Metsloomadele toidu viimine on eelkõige kink inimesele

Kui üldse, siis peaks metsa viima toitu, mida loomad ise võiksid metsast või mahajäetud aedadest leida: juurviljad, õunad, vili ja muud seemned. FOTO: Ove Maidla

Pühade ajal on paljudel kena komme viia metsloomadele ande. Sealjuures peab meeles pidama, et eelkõige teeb inimene seda enda emotsiooni jaoks – loomadel meie poolt kingiks toodud toitu vaja ei ole ja teadmatusest võib inimene metsaelanikele hoopis kurja teha.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi selgitas, et Eesti oludes metsloomadel lisatoitu vaja pole. „Kui vaadata looduskaitselisest ja bioloogilisest vaatenurgast, siis meie looduslikud loomaliigid on siia laiuskraadile levinud ja tulevad siin toime, seega nii isendi tasandil kui ka populatsioonide püsimiseks on hea, kui me ei sekku,” sõnas ta.

Talvi lisas, et kui inimene ka sooviks loodust abistades n-ö majandada, jõuaks ta vaid väheste isenditeni. Lisaks on pikemaajaline söötmine seotud mitme agaga: söödaplatsil tekivad loomade ja karjade konkurents ja konfliktid, levivad haigused ning saakloomad on röövloomadele kättesaadavamad.

Talvi sõnul kipuvad inimesed loomadele üle kandma inimühiskonnas kehtivaid tundeid ja reegleid. „Vaatame aknast välja, seal tundub kõle, libe ja ohtlik, aga loomade jaoks pole see nii.”

18.12.2019 20.12.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto