R, 9.12.2022

Kohvipuu lehtedest keeda teed

Toivo Niiberg
, psühholoog
Kohvipuu lehtedest keeda teed
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Toas kasvades kohvipuu küll vilju ei kanna või teeb seda väga harva, kuid on siiski huvitav ja igihalja lehestikuga dekoratiivne taim.
Toas kasvades kohvipuu küll vilju ei kanna või teeb seda väga harva, kuid on siiski huvitav ja igihalja lehestikuga dekoratiivne taim. Foto: Sille Annuk / Tartu Postimees

Praegu leiab lillepoodidest pisikesi kohvipuid, mida saab edukalt toas kasvatada. Tõsi, viljuma saab selle ilusa lehestikuga puu meelitada vaid tõeline rohenäpp, aga õisi vast ikka näeb ja lehtedest võib etiooplaste kombel teed keeta.

Kohvipuu (Coffea) pärineb Lõuna-Araabiast ja Ida-Aafri­kast. Kohvipuid on eri autorite arvates 25–80 liiki. Kohvipuud on igihaljad 3–6 m kõrguseks kasvavad taimed madaraliste sugukonnast. Tumerohelised lehed on 10–15 cm pikad ja 4–9 cm laiad. Õied on valged ja lõhnavad jasmiinilaadselt. Viljad on säravpunased lihakad kuni 1,5 cm pikkused, sisaldavad kahte seemet (kohviuba), milles on 2,7–6 protsenti kofeiini. Ühelt puult võib saada 4–5 kg vilju, millest omakorda saab 600–700 g toorkohvi.

Esimesena eraldas kofeiini kui taimse alkaloidi 1819. aastal saksa keemik F. Runge. Kõnealuse ühendi keemiline struktuur suudeti kindlaks teha 1897. aastal ja see au kuulub teisele saksa teadlasele E. Fisherile.

Kohvi kui joogi tarbimise ajalugu ulatub väga ammustesse aegadesse. Vanemad allikad viitavad Etioopiale kui vanimale kohvimaale, kus hakati tarvitama eelkõige roheliste ubade tõmmist kui toniseerivat ravimjooki. Kohvijoomise kasulikkuse ja kahjulikkuse üle on samuti aastasadu vaieldud. Islami usk oli esimene (ükski prohvet pole kuulus omal maal), mis keelas 1511. aastal kohvi kui patuse joogi kasutamise. Samas avati esimene avalik kohvik 1551. aastal Konstantinoopolis ning juba 30 aastat hiljem kubises kogu linn kohvikutest. Euroopasse ilmus kohviuba alles 17. sajandil. Euroopa esimene kohvik avati 1652. aastal Londonis. Tallinnas olevat esimene kohvik avatud 1702. aastal hispaanlase A. Carvallido eestvõtmisel.

Suurimad kohvitootjad on Brasiilia ja Colombia. Maailmas kasvatatakse kahte sorti kohviuba – coffea arabica’t ja coffea robusta’t. Kõikidest maailma kohvisortidest 80 protsenti on valmistatud coffea arabica partiidest, sealhulgas Meira „Cafe Arome” ja „Kulta Katriina”. Kohvisorte, mille osakaal kohvisordis on suurim, nimetatakse põhikohvideks. Need on näiteks Santos ja Colombia. Costaricat, Guatemalat, Keeniat ja Mokat lisatakse põhikohvi maitse mitmekesistamiseks.

Kohvipuu toataimena

Tuppa on sobilikum soetada araabia kohvipuu (Coffea ara­bica), mis on suuruselt ja nõudlikkuselt toatingimusteks kasvatamiseks igati sobiv ja isetolmlev. Looduses kasvab kohvipuu alusmetsas.

Kultuurtaimena on araabia kohvipuud kasvatatud tuhatkond aastat. Toataimena hakati kohvipuud kasvatama Amsterdami botaanikaaias 1714. aastal, kust levis kiiresti Euroopa kõrgklassi talveaedadesse. Nii leitigi, et kõige paslikum on tubastes tingimustes kasvatada araabia kohvipuud. Araabia kohvipuu kodumaaks peetakse Etioopia Kaffa maakonda, millest tulenevad ka üle maailma levinud nimetused. Araabia kohvipuu on pärit Etioopiast ja Jeemenist. Toas kasvades see küll vilju ei kanna või teeb seda väga harva, kuid on siiski huvitav ja igihalja lehestikuga dekoratiivne taim. Araabia kohvipuu õitseb ka Eesti tingimustes, sel on tugevalt lõhnavad väikesed valged õied. Suvel tuleb kohvipuud kasta tihti, talvel harvem. Muld peaks aga olema pidevalt niiske. Väetada tuleks kasvuajal kord kuus. Taim vajab poolvarjulist kohta, temperatuur ei tohiks langeda alla 18 kraadi.

Paljundada seemnetega, mis on lõunamaalt kaasa toodud, aga vahel müügil meie suuremates seemnepoodides. Külv teha maikuus, seemned idandada 1,5–2 cm paksuse niiske turba-liivaseguga kaetuna, mitte jahedamas kui 20 kraadi. Tõusmed ilmuvad umbes kuu ajaga. Kui on tekkinud kaks pärislehte, istutada taimed 7–8 cm läbimõõduga pottidesse, mis on täidetud lehemulla, kõdusõnniku, turba ja liivaseguga vahekorras 1:1:1:0,5. Suvel vajavad kohvipuu taimed hästi päikesepaistelist 22–25- kraadist kasvukohta ja korralikku kastmist, talvel valgusrikast 16–18kraadist kohta ja mõõdukat kastmist. Kastmisvee temperatuur peab olema sama mis mullal. Üle 30kraadine temperatuur võib kohvipuule hukatuslikuks saada.

Esimesel kahel-kolmel aastal tuleb noori taimi igal aastal veidi suuremasse potti ümber istutada, hiljem kord iga kahe aasta tagant. Ümberistutamisel ei tohi kohvipuu juurekaelale jätta mulda.

Toas kasvades kohvipuu küll vilju ei kanna või teeb seda väga harva, kuid on siiski huvitav ja igihalja lehestikuga dekoratiivne taim.
Toas kasvades kohvipuu küll vilju ei kanna või teeb seda väga harva, kuid on siiski huvitav ja igihalja lehestikuga dekoratiivne taim. Foto: Margus Ansu

Substraat olgu kerge happeline (pH 4,5–5,5) lehemulla, savi, liiva ja turba segu. Aktiivsel kasvuajal väetada üks kord kahe nädala tagant täisväetisega ja anda ka verejahu. Lämmastikupuuduses muutuvad lehed algul heleroheliseks ja hiljem kolletuvad. Fosforipuudusel seiskub kasv ja noored viljad varisevad. Magneesiumipuudusel muutuvad esmalt kirjuks vanemad lehed. Rauapuudusel seiskub noorte lehtede kasv ja areng. Mangaanipuudusel tekivad lehtedele heledad laigud.

Kohvipuud võib paljundada ka noorte võrsete latvadega, millel on kaks pungapaari. Alumistelt pungadelt eemaldada kääridega lehed, ülemisi lehti kärpida kolmandiku ulatuses ja asetada 3–5 tunniks heteroauksiini lahusesse (¼ tabletti 1,5 liitri vee kohta). Pist­oksad torgata poolviltu ettevalmistatud steriilsesse substraati (1 osa turvast ja teine perliiti), nii et alumine pungapaar jääb mulla alla ja ülemine peale. Juurdumine kestab 25–27 kraadi juures keskmiselt 35 päeva. Juurdumise ajal hoida pistikuid otsese päikesevalguse eest ja piserdada aeg-ajalt.

Müügil olevatest väetistest sobivad kohvipuule paremini rododendronitele ja tsitruselistele mõeldud väetised.

Kui kohvipuu toataimena kipub liiga suureks kasvama, võib seda julgelt pügada. Samas ei tasu lõigatud lehti ära visata, vaid kuivatada ja keeta teed. Etiooplastele on selline tee peaaegu igapäevane joogipoolis.

Kohv joogina

Keskmise suurusega tass kohvi sisaldab sõltuvalt valmistamisviisist 60–140 mg kofeiini.

Esimese saagi annab kohvipuu 4–6aastaselt. Saaki koristatakse mitu korda aastas, kuni puu saab 25aastaseks. Oad eraldatakse kuivatatud viljadest või erilise masina abil toorestest viljadest, pestakse ja kuivatatakse. Röstimata kohviuba sisaldab 1200 bioaktiivset ainet, millest vaid 200 tuntakse. Kuivatamisele eelneb kääritamine, mille käigus tekib kohvile omane aroom.

Brasiilias röstitakse kohvioad lausa mustaks, Lõuna-Euroopas traditsiooniliselt hästi tumedaks, et varjata kehvapoolse kvaliteediga, tihti liigse lubja- või rauasisaldusega vee maitset. Soomes ja Rootsis on aga sajandeid armastatud heledama röstiga kohvijooki, seda tänu Skandinaavia maade hea maitsega veele.

TERVISE HEAKS

Teaduslikult on tõestatud kohvi järgmised raviomadused:

• Üks kuni viis tassi kohvi vähendas Parkinsoni tõve riski 47%.

• Kuus tassi kohvi päevas vähendas eesnäärmevähi riski 18% ja agressiivse surmava vähi riski 40%.

• Viis tassi kohvi päevas viie nädala vältel hakkas ajus vähendama Alzheimeri tõve tõttu tekkinud kahjustusi, alandades beeta-amüloidide hulka veres ja ajus.

• Neli tassi kohvi päevas võib vähendada maksatsirroosi riski kuni 84%.

• Kuigi paljud uuringud viitavad kohvi kahjulikule mõjule südame-veresoonkonna jaoks, siis ühe uuringu andmeil vähenes naistel, kes jõid 1–3 tassi kohvi päevas, südame-veresoonkonnahaigustesse suremise risk 24%.

• Ka seda, et kohv tõstab liialt vererõhku, on tänapäeval vaidlustatud. Teadusuuringud on aastaid kinnitanud, et kohv tõstab vererõhku, kuid uuemad uuringud näitavad, et kuigi vererõhk algselt tõuseb, siis peale kaheksat nädalat igapäevast kohvitarbimist vererõhk normaliseerub.

• Lõpuks ei tohiks unustada, et kahele kolmandikule kohvijoojaist mõjub kohvijoomine enne magamist und peletavalt ja kolmandikule hoopis uinutavalt.

Märksõnad
Tagasi üles