Sisukord
Maa Elu
Postimees
19.12.2019
Eesti Ketiapteegid valasid oma tusatuju klientide kaela (37) Oravad asusid pensionieelnõu tühjade ettepanekutega vaippommitama (15) Eluaegne vang hakkas ettevõtjaks Majandus Eksminister avab äparduva miljarditehase tagamaid: äripartner lõi noa selga Euroopa selle aasta tšempion on Kreeka (1) Välismaa Ajakirjaniku mõrva juurdlus paneb proovile Slovakkia sõltumatuse Austraalias kuumus ei leebu Trumpi tagandamishääletus kruvis pinged üles Postimees Strasbourgis: tunnustus uiguuri aktivistile ärgitab arutelu Hiina sanktsioonidest (2) Ungari ekspert: rahvale meeldib Euroopa Liit vaid raha pärast (6) Arvamus Juhtkiri: aprill! Meie apteek on kinni! Toomas Verrev: Eesti ei vaja riigimeeste puuslikke (81) Andres Herkel: Donald Tuski uus amet ja Euroopa tulevik Rait Maruste: kolmanda võimu koht (1) Karmo Tüür: Venemaa probleem 2024 ehk putinism president Putinita (2) Meie Eesti Elulõpu tugi aitab rahus lahkuda Kadri Tammepuu: kui surm koputab uksele Kultuur See on totaalne teater Ebamaiste naiste vallutusretk Sport Erm ihkab põrmustada Busemanni maailmarekordi Reis Kaubarändur Aasias: Laoses varu mõnuga kannatust Maa Elu Pilguheit aastale: talu sai rongalaskmisload, aga hilja (1) Pilguheit aastale: loodus soosis saagiaastat GPS-vargustega seoses on Leedus tabatud kaks grupeeringut Pilguheit aastale: peaaegu pooled maatükid muutsid suurust Pilguheit aastale: ilma tegid päikesefarmid Pilguheit aastale: Pillirookõrs vahetas nime Metsloomadele toidu viimine on eelkõige kink inimesele Pilguheit aastale: veelauapargi avaaasta kulges õppimise tähe all Põltsamaa roosiaia ees asuva maatüki tulevik on jätkuvalt lahtine Pilguheit aastale: kodumaised lambapiima­tooted koguvad austajaid Hajajaam tagab elektri sõltumata ilmataadist Tartu Tartu linn vähemalt sel aastal paukuvast tulevärgist ei loobu (1) Jüri Laurson: ohtlikud kodumasinad Põllumajanduslike GPS-seadmete vargad on tekitanud juba suurema kahju kui Leedu autovargad Puhja kirikumüüri kõrvalt tulid lagedale mündid ja kondid Linn keeldub Ringtee-äärse kuuseheki raieluba andmast Kaheksakümmend kaheksa jõulupakki ootavad pidu ja saajaid Süüfilisehaiged küülikud, Tartu raha ja Lenin – Tartu volikogu kirev algus (3) Eestlase viis ülikooli soov härraks saada Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Metsloomadele toidu viimine on eelkõige kink inimesele

3 min lugemist
Kui üldse, siis peaks metsa viima toitu, mida loomad ise võiksid metsast või mahajäetud aedadest leida: juurviljad, õunad, vili ja muud seemned. FOTO: Ove Maidla

Pühade ajal on paljudel kena komme viia metsloomadele ande. Sealjuures peab meeles pidama, et eelkõige teeb inimene seda enda emotsiooni jaoks – loomadel meie poolt kingiks toodud toitu vaja ei ole ja teadmatusest võib inimene metsaelanikele hoopis kurja teha.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi selgitas, et Eesti oludes metsloomadel lisatoitu vaja pole. „Kui vaadata looduskaitselisest ja bioloogilisest vaatenurgast, siis meie looduslikud loomaliigid on siia laiuskraadile levinud ja tulevad siin toime, seega nii isendi tasandil kui ka populatsioonide püsimiseks on hea, kui me ei sekku,” sõnas ta.

Talvi lisas, et kui inimene ka sooviks loodust abistades n-ö majandada, jõuaks ta vaid väheste isenditeni. Lisaks on pikemaajaline söötmine seotud mitme agaga: söödaplatsil tekivad loomade ja karjade konkurents ja konfliktid, levivad haigused ning saakloomad on röövloomadele kättesaadavamad.

Talvi sõnul kipuvad inimesed loomadele üle kandma inimühiskonnas kehtivaid tundeid ja reegleid. „Vaatame aknast välja, seal tundub kõle, libe ja ohtlik, aga loomade jaoks pole see nii.”

18.12.2019 20.12.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto