Rait Maruste: kolmanda võimu koht

Harju Maakohus. FOTO: Tairo Lutter

Kui meil oleks sõltumatu, täitevvõimust lahutatud justiitsnõukogu, siis kaoks ära õigusemõistmise segatus täitevvõimuga, kirjutab endine riigikohtunik Rait Maruste (Reformierakond).

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Peaminister algatas järelevalvemenetluse riigikogu esimehe suhtes, sest mitmed olulised eelnõud on jäänud venima ning mitmed lausa rappa läinud.

Tundub jabur? Ongi jabur. Võimude lahusust ja tasakaalustatust ning õigusriiklust oma põhiseadusliku korra aluspõhimõtteks pidavas riigis on see mõeldamatu, põhiseadusevastane.

Kummatigi, täitevvõimu esindava justiitsministri ootamatult algatatud järelevalvemenetlus kolmanda ehk kohtuvõimu suhtes näib mitte ainult võimalik, vaid ka tegelik. Järelevalvemenetlus Eesti suurima, Harju maakohtu esimehe suhtes näikse kuidagi mõistetav, asjakohane ja ehk loomulikki!? Vahemärkusena võib küsida, kui mitu korda on samamoodi toimitud näiteks prokuratuuri või politsei, sh kaitsepolitsei suhtes, kui neis menetlused venivad?

Eesti justiitsministri haldusalas on riigi nimel süüdistus ehk prokuratuur, I ja II astme kohtud ning vanglad. See asjakorraldus näitab, et meil peetakse õigusemõistmist jätkuvalt üheks täitevtegevuse alaliigiks või allharuks. Nii olid asjad korraldatud juba Konstantin Pätsi aegu – 1938. aasta põhiseaduse paragrahv 113 sätestas, et «seadusega määratakse vastava ministri õigus korraldada kohtute toimetuste ja asjaajamise järelevaatust ja nõuda aruandeid kohtute tegevuse kohta».

18.12.2019 20.12.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto