Sisukord
Maa Elu
Postimees
19.12.2019
Eesti Ketiapteegid valasid oma tusatuju klientide kaela (37) Oravad asusid pensionieelnõu tühjade ettepanekutega vaippommitama (15) Eluaegne vang hakkas ettevõtjaks Majandus Eksminister avab äparduva miljarditehase tagamaid: äripartner lõi noa selga Euroopa selle aasta tšempion on Kreeka (1) Välismaa Ajakirjaniku mõrva juurdlus paneb proovile Slovakkia sõltumatuse Austraalias kuumus ei leebu Trumpi tagandamishääletus kruvis pinged üles Postimees Strasbourgis: tunnustus uiguuri aktivistile ärgitab arutelu Hiina sanktsioonidest (2) Ungari ekspert: rahvale meeldib Euroopa Liit vaid raha pärast (6) Arvamus Juhtkiri: aprill! Meie apteek on kinni! Toomas Verrev: Eesti ei vaja riigimeeste puuslikke (81) Andres Herkel: Donald Tuski uus amet ja Euroopa tulevik Rait Maruste: kolmanda võimu koht (1) Karmo Tüür: Venemaa probleem 2024 ehk putinism president Putinita (2) Meie Eesti Elulõpu tugi aitab rahus lahkuda Kadri Tammepuu: kui surm koputab uksele Kultuur See on totaalne teater Ebamaiste naiste vallutusretk Sport Erm ihkab põrmustada Busemanni maailmarekordi Reis Kaubarändur Aasias: Laoses varu mõnuga kannatust Maa Elu Pilguheit aastale: talu sai rongalaskmisload, aga hilja (1) Pilguheit aastale: loodus soosis saagiaastat GPS-vargustega seoses on Leedus tabatud kaks grupeeringut Pilguheit aastale: peaaegu pooled maatükid muutsid suurust Pilguheit aastale: ilma tegid päikesefarmid Pilguheit aastale: Pillirookõrs vahetas nime Metsloomadele toidu viimine on eelkõige kink inimesele Pilguheit aastale: veelauapargi avaaasta kulges õppimise tähe all Põltsamaa roosiaia ees asuva maatüki tulevik on jätkuvalt lahtine Pilguheit aastale: kodumaised lambapiima­tooted koguvad austajaid Hajajaam tagab elektri sõltumata ilmataadist Tartu Tartu linn vähemalt sel aastal paukuvast tulevärgist ei loobu (1) Jüri Laurson: ohtlikud kodumasinad Põllumajanduslike GPS-seadmete vargad on tekitanud juba suurema kahju kui Leedu autovargad Puhja kirikumüüri kõrvalt tulid lagedale mündid ja kondid Linn keeldub Ringtee-äärse kuuseheki raieluba andmast Kaheksakümmend kaheksa jõulupakki ootavad pidu ja saajaid Süüfilisehaiged küülikud, Tartu raha ja Lenin – Tartu volikogu kirev algus (3) Eestlase viis ülikooli soov härraks saada Meelelahutus Koomiks Sudoku

Kohvipuu lehtedest keeda teed

4 min lugemist
Toas kasvades kohvipuu küll vilju ei kanna või teeb seda väga harva, kuid on siiski huvitav ja igihalja lehestikuga dekoratiivne taim. FOTO: Sille Annuk/Tartu Postimees

Praegu leiab lillepoodidest pisikesi kohvipuid, mida saab edukalt toas kasvatada. Tõsi, viljuma saab selle ilusa lehestikuga puu meelitada vaid tõeline rohenäpp, aga õisi vast ikka näeb ja lehtedest võib etiooplaste kombel teed keeta.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kohvipuu (Coffea) pärineb Lõuna-Araabiast ja Ida-Aafri­kast. Kohvipuid on eri autorite arvates 25–80 liiki. Kohvipuud on igihaljad 3–6 m kõrguseks kasvavad taimed madaraliste sugukonnast. Tumerohelised lehed on 10–15 cm pikad ja 4–9 cm laiad. Õied on valged ja lõhnavad jasmiinilaadselt. Viljad on säravpunased lihakad kuni 1,5 cm pikkused, sisaldavad kahte seemet (kohviuba), milles on 2,7–6 protsenti kofeiini. Ühelt puult võib saada 4–5 kg vilju, millest omakorda saab 600–700 g toorkohvi.

Esimesena eraldas kofeiini kui taimse alkaloidi 1819. aastal saksa keemik F. Runge. Kõnealuse ühendi keemiline struktuur suudeti kindlaks teha 1897. aastal ja see au kuulub teisele saksa teadlasele E. Fisherile.

Kohvi kui joogi tarbimise ajalugu ulatub väga ammustesse aegadesse. Vanemad allikad viitavad Etioopiale kui vanimale kohvimaale, kus hakati tarvitama eelkõige roheliste ubade tõmmist kui toniseerivat ravimjooki. Kohvijoomise kasulikkuse ja kahjulikkuse üle on samuti aastasadu vaieldud. Islami usk oli esimene (ükski prohvet pole kuulus omal maal), mis keelas 1511. aastal kohvi kui patuse joogi kasutamise. Samas avati esimene avalik kohvik 1551. aastal Konstantinoopolis ning juba 30 aastat hiljem kubises kogu linn kohvikutest. Euroopasse ilmus kohviuba alles 17. sajandil. Euroopa esimene kohvik avati 1652. aastal Londonis. Tallinnas olevat esimene kohvik avatud 1702. aastal hispaanlase A. Carvallido eestvõtmisel.

Suurimad kohvitootjad on Brasiilia ja Colombia. Maailmas kasvatatakse kahte sorti kohviuba.

18.12.2019 20.12.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto