Sisukord
Maa Elu
Postimees
19.12.2019
Eesti Ketiapteegid valasid oma tusatuju klientide kaela (37) Oravad asusid pensionieelnõu tühjade ettepanekutega vaippommitama (15) Eluaegne vang hakkas ettevõtjaks Majandus Eksminister avab äparduva miljarditehase tagamaid: äripartner lõi noa selga Euroopa selle aasta tšempion on Kreeka (1) Välismaa Ajakirjaniku mõrva juurdlus paneb proovile Slovakkia sõltumatuse Austraalias kuumus ei leebu Trumpi tagandamishääletus kruvis pinged üles Postimees Strasbourgis: tunnustus uiguuri aktivistile ärgitab arutelu Hiina sanktsioonidest (2) Ungari ekspert: rahvale meeldib Euroopa Liit vaid raha pärast (6) Arvamus Juhtkiri: aprill! Meie apteek on kinni! Toomas Verrev: Eesti ei vaja riigimeeste puuslikke (81) Andres Herkel: Donald Tuski uus amet ja Euroopa tulevik Rait Maruste: kolmanda võimu koht (1) Karmo Tüür: Venemaa probleem 2024 ehk putinism president Putinita (2) Meie Eesti Elulõpu tugi aitab rahus lahkuda Kadri Tammepuu: kui surm koputab uksele Kultuur See on totaalne teater Ebamaiste naiste vallutusretk Sport Erm ihkab põrmustada Busemanni maailmarekordi Reis Kaubarändur Aasias: Laoses varu mõnuga kannatust Maa Elu Pilguheit aastale: talu sai rongalaskmisload, aga hilja (1) Pilguheit aastale: loodus soosis saagiaastat GPS-vargustega seoses on Leedus tabatud kaks grupeeringut Pilguheit aastale: peaaegu pooled maatükid muutsid suurust Pilguheit aastale: ilma tegid päikesefarmid Pilguheit aastale: Pillirookõrs vahetas nime Metsloomadele toidu viimine on eelkõige kink inimesele Pilguheit aastale: veelauapargi avaaasta kulges õppimise tähe all Põltsamaa roosiaia ees asuva maatüki tulevik on jätkuvalt lahtine Pilguheit aastale: kodumaised lambapiima­tooted koguvad austajaid Hajajaam tagab elektri sõltumata ilmataadist Tartu Tartu linn vähemalt sel aastal paukuvast tulevärgist ei loobu (1) Jüri Laurson: ohtlikud kodumasinad Põllumajanduslike GPS-seadmete vargad on tekitanud juba suurema kahju kui Leedu autovargad Puhja kirikumüüri kõrvalt tulid lagedale mündid ja kondid Linn keeldub Ringtee-äärse kuuseheki raieluba andmast Kaheksakümmend kaheksa jõulupakki ootavad pidu ja saajaid Süüfilisehaiged küülikud, Tartu raha ja Lenin – Tartu volikogu kirev algus (3) Eestlase viis ülikooli soov härraks saada Meelelahutus Koomiks Sudoku

Kuidas valmistada keskmisest tervislikum jõulupraad?

3 min lugemist
Hõrk sisefilee ahjuaedviljadega. FOTO: Silja Luide

Pikad pühad on aeg, mil meie toidulaualt leiab päris palju rammusaid roogasid. Traditsioonilised jõulutoidud on väga isuäratavad ja miks mitte vähemalt korra aastas neil hea maitsta lasta. Klassikaline seapraad, krõbedad ahjukartulid, verivorstid pohlamoosi ja marineeritud kõrvitsaga, hapukapsad, sült, vürtsikad piparkoogid, aromaatne puuviljakeeks ning kõik muu hea ja parem kraam on igati oma kohal.

Kui aga on soov pühade ajal vahelduse mõttes midagi igas mõttes kergemat (nii valmistamise kui ka seedimise seisukohalt), kuid ikkagi soojendavat ja kõhtu täitvat vaaritada, siis ahjus küpsetatud vähese rasvasisaldusega seasisefilee koos kodumaiste juurikatega on üks suurepärane variant.

Kuigi viimasel ajal jääb mulje, et aina enam propageeritakse taimse toidu söömist, siis tegelikult tarbib Eesti inimene päris palju liha – umbes 87 kilo inimese kohta aastas. Veganeid on eri andmete kohaselt vaid 2 protsenti siinsest elanikkonnast. Enim süüakse Eestis just sealiha: möödunud aastal tarbiti 56 500 tonni sealiha, mis teeb 42,8 kilo ühe inimese kohta aastas. Eelistatuim tükk on kaelakarbonaad.

Miks süüa sealiha?

Lihavalgud on suure bioväärtusega, nende aminohappeline koostis ja vahekord on sarnased inimese enda organismiga. Võrreldes taimsete valkudega seeduvad loomsed valgud täielikumalt ja organism omastab nende koostisosi hõlpsamalt. Nende juuresolekul seeduvad paremini ka taimsed valgud. Sealihast saame asendamatud aminohapped, mida meie organism ise ei tooda. Valgud moodustavad sealiha koostisest kuni viiendiku, ülejäänu on ­vesi (kuni kaks kolmandikku) ja rasvad. Mida lahjem liha, ­seda veerikkam see on.

Lihas leidub ka mineraal­aineid ja mikroelemente (vask, mangaan, tsink, seleen, koobalt), mis kindlustavad keha elutähtsate ülesannete täitmise ning on vajalikud nii vereloomeks kui ka immuunsüsteemi funktsioneerimiseks. ­Liha kuumutamisel mineraalained ei lagune, kuid lahustuvad hõlpsalt kas keedu- või praevedelikus. Seega tasub ka küpsetusvedelik alati ära kasutada, nt kastme valmistamiseks.

Lisaks saame sealihast ­rauda (ühest 150grammisest portsjonist suisa 6 mg), mida meie keha omastab taimetoidus leiduvast rauast märksa paremini. Sealiha on vitamiini­rikkam kui veise-, lamba-, ­linnu- või vasikaliha. Näiteks kanalihaga võrreldes on rohkem B-grupi vitamiine (B1, B3, B6 ja B12), samuti magneesiumi ja tsinki.

Retsept Hõrk sisefilee ahjuaedviljadega

Röstitud juurviljadega mahlane ahjupraad on suurepärane nii pühadelauale kui ka argiõhtuks, sest suurt ajakulu selle valmistamisega ei kaasne, samuti ei ole tegemist keeruka ega erilisi oskusi vajava roaga.

Sisefilee rasvasisaldus on kõigest u 3 protsenti (ehk võrreldav lahja linnulihaga), mistõttu tuleb selle küpsetamisel ettevaatlik olla, et see liiga kuiv ei jääks. Soovitatav on kasutada lihatermomeetrit. Kui seda ei ole, siis arvestada, et u 500grammine pannil pruunistatud tükk küpseb 200 kraadi juures läbi juba 15 minutiga, 700grammise peale aga võib kuni 25 minutit kuluda. Pigem küpseta vähem kui rohkem, sest seasisefilee võib jääda seest kergelt roosa ja see küpseb pisut edasi veel ka pärast ahjust väljavõtmist.

Enne küpsetamist või praadimist on soovitatav liha vähemalt pooleks tunniks toatemperatuurile tõsta. Samuti tasub liha lahtilõikamisest hoiduda vähemalt 10 minutit pärast küpsetamist, et mahlad välja ei valguks.

Vaja läheb:

u 1,5 kg juurvilju (kartulit, porgandit, pastinaaki, peeti)

(oliivi)õli

soola ja pipart

paar rosmariinioksa või väike peotäis tüümianivarsi

1 tl tšillihelbeid (soovi korral)

1 seasisefilee (500–700 g)

200–500 g kirsstomateid

Lõika aedviljad u 2 cm tükkideks ja aseta suurde neljakandilisse vormi. Lisa paar supilusikatäit õli ja ürdid, maitsesta soola ja pipraga ning soovi korral ka tšillihelvestega. Sega kõik läbi. Küpseta ahjus 200 kraadi juures 30 minutit.

Kuumuta pannil õli ja pruunista fileetükk igast küljest, kulub 5–6 minutit. Maitsesta sealiha soola ja pipraga.

Sega aedviljad läbi, vajadusel lisa õli ja aseta sealiha vormi keskele. Pane aedviljade peale mõned kirsstomatid, jäta need varre otsa. Küpseta ahjus veel 15–25 minutit (sõltuvalt filee paksusest), kuni liha on läbi küpsenud. Kui sul on lihatermomeeter, siis kontrolli sisetemperatuuri – see võiks olla 65–70 kraadi vahel.

Pärast küpsetamist tõsta liha lõikelauale ja lase enne lahtilõikamist vähemalt 10 minutit seista. Eemalda tomatid varre otsast, lõika liha lõikelaual õhukesteks viiludeks ja serveeri koos ülejäänud aedviljadega. Lisa juurde värsked tomatid, mis pannile ei mahtunud.

Seotud lood
18.12.2019 20.12.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto