GPS-vargustega seoses on Leedus tabatud kaks grupeeringut

Olenevalt GPS-süsteemist on kahju, mida ühe seadme vargusega tekitatakse, umbes 10 000 – 20 000 eurot. FOTO: PEETER KÜMMEL/SAKALA

Augusti lõpus kirjutas Maa Elu, kuidas kõige kibe­damal viljakoristusajal tabas põllumajandusette­võtjaid ­ootamatu hoop – mitmel pool Eestis varastati öösiti põllu­töömasinatest GPS-seadmeid. Näiteks Lääne-­Virumaal tekitati Voore farmile 50 000eurone, Aru Põllumajandus OÜ-le aga 48 000eurone kahju – kokku registreeriti Eestis 12 sellist juhtumit.

Koos viljavõtuajaga rau­ges ka varguste laine. Põhja prefek­tuuri raskete kuritegude talituse juht Hannes Kelt ­lisas, et vargused olid probleemiks mitmel pool ­Euroopas. Hiljuti andis Europol ­teada, et Prantsuse ja Leedu politsei­jõudude ühisoperatsioonina peeti kinni GPS-seadmete vargustega seotud grupeering ning selle käigus arreteeriti ­neli ­isikut Leedus Panevėžyses, kus võrgustik toimetas.

Alates 2018. aastast Prantsusmaa maapiirkondades tegutsenud võrgustikku kahtlustatakse seadmete varastamises ja euro­liidust välja müümises. Olenevalt GPS-süsteemist on kahju, mida ühe seadme vargusega tekitatakse, 10 000 – 20 000 eurot. GPS-­vargused on 2018. aastast Prantsusmaal aina sagenenud – kokku on ­registreeritud 675 juhtumit ­kogukahjuga üle 6,5 miljoni euro.

Septembris 2019 viis teine ­Europoli toetatud uurimine veel ühe kuritegeliku grupi tabamiseni ja kuue isiku arreteerimiseni Leedus, nende tekitatud kahju suurus usutakse olevat üle 2,5 miljoni ­euro.

„See aga paraku ei tähenda, et nad on ainsad, kes selliste vargustega tegelevad. Seega soovitan endiselt kõnealused seadmed ­sõidukitest seisakutundideks ­eemaldada või parkida sõidukid valvatavasse kohta,” lisas Kelt.

Seotud lood
18.12.2019 20.12.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto