht asja tehakse rohkem, siis teise arvelt tuleb kokku hoida.

ELi majapidamise kõrgepalgaliste seast lahkub peagi Ühendkuningriik. Teised pole aga kõik vaimustunud brittide osa ühiskassas kinni maksmisest, et Eesti või Bulgaaria saaksid arengut ühtlustada. Mõni netomaksja meenutab peresiseses tänitamises ka, kuidas mitu vaesemat noorliiget nad rändekriisi ajal sooja kohta saatis.

Tegelikult ei saa Poolat hurjutada selle pärast, et nad tõmbasid viimatisel ülemkogul konkreetsemaid abilubadusi paludes pidurit. Mitte kliimamuutusi eitades, vaid selle tõttu, et nende oma võimaluste juures 2050. aastaks süsinikuneutraalsuse nõudmine on sama, nagu võtta palgavaeselt lubadus, et edaspidi ostab ta toidu ökopoest.

Olen kindel, et poolakas tahab oma maad saastada sama vähe kui palgavaene süüa makaroni kõõlusevorstiga. Keskkond on aga ühisem nähtus kui kodused toidulauad. Sestap tuleb loota, et 50 aastat vabamalt tarbimist nautinud lääs soostub aitama idal rohestuda.

Seotud lood
21.02.2020 22.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto