Pilguheit aastale: ilma tegid päikesefarmid

Eesti Maaülikool katsetab päikesepaneele, mis võimaldaksid toota elektrienergiat pikema aja jooksul ja kasutada ka peegeldunud päikesekiirgust. FOTO: Elmo Riig / Sakala

Päikesepaneelid olid 2019. aastal tulipunktis. Põllumeeste seas on päikesejaamade ehitamise buum: jaamu rajatakse nii oma tootmise tarbeks, et tootmise omahind läheks elektri arvelt alla, aga ka plaaniga elektrit võrku müüa. Mõni on põllumajandusega lõpparvet tegemas ja siis on päikesejaam võimalus oma maadele tulus rakendus leida.

Päikesepaneelide turgu ootavad aga ees uuendused. Hiljuti paigaldati Eesti Maaülikooli Tehnikamaja katusele päikesepaneelid, mis ülikooli energiakasutuse õppetooli teaduri Alo Alliku selgitusel on pealtnäha praegustega sarnased, kuid teistsuguse tehnoloogigaga: klaastahvlite vahel olevad elemendid töötavad kahepoolsetena, mis võimaldab elektrienergiat toota pikema aja jooksul ja kasutada ka peegeldunud päikesekiirgust.

„Need võimaldavad kasutada nii talvel lumelt peegelduvat valgust kui ka Eesti pikki suvepäevi, mil päike paistab ka paneeli taha, mida lõunapoolsetes riikides ei esine,” sõnastas Allik testperioodi eel püstitatud hüpoteese.

Lisaks teeb seadme atraktiivseks selle oodatav eluiga, mis võib ulatuda isegi 50 aastani.

Eestis seni selliseid paneele veel kasutatud pole, kuid kui tulemused on head, tõotab see muudatusi maapinnale paigaldatavate päikesepaneelide turul.

Enne kohalikes päikeseparkides kasutuselevõttu tuleb aga välja selgitada, kas uus tehnoloogia annab Eesti oludes eeliseid ja kui pikk on selle tegelik kasutusaeg. Esimesed põhjalikumad kokkuvõtted tehakse kevadel.

18.12.2019 20.12.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto